Tsiviilasi nr 2-07-4950
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. oktoober 2007. a, Tartu
Tsiviilasja number
2-07-4950
Tsiviilasi
Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi X vastu 34 171,15 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
-
esindajad -
hageja Balti Investeeringute Grupi Pank AS (RK: 10183757, asukoht: Rüütli 23, 51006 Tartu); hageja esindaja Artur Maljukov; kostja X
õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.
09.06.2005 sõlmisid hageja ja kostja tarbijakrediidilepingu. Kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud ning hageja saatis kostjale 11.10.2005, 14.11.2005 ja 14.12.2005 kirjalikud meeldetuletused võla sissenõudmiseks. Kostja kirjadele ei reageerinud.
Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 lg-st 1, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse. Hageja esindaja on 25. septembril 2007. a toimunud kohtuistungil esitanud kohtule taotluse teha tagaseljaotsus hageja kasuks. Kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks (TsMS § 413 lg 1). Vastavalt TsMS § 444 lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohtukutse on kostjale avalikult kätte toimetatud dokumendi väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 29. augustil 2007. a (tl 40). Kohus kutsus X kostjana 25. septembril 2007. a toimunud eelistungile ja hoiatas kostjat, et istungile mitteilmumisel võib kohus kohaloleva poole nõudel teha tagaseljaotsuse kostja kahjuks. Kostja ei ilmunud 25. septembril 2007. a toimunud eelistungile kohale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga (VÕS § 396 lg 1). VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1). Kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud (VÕS § 161 lg 2). Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud 09.06.2005. a sõlmitud tarbijakrediidilepinguga (tl 10-14), kostjale saadetud meeldetuletuskirjadega (tl 15-17) ja ülesütlemisavaldusega (tl 19). Tarbijakrediidilepinguga võttis kostja kohustuse tagastada hagejale laenusumma koos intressidega vastavalt maksegraafikule, kuid seda kostja teinud ei ole. Seetõttu on
temapoolsed lepingulised kohustused täitmata. Pooled olid kokku leppinud viivise maksmise kohustuses tasumisega viivitamisel ja leppetrahvis. Võlgu olev summa, viivised, leppetrahv ja kahju kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi X vastu 34 171,15 krooni nõudes. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.