Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Edasikaebamise kord Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsusele kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtus 28 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Asjaolud ja hageja nõue: Hageja nõuab kostjalt 5686,76.- krooni põhjendusega, et kostja on jätnud tasumata temale osutanud telekommunikatsiooniteenuste eest. Hageja on arvestanud kostjale viivist (leppetrahvi) summas 5686,76.- krooni. Kohtule esitatud hagimaterjalide kohaselt sõlmisid AS Tele2 Eesti (end. AS Ritabell) ja kostja 10.10.1997.a. sidevõrguga liitumiseks Q GSM lepingu nr. 10010240, millega kostja omandas õiguse kasutada mobiiltelefoniside teenuseid. Hageja on omandanud nõude AS-lt Ritabell; nõude loovutamisest on kostjale teatatud. Kostjale on esitatud osutatud teenuste eest arved, mis on kostja poolt osaliselt tasumata. Tasu on muutunud sissenõutavaks 1998. aastast. Leppetrahvi nõue põhineb lepingul. Kostja vastus: Kostjale loeti menetlusdokumendid avalikult kättetoimetatuks; kohtuteade ilmus väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ 07.09.2007.a. Kostja kohtu poolt määratud ajaks hagile vastuväiteid ei ole esitanud. Kostjat on hoiatatud, et kohtu poolt määratud tähtajaks vastamata jätmisel võidakse asjas teha tagaseljaotsus. Kohtu seisukoht: Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi siis, kui hagi toimetati kostjale kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlasuhte tekkimise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 58 lg 1 järgi tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. Kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 ja 174 järgi tuleb kohustis täita nõuetekohaselt; kohustise täitmisest ühepoolne keeldumine ei ole lubatud. TsK § 190 järgi võivad pooled kohustise täitmise tagada leppetrahviga. Liitumislepinguga ja esitatud teatistega on tõendatud, et poolte vahel on tekkinud tsiviilõiguslik kohustis, mida kostja ei ole nõuetekohaselt täitnud. Kostja ei ole kohtule hagi suhtes tähtaegselt kirjalikku seisukohta esitanud ega hagiavalduses esile toodud asjaolusid vaidlustanud. Seega tuleb lugeda, et kostja on hagiavalduses toodud asjaolud omaks võtnud; järelikult on hageja nõue kohustise täitmises ja viivise nõudes õiguslikult põhjendatud. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluses seadustikus sätestatut. Arvestades eeltoodut, juhindub kohus menetluskulude väljamõistmisel kuni 01.01.2006.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 asudes seisukohale, et samuti kuuluvad hageja kasuks kostjalt väljamõistmisele kohtukulud nimelt hageja poolt tasutud riigilõiv 1050,00.-

krooni, väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ kohtuteadete avaldamise eest tasutud riigilõiv 100,00.krooni ning arvestades asja mahtu ja keerukust õigusabikulud 568,68.- krooni. Katre Poljakova /allkiri/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.