Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Rataskaevu 10/12 asuvas Von Krahli teatri baari garderoobis aset kaklus, milles osalesid põhiliselt hageja ja kostjad. Kakluse käigus sai hageja kehavigastusi. Arst tuvastas hagejal lokaalse leiuna peksmise jäljed üle terve näo. Arsti poolt ülevaatuse tulemusel määratud diagnoosi kohaselt esines hagejal näo põrutus, üks murtud ja üks liikuv hammas. Eelnimetatud kakluse käigus võis kergemaid vigastusi saada ka kostja S.T , kes pöördus traumapunkti 02.04.2006.a. kella 14.25 paiku, kus valvearst S.J tuvastas tal näo ja selja põrutuse, soovitades neid vigastusi ravida külma kompressi ja pipraplaastriga. Mingeid muid kehavigastusi ja sellega seotud ravi hageja teada kostja 1 saanud ei ole. Hageja ja kostja S.T esitasid politseile vastastikku kuriteokaebused neile tekitatud kehavigastuste põhjustanud isikute vastutusele võtmiseks. Hageja esitas kohe samal päeval peale sündmust, kostja S.T seevastu pöördus politseisse alles 03.04.2006.a. kell 18.59. Mõlemad eelnimetatud kuriteokaebused vaadati läbi ühes ja samas kriminaalasjas. Kriminaalmenetlus mõlema nimetatud isiku kuriteokaebuse osas kulges olulisemates etappides järgmiselt: Kostja S.T esitas 24.05.2006.a. Kesklinna Politseiosakonnale avalduse, millest palus lõpetada tema kuriteokaebuse alusel alustatud kriminaalasja nr 06231601475 menetlus seoses sellega, et mingeid varalisi nõudeid ja pretensioone temal kellegi suhtes ei ole. Kostja kuriteokaebuse alusel alustatud kriminaalasja nr 06231601475 menetlus lõpetati 29.05.2006.a. Põhja Politseiprefektuuri politseijuhtivinspektor Margit Kõrgmaa 29.05.2006.a. määrusega KrMS §-de 199 lg 1 p 1 ja 200 lg 1 alusel. Hageja kuriteokaebuse osas lõpetati kriminaalmenetlus sama, eelnimetatud määrusega ning samadel alustel. Kriminaalasja menetluse lõpetamist kostja S.T ei ole hagejale teadaolevalt vaidlustanud, hageja seevastu menetluse lõpetamisega nõus ei olnud ja esitas 15.09.2006.a. kaebuse edasi Riigiprokuratuurile. Riigiprokuri abi Olavi Jaggo leidis hageja kaebuseväiteid ja kogu kriminaalasjas kogutud materjale ning uurimisorgani järeldusi sünteesivalt analüüsides 16.10.2006.a. määruses nr RP-2-10/06/656 (lk 3, p 3.7) seda, et Kaebajale tekitatud vigastuste tekitamises kostjate poolt pole kuriteokaebuses märgitud ajal ja kohas pole põhjust kahelda. Kriminaalõigusliku süü küsimuses jäi riigiprokuratuur aga erapooletule seisukohale, tuues põhjuseks selgete tõendite puudumise. Hageja on kakluse käigus saadud vigastatud hammaste raviks kandnud otseseid kulusid kogusummas 21 361 krooni järgmiselt: SA Põhja-Eesti regionaalhaigla visiiditasu 76 krooni (arve nr TA 5020052), OÜ N , raviteenused summas kokku 11655 krooni, (arved nr 6089 ja 6017), N –L K OÜ, konsultatsioon ja raviteenused summas kokku 8930 krooni (arved nr 2a, 929 ja 1135), R H OÜ, raviteenus (röntgen), summas 350 krooni. Kostjad on hagi faktilises osas kirjeldatud asjaoludel tekitanud hagejale avaliku korda rikkudes kehavigastusi ning põhjustanud sellega seoses pikka aega kestnud moraalseid kannatusi. Kuna kostjad peksid hagejat koos, siis ei oska hageja täpselt nimetada, kui palju üks või teine kostja kehavigastuste tekitamises rohkem süüdi on. Hageja pidi kostjate poolt tekitatud kehavigastuste tekitamise ajal taluma suurt füüsilist valu, mida põhjustas esihamba väljalöömine ning näkku peksmine ning taluma samal ajal väärikuse alandamist, kuna peksmine toimus avalikus kohas ja hageja tuttavate nähes. Kostjate käitumine oli loomult jõhker ja küüniline, kuna nad peksid kahekesi ühte isikut ilma igasuguse põhjuseta ning jätkasid peksmist ka siis, kui hageja enam mingit vastupanu ei osutanud. Hageja nägi, et teda peksid mõlemad kostjad. Kakluse algatajaks oli kostja S.T , kes reageerides mitteadekvaatselt hageja vaheleastumisele, lõi hagejale ootamatult rusikaga näkku, mispeale hageja haaras temast enesekaitseks kätega kinni ja nende vahel algas rüselus. Seejärel sekkus kostja S.T poolel kaklusse ka kostja K.K ning nad üheskoos hakkasid hagejat

rusikatega peksma. Saadud löökidest kaotas hageja tasakaalu ja kukkumise vältimiseks ta kükitas maha, üritades kaitsta kätega pead ja keha. Kui hageja oli kükkasendis, siis ei näinud ta enam, kes teda parasjagu kostjatest lõi. Peksmine iseenesest kestis lühikest aega, umbes 2 minutit, mille kestel kostjad lõid hagejat rusikatega peamiselt pea piirkonda. Kuna hoope jagasid mõlemad kostjad, siis on hagejal tagantjärele raske öelda, milline kostja lõi välja hageja esihamba või kes neist millised vigastused tekitas. Saadud peapõrutuse tagajärjel vaevas hagejat kaks nädalat peavalu, peapööritus ja iiveldustunne ning tema üldine enesetunne oli väga halb. Hageja oli 01.04-12.04.2006.a. töövõimetuslehe nr 00005583 alusel töölt vabastatud, pidi võtma valuvaigisteid ning viibima kodus. Hageja elukvaliteet oli töövõimetuslehel märgitud aja kestel oluliselt madalam tavalisest ja selles on süüdi kostjad. Saadud ravi tulemusel on hageja tänaseks kõikidest vigastusest taastunud ja mingeid tüsistusi seni õnneks ilmnenud ei ole. Kumbki kostja pole hagejale põhjustatud kannatuste pärast vabandust palunud. Peale kaklust võttis hagejaga mobiiltelefoni teel ühendust kostja S T. Hageja telefoninumbri sai S.T teada ühiselt tuttavalt HH, sest hageja telefoninumber ei olnud avalik. Kostja S.T on hageja teada rääkinud H.H , et ta oleks nõus osa hambaravi ise kinni maksma. S.T aga ei ole ise taoliste ettepanekutega hageja poole pöördunud ega ka muul põhjusel temaga ühendust võtnud. S.T esitas mõned päevad peale kaklust politseile samuti kuriteokaebuse, süüdistades selles hoopis hagejat endale kallaletungimises ja peksmises, kuigi tema enda vigastused ei olnud märkimisväärsed (ravi piirdus üksnes külma kompressi ja pipraplaastriga); S.T valetas politseile esitatud kaebuses, et ta ei tunne teda läbipeksnud inimesi. Ta ei avaldanud politseile, et vahetult enne politseisse pöördumist oli ta saanud ühiselt tuttavalt, HH hageja telefoninumbri ning ta oli enne rääkinud selle „tundmatu isikuga" telefoni teel. Esmases ülekuulamises väitis S.T, et teda peksid 4-5 tundmatut isikut täiesti ilma põhjuseta ning peksjad hirmutas lõpuks laiali tema sõber K.K, mida viimane oma ülekuulamises alguses ka kinnitas. Kumbki kostja alguses ei väitnud menetluse alguses, et S.T või K.K oleks kedagi ka ise löönud. Kriminaalmenetluse käigus uurija poolt korraldatud vastandamisel hagejaga esitas kostja S.T aga juba oma teist versiooni toimunud kakluse selgituseks. Ta siis enam ei väitnud, et 4-5 tundmatut isikut olid teda rünnanud, maha tõuganud ja seejärel peksnud. Ta väitis, et hageja oli hakanud alguses tema kallal ülbitsema, mispeale tema lükkas hageja endast eemale. Seepeale olla hageja teda löönud rusikaga rindu, millele tema vastuseks lõi hagejat omakorda rusikaga pähe. Seejärel ei saanud S.T enam aru, mitu inimest teda peksis ning kuhu kohta teda löödi, sest kõik toimunud väga kiiresti ja ümbrust ei olnud tal enam võimalik jälgida. Ühel hetkel olnud ta kägaras maas ja teda peksti edasi käte ja jalgadega pea ning keha piirkonda. Kaklust ei lõpetanud mitte K.K, vaid kakluse lõpetasid hoopiski klubi turvatöötajad. Kumbki kostja ei kinnita hamba väljalöömist, kuid ei ole ka eitanud kakluses osalemist nagu ka seda, et keegi teine oleks seda nende asemel teinud. Hageja on püüdnud vaidlust kohtuväliselt lahendada, võttes ühendust kostja S.T iga, kuid kostja ei olnud nõus hageja kahju hüvitama. Kakluse käigus purunes hageja jope tõmblukk, mis tuli uuega asendada, luku maksumus oli 200 krooni. Kostjate poolt hagejale tekitatud kehavigastuste ravile tuli hagejal teha kulutusi kokku summas 21 361 krooni. Kostjatelt väljamõistetava moraalse kahju hüvitise suuruse palub hageja määrata kohtul. Kohtukulud palub hageja jätta kostjate kanda.

19.09.2007.a kohtuistungil esitatud haginõude täpsustuse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 21’211.- kr (kehavigastuste ravile kulunud 21’011.- kr ja tõmluku maksumus 200.- kr). Kostjate vastuväited ja põhjendused. Oma 12.03.2007.a vastuses kostja S.T hagi ei tunnista. Vale on hagiavalduses toodud hageja väide selle kohta, et S T peksis 01. aprillil 2006. a koos sõbra K Kga hagejat. 01.04.2006. a sündmused said alguse hageja ja S.Ti vahelisest sõnelusest mille peale hageja ründas koos oma kaaslastega kostjat ning hakkas teda peksma. Kostja S. T kukkus põrandale pikali ning kaitses kätega pead hageja ja tolle kaaslaste jalahoopide eest. Kakluse lõpetas kostja S.Ti sõber K K, kes väljus Von Krahli baari wc-st, nägi et tema maaslamavat sõpra pekstakse jalgadega ning läks kaklusele vahele ning tiris need kostja S. Tist eemale. Kostja S. T tõusis maast üles alles pärast kakluse lõppemist ning ei ole hagejat löönud. Seega ei ole kostja S. T koos kaaskostja K. Kga peksnud kahekesi hagejat vaid otse vastupidi, antud situatsioonis peksis hageja koos kaaslastega kostja S. Tit. Kostja S. T ei ole toime pannud õigusvastast tegu. Kuivõrd hageja osales kostja S. Ti peksmises, mille lahutas kaaskostja K. K võis juhtuda, et hageja hammas sai viga kakluse lahutamise käigus. Hagi tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd hageja alustas kakluse, mille lahutamise käigus võis tema hammas saada viga. Juhul kui hageja ei oleks kaklust alustanud ei oleks ka talle materiaalset kahju tekkinud. S. T ei ole hagejat löönud. Hageja ei ole tõendanud temal väidetava kahju esinemist. Kostja K.K 12.03.2007.a vastuse kohaselt hagi ei tunnista. Kostja külastas koos sõber S Tiga 01. aprillill 2006. a Von Krahli baari. Peale baari sisenemist jäi S T baari garderoobi ning kostja siirdus edasi meeste wc-sse. Peale wc-st väljumist märkas kostja, kuidas teatri garderoobi põrandal on pikali tema sõber S T, keda peksavad jalgadega mitu isikut. Kostja läks sõbrale appi ning hakkas peksjaid korrale kutsuma, maaslamajast eemale tirima ning kaklust lõpetama, mispeale peksmine lõppes. Eeldusel, et hageja hammas võis saada viga kakluse lahutamise käigus, ei ole kostja tegevus õigusvastane kuivõrd ta tegutses hädakaitseseisundis. Kostja läks lahutama kaklust, kus maaslamajat peksis mitu inimest jalgadega, mistõttu oli väga suur oht, et maaslamajale võib tekkida eluohtlik vigastus. Kuivõrd hageja osales kostja S. Ti peksmises, mille lahutas kaaskostja võis juhtuda, et hageja hammas sai viga kakluse lahutamise käigus. Seega tuleb kostja arvates jätta hagi rahuldamata kuivõrd hageja alustas kaklust, mille lahutamise käigus võis tema hammas saada viga. Juhul kui hageja ei oleks kaklust alustanud ei oleks ka talle materiaalset kahju tekkinud. Hageja ei ole tõendanud kostja süüd kahju tekkimises. Tõendamata on asjaolu, et hageja hammas sai viga just selle kakluse käigus, milles osalesid kostjad ning et hammas sai viga kostjate tegevuse tõttu. Hageja ei ole hagiavaldusele lisanud tõendeid, mis tõendaksid kahju suurust summas 21 361 krooni. Seega on hagi osaliselt tõendamata. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. 07.06.2007.a esitatud täiendavas vastuses on kostjad leidnud, et vaidlus puudub küsimuses, et poolte vahel toimus kaklus, kuid vaidlus käib selle üle, kes algatas kakluse ja kes konkreetselt tekitas hagejale kahju. Nii hageja kui ka tunnistaja HM tunnistavad 10.04.2006.a ja 25.05.2006. toimunud ülekuulamisel, et nad läksid kostja S.Tile väga lähedale, et temaga „juttu rääkida” või „konflikti lahendama”. Olukorras, kus mitu agressiivset meest, kellega oli kostjal eelnevalt sõnavahetus olnud, tulevad kostja privaattsooni „rääkima”, tekkis kostjal hirm, mistõttu oli ta sunnitud enesekaitseks need inimesed endast eemale tõukama, mille tagajärejl tekkis poolte vahel kaklus. Kostja S.T tegutses hädakaitseseisundis kui tõukas hagejat, mille tõttu konflikt eskaleerus, sest kostja tunnetas otsest ohtu kahe agressiivse mehe poolt oma tervisele. Kostja K.K sekkus

kaklusesse, kui hageja ja temaga koos olnud isikud peksid kostjat S.Tit. Kaklust lahutades, seejuures peksjaid S.Tist hoopidega eemale ajades ja tirides, käitus kostja K.K hädakaitseseisundis, et kaitsta oma maaslamava sõbra elu ja tervist. Kuivõrd mõlemad kostjad tegutsesid hädakaitseseisundis, puudub nende süü kahju tekitamises. Seega ei kuulu võimalik tekkinud kahju kostjate poolt hüvitamisele. Võimaliku kahjuhüvitise määramisel peab arvesse võtma ka hageja enda tegevust, mille tõttu kahju võis tekkida. Kohtuotsuse põhjendused. Kohus, tutvunud poolte poolt esile toodud asjaoludega ja esitatud tõenditega ning uurinud neid kogumis, leiab, et hageja nõue on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 01.04.2006.a kell 03:30 paiku toimus Von Krahli teatri garderoobis kaklus, milles osalesid hageja ja kostjad. Vaidlust ei ole ka selles, et hageja sai kehavigastusi, kuid vaidlus on selles, kas kehavigastused põhjustasid kostjad, kas kostjad on kahju tekitamises süüdi ja kas kehavigastusega seoses tekkinud kahju on tõendatud. Patsiendikaartiga (tl 11) loeb kohus tõendatuks, et hageja pöördus erakorralise meditsiini osakonda 01.04.2006.a kell 10:54 järgmiste kaebustega: peavalu, nägu turses, diagnoosiks on arst märkinud näo põrutuse, murtud ära 1 hammas ja 1 liigub. AS T G tõendiga ja töövõimetuslehega (tl 9-10) loeb kohus tõendatuks, et hageja viibis töövõimetuslehel 01.04.12.02.2006.a. Arvetega ja maksedokumentidega (tl 13-19, 85-89) loeb kohus tõendatuks, et hageja kandis seoses hambaraviga kulutusi 21’011.- krooni. Tõmbluku katkiminekut ja selle väärtust hageja tõendanud ei ole. Määrus, kaebus ja kriminaalmenetluse lõpetamise määrus (tl 20-29)tõendavad, et S.Ti suhtes lõpetati kriminaalmenetlus seoses kindlate tõendite puudumisega, et ta kuritöö toime pani. S.Ti avaldusega (tl 84) loeb kohus tõendatuks, et kostja on palunud lõpetada tema algatatud kriminaalmenetluse hageja suhtes. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostjad üksteist varem ei tundnud ning kakluse lahutasid turvamehed. Vastastamisprotokolliga (tl 81-83) loeb kohus tõendatuks, et S.Ti ja J.Hermaste vastastamisel on pooled andnud sarnaseid ütlusi selles, et S.T lõi hagejat rusikaga pea piirkonda. Kakluse algatamise ja selles osas, kas lööjaks oli ka K.K, lähevad poolte ütlused lahku. Tunnistaja H.M ütluste (tl 116-117) kohaselt lükkas teda prillidega noormees (S.T), „sel hetkel, kui S oli mind lükanud, pani Joosep minu ja Si vahele käe. Peale seda S lõi Joosepit näkku, seejärel toimus rüselus. Joosep proovis ennast kaitsta ja tekkis maadlus. /.../ Järgmisel hetkel oli seal veel keegi noormees ja rüselus käis kolme vahel. Kaks noormeest olid Joosepi kallal.” Tunnistaja ei näinud, kes hagejat näkku lõi, kuid nägi, et lühiajaliselt kestnud kakluse järel oli hagejal suu verine ja hammas puudu. Tunnistaja H.M ülekuulamise protokolliga (tl 59-61) loeb kohus tõendatuks, et analoogseid ütlusi on tunnistaja andnud ka kriminaalasja uurimisel: „kaklejad lõid ja lükkasid vastastikku üksteist, kuid kes mida tegi, oli võimatu fikseerida /.../ kaklejad olid kuni kakluse lõpuni kogu aeg püsti kehalises kontaktis”. Tunnistaja J.M. L kinnitas üldjoontes hageja väiteid, kuid ütluste (tl 119-120) kohaselt toimus kaklus hageja ja kostja S.Ti vahel. Joosep sai „löögi otse näkku, S tõmbus tagasi ja J hoidis endal lõuast kinni. Ma jälgisin ainult Joosepit ja nägin lööki, nägin, et H oli kakluses S sõbraga. Kui löök anti, siis nad olid kahekesi Joosep ja S. Hardi kakles K ja nende läheduses kakles ka ülejäänud punt.” Nimetatut kinnitavad ka tunnistaja H.H ütlused (tl 122-124), mille kohaselt tunnistaja nägi „kakluses J , H ja S . Minu meelest olid nad juba käsipidi koos ja liikusid mööda garderoobi letti. Kaklejad liikusid välisukse poolt leti poole.”

Kuigi kohtuistungil ülekuulatud tunnistajad on hageja sõbrad, ei pea kohus nende ütlusi ainult seetõttu ebausaldusväärseteks. Tunnistaja H.H on ka S. T sõber või tuttav. Kuigi kriminaalasja uurimisel kogutud tõendite kohaselt on kannatanute ja tunnistajate ütlustes vasturääkivusi, on see seletatav asjaoluga, et nii hageja kui kostjad ja noormeestest tunnistajad olid tunnistajate väitel (tunnistajate HM ja HH ütlused kohtuistungil selle kohta, et oli joodud kokteili, S.T ütlused kriminaalasja eeluurimise käigus „olin praktiliselt kaine”) alkoholi tarbinud ja nende hinnangud sündmuste käigule ei pruugi olla kõige adekvaatsemad. Tunnistajate ütluste vasturääkivus kohtuistungil on seletatav ka pika aja möödumisega vaidlusalusest intsidendist. Kõigist eelpoolt käsitletud tõenditest saab siiski teha järelduse, et kaklus toimus hageja ja kostja S.T vahel, K.K liitus kaklejatega hiljem ja tema osa oli kõrvaline. Kannatanu ülekuulamise protokolliga (tl 66-69) loeb kohus tõendatuks, et S.T on andnud 03.04.2006.a ütlusi, mille kohaselt tema sõber K.K hirmutas kaklejad laiali. Kostja K.K on tunnistajana ülekuulamisel protokolli kohaselt (tl 77-80) väitnud, et tuldi S.T sünnipäevalt, Von Krahli teatris läks kostja WC-sse ja kui ta sealt tagasi tuli „oli S garderoobi põrandal pikali maas, tema ümber oli umbes 6 meesterahvast ning teda löödi käte ja jalgadega.” Tõendid on vastuolulised selles osas, kumb pooltest alustas kaklust. Asjaolu kasuks, et algatajaks oli kostja S.T räägib fakt, et S.T oli juba varasemalt hinnanud mitteadekvaatselt hageja ja H.H vahel toimunud vestlust ja nagu ise ütleb, jäi tema ja hageja vahele pärast temapoolset sekkumist teiste vestlusesse eksisteerima „pinge”. HH tunnistajana ülekuulamise protokolliga (tl 62-65) loeb kohus tõendatuks, et kostja S. T tegi hagejale õhtu jooksul juba varem märkuse, et hageja ei oskavat tunnistajaga rääkida, tunnistaja selgitas S.T , et tegemist on tema hea sõbraga. 11.04.2006.a täiendava ülekuulamise käigus (tl 70-72) on S.T andnud ütlusi, et nägi oma tuttavat H.H vestlemas mingi noormehega ja talle tundus,, et võõras noormees on agressiivne ja nende vahel läheb vägivallaks, kuid tegelikult kõik oli normaalne. „Samas sellest hetkest minu ja võõra noormehe vahel tekkis mingi pinge. /.../ Peksmise ajal olin praktiliselt kaine.” Nii tõlgendas kostja ilmselt mitteadekvaatselt ka hageja lähenemist tema suhtes garderoobis ja nägi selles agressiivsust. Kostja on ise väitnud, et kui hageja juba liiga lähedale jõudis, tõukas kostja ta endast eemale. Kannatanud ülekuulamise protokolliga (tl 73-76) loeb kohus tõendatuks, et S.T andis ütlusi, mille kohaselt ta pidas enne Von Krahli teatrisse tulekut oma sünnipäeva ööklubis Terraarium, „Joosep hakkas minuga norima ja lähenes agressiivselt minu suunas. Kui Joosep juba liiga lähedale jõudis, tõukasin ta endast eemale. Siis lähenes Joosep teise sõbraga. Kahekesi hakati mind nurka suruma. Võtsin algul ühel riidest kinni ja lükkasin ta eemale, siis tegin teisega sedasama. Peale seda ründas Joosep mind uuesti, lõi rusikaga minu suunas. Ma tõmbasin ennast eemale ning sain rusikaga vastu rinda. Peale seda hakkas juba hoope rohkem tulema.” Asjaolu, et S.T andis hagejale sellise hoobi näkku, mis hageja hamba välja lõi, tõendavad tunnistaja J.M.L ütlused. Kohus peab nimetatud tunnistaja ütlusi kõige usutavamateks, kuna tunnistaja väitis, et ta jälgis otseselt hagejat ja nägi ka löögi andmist. Ülejäänud tunnistajate ütlusi ei pea kohus sedavõrd usutavateks. H.M osales ise kakluses, mistõttu tema tähelepanu võis olla suunatud enda kaitsmisele. H.H väitis, et oli üldse kaklejate poole seljaga ja kakluse algust ei näinud, kriminaalasja uurimisel on tunnistaja samuti väitnud (tl 62-65), et kaklust nägi hetkest, kui „S ja Joosep teineteise ümbert kinni hoides lendasid vastu garderoobi riietehoiu letti. Läksin Si ja Joosepi juurde ning lahutasin nad. Kaklusse sekkus nüüd ka S agressiivne sõber ja HM ning toimus vastastikune peksmine.” Seega on asjas leidnud tõendamist, et S.T alustas kaklust ja kakles hagejaga, mille tekitas hagejale tervisekahjustuse. Nimetatuga on tõendatud vastutust tekitav põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Hageja on tõendanud, et kandis seoses tervisekahjustusega ravikulutusi ja sellega on

tõendatud vastutust täitev põhjuslik seos. Kahju tekitamine on antud juhul õigusvastane, kuna see seisneb õigushüve – kannatanule kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamises (VÕS § 1045 lg 1 p 2). Kostja S. Ti vastuväidetest võib teha järelduse nagu oleks ta tegutsenud hädakaitseseisundis (VÕS § 1045 lg 2 p 3). Nimetatuga kohus ei nõustu, kuna asjas on leidnud tuvastamist, et just kostja käitus agressiivselt tüli alguses ja tekitas hagejale kehavigastuse. Kostja süü hindamisel on kohus seisukohal, et arvestada tuleb ka asjaoluga, et hageja laskis end kostja agressiivsusest kaasa viia ja hakkas kostjaga kaklema. Hageja enda poolne osalus järeldub kohtu arvates järgmistest ütlustest. Kannatanu ülekuulamise protokollist (tl 52-53) nähtub, et 01.04.2006.a on hageja Põhja Politseiprefektuuris andnud ütlusi, mille kohaselt tekkis tal sõnelus garderoobi baaris tundmatu noormehega, tülisse sekkus veel tema sõber ja käiku läksid käed. Täiendava kannatanu ülekuulamise protokolliga (tl 54-57) loeb kohus tõendatuks, et intsident sai alguse sellest, et hageja vestles oma tuttava HH , keda ilmselt tundis ka kostja S.T ja ütles hagejale „niimoodi ei räägita H ”, võõras hakkas kehaga hageja poole liikuma ja hageja pani käe ette, eesmärgiga tõkestada tema lähenemist, „võib-olla ma kogemata riivasin teda käega, kuid meelega ma pole teda esimesena löönud”, „pärast esimest lööki toimus meie vahel rüselus, rüselus toimus noormehe ja tema sõbra, kes tuli juurde, ning minu vahel”, „üritasin noormeest kinni hoida, proovisin oma nägu kätega kaitsta”. Piir tõukamise ja löömise vahel võib olla väga väike ja ainult asjaolu, et kostja S.T hagejat esimesena tõukas, et anna põhjust järeldada, et kostja oli kakluses ainuke agressiivne pool ja hageja ainult kaitses ennast. Kõik tunnistajad iseloomustavad intsidenti kui kaklust ja mitte kui hageja kui kaitsetu isiku piinamist ja peksmist. Kohus on seisukohal, et vähemalt raske hooletuse vormis aitas hageja kaasa sellele, et tõukamisest ja löömisest kujunes kaklus, mistõttu kohus on seisukohal, et kahjuhüvitist tuleb vähendada 30 % ulatuses hageja kahjuks (VÕS § 139 lg 1 ja 3). Hageja nõue varalise kahju osas on tõendatud summas 21’011.- krooni ja 30 % nimetatust on 6’303,30 kr. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista 21’011.- - 6’303,30 kr = 14’707,70 krooni varalise kahju katteks (VÕS § 130 lg 1). Kehavigastuse – hamba kaotuse ja selle järelmõjude tõttu – on hageja kandnud ka mittevaralist kahju füüsilise ja hingelise kannatuse näol, mis kostjal tuleb hüvitada (VÕS § 128 lg 5 ja § 130 lg 2) ja mille suuruse on hageja palunud kohtul määrata. VÕS § 127 lg 6 alusel kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kohus lähtub seejuures kohtupraktikas väljakujunenud hüvitise määradest, mille kohaselt kergemate kehavigastuste puhul on kostjalt välja mõistetud hüvitis keskmiselt 6’000.- krooni. Ka nimetatu väljamõistmisel kostjal tuleb arvestada kahjuhüvitise vähendamisega 30 % ulatuses, mistõttu kostjalt tuleb välja mõista 4’200.- kr mittevaralise kahju hüvitamiseks hagejale. Kokku kuulub kostja S.T hageja kasuks väljamõistmisele 14’707,70 + 4’200.- =18’907,70 krooni. Kohus ei tunnista otsust viivitamatult täidetavaks varalise kahju osas, kuna pole nõudnud hagejalt ja hageja ei ole maksnud vastavat tagatist (TsMS § 469 lg 1), mis on nimetatu eelduseks. Kostja K.K suhtes tuleb hagi jätta rahuldamata tõendamatuse tõttu.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi S.T vastu rahuldatakse 70 % ulatuses. Eelnevast tulenevalt tuleb hageja menetluskulud 70 % ulatuses jätta

kostja kanda ja kostja kulutused 30 % ulatuses jätta hageja kanda. Hagi jääb rahuldamata kostja K.K kanda, mistõttu nimetatud kostja kohtukulud jäävad hageja kanda. Pooltel on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Ele Liiv Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.