2-04-1479/3 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-04-1479 30.05.2004.a. läbiviidud kontrolli käigus ilmnenud raha puudujääk summas 11 353 krooni ei ole põhjustatud hageja tegevustega tööandjale kahju tekitamiseks. Hageja osales isiklikult tööandja algatusel läbiviidud revisjonis. Revisjoni tulemusena oli ilmnenud müügisaalis olemasoleva kauba puudujääk ja seda saab hageja selgitada vaid vargustega kaupluse ebaausameelsete külastajate poolt. Kauba korduv revisjon kaupluses toimus 06-07.06.2004, Narva lähetatud kostja teiste regioonide töötajate poolt. Puudujääki summas 362 453 krooni hageja selgitada ei suuda, kuna revisjoniaktiga teda ei tutvustatud. 17-18.06.2004.a. kaupluses toimunud kauba revisjonist osa ei võtnud ja revisjoni tulemustega teda ei tutvustatud. 23.09.2004.a. töövaidluskomisjon vaatas läbi hageja avalduse tööandja algatusel töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise, endisele ametikohale ennistamise ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga nõudes. Töövaidluskomisjoni otsuse sai hageja kätte allkirja vastu 04.10.2004.a. Kreenholmi postkontoris aadressil Narva Kreenholmi 39. Töövaidluskomisjon ei tunnistanud tööandja algatusel hageja töölepingu lõpetamist ebaseaduslikuks. Seoses sellega, et hageja ei ole põhjustanud tööandja vara puudujäägi, riknemise, hävimise, kaotsimineku või riisumise; töökohal varastanud kaastöötaja vara; seadnud ohtu tööandja vara säilimise; põhjustanud tarbijate, klientide või äripartnerite usaldamatuse tööandja vastu; peab töölepingu lõpetamist hagejaga tööandja algatusel ebaseaduslikuks. Hageja palub tunnistada ebaseaduslikuks tööandja algatusel hagejaga 11.02.2003 töölepingu nr. 05.2003 lõpetamine TLS § 86 p 7 alusel. Hageja palub tööle ennistamist ning kostjalt hageja kasuks hüvitise väljamõistmist keskmise palga ulatuses sunnitud töölt puudumise aja eest. Kostja vastus Oma vastuses kostja seletas, et Sportland Eesti AS ei tunnista hagi. Tööleping hagejaga lõpetati 14.07.2004.a. Töölepingu seaduse § 86 p 7 alusel hageja suhtes usalduse kaotuse alusel. Töölepingu lõpetamiseks viidatud alusel oli 12.07.2004.a. koostatud käskkiri nr P-6/24 distsiplinaarkaristuse määramise kohta. TLS § 104 sätete kohaselt võib tööandja lõpetada töölepingu iga töötajaga , kelle suhtes tööandja on usalduse kaotanud. Töölepingu võib lõpetada, kui töötaja on põhjustanud vara puudujäägi, rikkumise, hävimise, kaotsimineku või riisumise, seadnud ohtu tööandja vara säilimise, põhjustanud tarbijate, klientide või äripartnerite usaldamatuse tööandja vastu. TLS § 106 järgi on tööandja töölepingu lõpetamisel paragrahvi 86 punktides 6-8 ettenähtud alustel kohustatud järgima distsiplinaarkaristuste määramiseks seadusega kehtestatud korda. K. T. töötas Sportland Eesti AS Narva Sportlandi kaupluse teenindajana. Temaga oli sõlmitud materiaalse vastutuse leping, mille kohaselt oli ta kohustatud: tagama kõigi temale nii enne kui pärast lepingu sõlmimist üle antud AS Sportland International (eelnev ärinimi) kuuluvate kaubalis-materiaalsete väärtuste ja rahaliste vahendite säilimise; tegema kõik temast sõltuva kahju ärahoidmiseks; pidama arvestust, kehtestatud korras koostama ja esitama aruandeid raha kohta ning muid aruandeid temale usaldatud materiaalsete väärtuste liikumise ja jääkide kohta; osa võtma temale usaldatud materiaalsete väärtuste inventeerimisest 30.05.2004 teostasid Sportland Eesti AS-i Narva Sportlandi kaupluse töötajad inventuuri nr 3005, sh ka K. T. Inventuuri tulemuse puudujäägi summas 11 353 krooni allkirjastasid Sportland Eesti AS-i Narva Sportlandi kaupluse töötajad sh K. T. Puudujääk summas 11 353 kr kinnitatud KK R2/27.

2-04-1479 Antud tulemuse õigsuses tekkinud kahtluste ajendil teostati ajavahemikul 06.06.04 -07.06.04 kordusinventuur (nr 060604 I). Kinnitatud komisjoni koosseis KK R-2/28. Kordusinventuuri kinnitatud tulemuseks on kaupade puudujääk ostuhinnas 362 453 krooni (KK R-2/30). 30.05.2004.a. läbiviidud inventuuri õigsuses tekitas kahtlust ka järgmine asjaolu. Inventuurist pidi osa võtma Sportland Eesti AS töötaja teisest kauplusest, pr. A. K. Inventuuri algusajaks oli määratud 21.00. Kui pr. A. Karja kokkulepitud ajal kauplusse jõudis, oli inventuur kestnud juba kaks tundi ja suhtumine pr. K. oli selgelt vaenulik (lisa A. K. seletuskiri). Seoses kahe inventuuri tulemuse väga suure erinevusega teostati veelkord ajavahemikul 17.06.04 18.06.04 kordusinventuur (nr 170604). Kinnitatud komisjoni koosseis KK R-2/31. Kordusinventuuri kinnitatud tulemuseks on kaupade ülejääk ostuhinnas 25 366 krooni, seega lõplikuks kinnitatud tulemuseks on kaupade puudujääk ostuhinnas 337 087 krooni (KK R-2/32). Tuginedes antud faktidele, järeldub et 30.05.2004 teostatud inventuuri tulemus ei ole tõene, sest 30.05.2004 ja 07.06.2004 toimunud kordusinventuuri vahe on 32-kordne, summaliselt 351 100 krooni. Kahtlusega, et Sportland Eesti AS-i raamatupidamisele on esitatud ebaõiged andmed 30.05.2004 toimunud inventuuri tulemuse kohta, alustas Sportland Eesti AS distsiplinaarasja menetlust (KK R2/29) Narva Sportlandi kaupluse töötajate suhtes ning töötajad kõrvaldati ajutiselt töölt kuni esimese kordusinventuuri tulemuse selgumiseni (käskkiri nr P-6/17, P-6/20, P-6/21 ja P-6/22). Samas pakuti Narva kaupluse töötajatel võimalust osaleda vaatlejatena inventuuril, mida nad ei kasutanud. K. T. keeldus sellest väidetavalt isiklikel põhjustel. Kordusinventuuri puudujäägi summas 362 453 krooni ilmnedes paluti Narva Sportlandi kaupluse töötajatelt seletuskirju sellise suure inventuuride vahede ilmnemise kohta, millest töötajad keeldusid. Kordusinventuuri läbiviimise ajal leiti Narva Sportlandi kauplusest juhuslikult paberid, millede märkmetest võis välja lugeda, et töötajad on kauplusest välja viinud kaupu nende eest maksmata. Seoses kahe inventuuri tulemuste drastilise erinevuse tõttu otsustati läbi viia veelkord kordusinventuuri ja pikendasime ka töötajate töölt ajutist kõrvaldamist. Tundes huvi enda töölt kõrvaldamise pärast, külastasid 15.06.2004 Narva Sportlandi kaupluse 6 töötajat Sportland Eesti AS-i kontorit. Antud koosolekul teavitati neid veelkord kordusinventuuri tulemusest ja uuest kordusinventuurist teavitati suuliselt ja paluti osaleda vaatlejatena. Samuti paluti ka seletuskirju, millest otsustavalt keelduti. Teine kordusinventuur toimus 17.06.2004 - 18.06.2004, mille tulemuseks saadi kaupade ülejääk ostuhinnas 25 366 krooni, lõplikuks kinnitatud tulemuseks jäi kaupade puudujääk ostuhinnas 337 087 krooni. Keegi töötajatest, sh. K. T. inventuuri tulemusi vaidlustanud ei ole. Nii suur inventuuri tulemuste erinevus ei saa olla inimlik eksitus, vaid teadlikult valede andmete esitamine ning tegeliku puudujäägi varjamine. Selline summaline kauba erinevus on nii füüsiliselt kui ka visuaalselt väga suur kauba hulk, mida ei saa nii valesti inventeerida. Narva kauplus on suhteliselt väike äripind, sellise kaubakoguse puudumine on nähtav ka pealiskaudsel ülevaatusel. Inventuuri tulemuste kohaselt oli puudu nt 197 paari jalatseid, 120 paari pükse, 29 dressi, 80 spordikotti, 64 jopet jne. Raamatupidamisandmete analüüsi tulemusel ( lisatud A. M. selgitus) on kinnitust leidnud kahtlus, et nii suurt puudujääki ei ole võimalik selgitada nn "loomuliku kaona", nagu hageja hagiavalduses väidab. Tabelist nähtub, millised on erinevused käibes enne ja pärast hageja ja tema kolleegidega töölepingute lõpetamist. Distsiplinaarmenetluse käigus selgus, et paljud kaupluse töötajad on võtnud kaupa ilma selle eest tasumata, osa kaupa oli töötajate poolt kauplusesse tagasi toodud ilmsete kandmise tunnustega (parfüüm, määrdumise jäljed jms). Töötajad on sellise käitumise oma seletuskirjades ka omaks võtnud, seletuskirjad on vastusele lisatud. K. T. on kauplusest ilma selle eest tasumata välja viinud kaupu 6039.-krooni väärtuses. Osa kaupadest, mis inventuuri käigus üle kontrolliti, olid ilmsete kandmise tunnustega, kusjuures lõhnasid hageja poolt kasutatava parfüümi järele. Esialgu hageja eitas, et ta on asju kasutanud, kuid hiljem põhjendas seda asjaoluga, et tal on pulmad tulemas ja raha on vajalik muudele kulutustele. Samas olid kõik need kaubad 30.05.2004.a. inventuuri käigus loetud laojäägis olevaks.

2-04-1479 Hageja poolt välja viidud kauba eest esitati talle arve summas 6039.- krooni. Kirjalikus pöördumises palus hageja pikendada arve tasumise tähtaega kuni 30.09.2004.a. Siiani ei ole hageja arvet tasunud. Inventuuri tulemusel selgunud puudujäägi osas on Sportland Eesti AS esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. Eeluurimist teostab Ida politseiprefektuur. Hageja väide, et teda on seni üle kuulatud tunnistaja staatuses ja seega ei ole tema puudujäägi tekkimises süüdi, on meelevaldne. Hageja tunnistaja staatus võib eeluurimise käigus muutuda, samas ei oma nimetatud asjaolu tähtsust materiaalse vastutuse lepingu ja töösuhte lõpetamise aspektist. Tulenevalt TLS ja materiaalse vastutuse mõttest on tööandjal õigus teostada järelevalvet oma vara säilimise üle. Vara säilimise tagamiseks oli hagejaga sõlmitud materiaalse vastutuse leping. Inventuuri tegemine on üks aruandluse ja arvestuse liikidest ning tööandjat on alus eeldada ja töötajal kohustus tagada, et inventuur viiakse läbi ja fikseeritakse õigesti tegelikkust kajastades. Arvestades erinevate inventuuride erakorraliselt suuri vahesid, oli tööandjal täielik alus järeldada, et 30.05.2004.a. poolt läbiviidud ja tema allkirjaga kinnitatud inventuuri tulemused ei kajasta tegelikkust. Veelgi enam, hageja käitumine ei ole tõlgendatav hooletusena vara säilimise tagamisel, vaid tegemist on tööandja vara tahtliku ja seadusevastase vähendamisega. Kriminaalõiguslikult on tegemist vargusega. Eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades määrati K. T. distsiplinaarkaristuseks töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 7 alusel, mis on tööandja algatusel töölepingu lõpetamine töötaja suhtes usalduse kaotamisel (KK P-6/24). Kostja on seisukohal, et töölepingu lõpetamine hagejaga toimus seaduslikult ning on põhjendatud. Kostja palub jätta K. T. (R.) hagiavaldus Sportland Eesti AS vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise, endisele ametikohale ennistamise ja sunnitud töölt puudumise aja eest keskmise palga nõudes rahuldamata. Kohtuistung Kohtuistungil hageja esindaja jäi oma seisukoha juurde ning avaldas, et kostja ei ole tõendanud, et hageja on töökohalt varastanud vara, põhjustanud puudujääki, riknemist, hävimist, kaotsiminekut või riisumist. Seepärast peab hageja esindaja töölepingu lõpetamist ebaseaduslikuks. Palub tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, ennistada hageja endisele töökohale ja mõista välja kostjalt hageja kasuks hüvitis sunnitud töölt puudumise aja eest, mis kohtuistungi seisuga moodustab 158 370 krooni (toimiku lk 3-9, keskmine töötasu moodustas 4112 krooni kuus). Kostja jäi oma vastuses avaldatud seisukohtade juurde ning avaldas, et hagi ei kuulu rahuldamisele, kuna töölepingu lõpetamine oli tehtud seaduslikel alustel – usalduse kadumise tõttu. Usalduse kaotamine on subjektiivne mõiste, aga põhineb objektiivsetel asjaoludel. Tööandja peaks hindama töötaja käitumist. Kostja arvates, võiks pöörata tähelepanu sellistele asjaoludele, et inventuur pidi algama kell 21.00, aga kui A. K. (Jõhvi kaupluse juhataja) saabus, nagu oli kokkulepitud, inventuur juba kestis umbes 2 tundi. See tekitas kostjas kahtlusi. Käskkirjas nr R-2/27 (toimiku lk 21) kostja kinnitas see inventuur, kuna jõudis sellele hilinemisega, kuid samas kostja hakkas kahtlema töötajates ja inventuuri tulemuste õigsuses. Järgmisel päeval tegi kostja käskkirja nr R-2/28 (toimiku lk 22) kordusinventuuri läbiviimise kohta. Juba 3. juunil 2004.a tekkis kostjal kahtlus hageja teadvalt vale inventuuri tulemuste esitamises. Narva kauplus ei ole üsna suur ja asjaolu, et kaupa ei ole laos, on silmapaistev. Kordusinventuuri tulemuste järgi ja uurimise käigus avastati, et osa kaupa oli hageja omavoliliselt oma valdusse võetud, aga avaldas ta seda vaid siis, kui tehti kordusinventuur. Hageja soovis varjata seda fakti. Selle juhtumi alusel oli algatatud kriminaalmenetlus. Antud juhul ei saa rääkida mingi usaldusest hageja vastu kostja poolt. Tunnistades, et ta võttis asju oma valdusse nende eest maksmata, soovis hageja kergendada oma süüd nii kostja, kui ka politsei ees. Hageja poolt tekitatud puudujääk moodustas 6039 krooni. Hageja väide sellest, et tegemist on vormiriietusega, on vähemalt liialdus. Kostja poolt on põhjendatud usalduse kaotus, kostja on teinud õiglase ja õige käskkirja, kus on ära toodud seisukohad, millistel on väga selgelt sätestatud, kuidas on sündinud kahtlane inventuuri akt. Sellisse, millest räägib hageja esindaja, peab suhtuma väga kriitiliselt. Oma vastuses hagiavaldusele

Kohtu seisukoht Kohus, uurinud hageja ja kostja seisukohti ning kohtule esitatud tõendeid, tuleb järeldusele, et K. R. hagi ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust, et ajavahemikul 30.05.2004 kuni 18.06.2004 kostjale kuuluvas kaupluses Sportland oli läbi viidud mitu inventuuri, mille tulemusena kaupluses oli tuvastatud puudujääk summas 337 087 krooni (t. lk 26), kusjuures vahe 30.05.2004 läbiviidud inventuuriga, millest võttis osa ka hageja, moodustab 351 100 krooni. 03.06.2004 kostja poolt oli kinnitatud inventuur, millega on tuvastatud puudujääk summas 11 353 krooni. (t lk 21). Sellest inventuurist võttis osa ka hageja. 08.06.2004 hageja kirjutas kostjale seletuskirja, milles ta tunnistab, et võttis kauplusest asju nende eest maksmata, kuna seoses tema eelseisvate pulmadega tekkisid tal ettearvamatud kulutused(t lk 31). 13.07.2004 esitas kostja hagejale arve summas 6039 krooni hageja poolt kauplusest võetud asjade eest. (t lk 34) ning 13.07.2004 hageja esitas kostjale avalduse, mille kohaselt palus pikendada kauplusele kauba eest maksmist summas 6039 krooni kolme kuu võrra, s.o. kuni 30.09.2004. (t lk 33). Seega on tõendatud, et K. R. (tol ajal T.) osa kauplusele põhjustatud puudujäägist on vähemalt 6039 krooni, mis on hageja poolt kostjale siiani hüvitamata. Hageja väited, et nimetatud rõivaste näol oli tegemist tööandja tööriietusega on paljasõnalised ning lükatakse ümber hageja omakäelise seletuskirjaga, selle kohta, et kaup oli tema poolt võetud selle eest maksmata, s.t. hageja sai aru, et tegemist pole tööriietusega ning selle eest peab maksma. Kauba võtmist põhjendas hageja materiaalsete raskustega. Kostja väitel kõik R. poolt võetud kaubad olid 30.05.2004.a. inventuuri käigus loetud laojäägis olevaks. Selle inventuuri läbiviimisest võttis osa ka K. R., mida kinnitab oma hagiavalduses (t lk 1,2) Vara säilimise tagamiseks oli hagejaga sõlmitud materiaalse vastutuse leping. ( t lk 38) Kohus nõustub kostja seisukohaga, et inventuuri tegemine on üks aruandluse ja arvestuse liikidest ning tööandjal on alus eeldada ja töötajal kohustus tagada, et inventuur viiakse läbi ja fikseeritakse õigesti tegelikkust kajastades. Võttes arvesse, et on tõendatud, et hageja on põhjustanud kostjale puudujäägi summas vähemalt 6039 krooni ning seejuures ei kajastanud nimetatud puudujäägi 30.05.2004 läbiviidud inventuuris, millest võttis osa isiklikult, nõustub kohus kostjaga, et tööandja võis kaotada usaldust töötaja vastu. Tööandjal on õigus lõpetada tööleping § 86 punktis 7 ettenähtud alusel iga töötajaga, kelle suhtes tööandja on kaotanud usalduse. Töölepingu võib lõpetada, kui töötaja on: 1) põhjustanud tööandja vara puudujäägi, riknemise, hävimise, kaotsimineku või riisumise, samuti kui ta on töökohal varastanud kaastöötaja vara; 2) seadnud ohtu tööandja vara säilimise; 3) põhjustanud tarbijate, klientide või äripartnerite usaldamatuse tööandja vastu. Kohus leiab, et K. T. (R.) distsiplinaarkaristuse määramisel kostja järgis distsiplinaarkaristuste määramiseks seadusega kehtestatud korda ning kõik distsiplinaarkaristuse määramisega seotud käskkirjad on vormistatud juriidiliselt korrektselt. Hageja väide, et distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on õigustühine, kuna selles ei ole konkretiseeritud K. T. (R.) tegevust on ebaõige, kuna käskkirjas on toodud K. T. suhtes tööandja usalduse kaotamise põhjused ning usalduse kaotuse asjaolud, milleks on tööandjale tekitatud puudujääk. On tõendatud, et osa puudujäägist oli tekitatud