Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Menetluse käik 22.09.2006.a. esitas OÜ kohtule hagi AM`i vastu 30 354.15 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid OÜ (rendileandja) ja kostja (rentnik) 17.09.2004.a. rendilepingu, mille alusel kostja rentis rendileandjale kuuluvat vara (ehitustarvikuid ja tööriistu) vastavalt lepingul/arvel näidatud ajas, koguses ja summas. Renditud vara eest kohustus kostja tasuma hiljemalt 31.12.2004.a. Kostja on rikkunud rendilepinguga võetud kohustust ning hagiavalduse esitamise seisuga oli kostja 630 päeva viivises. 01.09.2005.a. OÜ ja hageja OÜ vahel oli sõlmitud nõude loovutamise leping nr 010905-1, mille 13.04.2006.a. lisa nr 26 alusel rendileandja loovutas kostja võlanõude hagejale täies ulatuses, s. h õigusega nõuda viivist ja kahju hüvitamist. Vastavasisuline kirjalik teade saadeti ka 13.04.2006.a. kostjale. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja oma kohustust hageja ees täitnud. Seega palub hageja kostjalt välja mõista 30 354.15 krooni (põhivõlgnevus 15 354.15 krooni ja viivis 15 000.00 krooni). Samuti palub hageja esitada menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 314 alusel, kuivõrd materjalid on kostjale edastatud 10.05.2007.a. lihtkirjana kostja enda poolt kinnitatud elukohta: aadressil XXX. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooletele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 15 354.15 krooni ja viivis 15 000.00 krooni, s.o kogusummas 30 354.15 krooni. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud (sh riigilõiv, hageja esindaja kulud) tuleb täies ulatuses välja mõista kostjalt. 2(3)

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Karin Sonntak Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.