Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

I Hagiavalduses toodud asjaolud ja hageja nõue Hageja esitas 11.10.2006.a Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajja hagi kostja vastu 153’297,43 krooni põhivõla ja viivitusintressi nõudes. Hagiavalduse asjaolude kohaselt esitas kostja perioodil november 2003.a kuni oktoober 2005.a hagejale arveid kommunaalteenuste ja elektrienergia kasutamise eest kokku summas 1’007’251,77 krooni. Arvetel ei olnud näidatud käibemaksusummat, mistõttu hagejal jäi käibemaksuna mahaarvamata 153’297,43 krooni. Nimetatuga tekitati hagejale kahju. 22.02.2001.a sõlmisid pooled (kostja Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) rendilepingu nr XXX, mille alusel hageja võttis rendile XXX asuvad ruumid kahel korral, so 11.10.2001 ja 15.05.2003.a. Esimese muudatusega suurenes renditav pind, teine muudatus tõi hagejal kaasa tema kasutuses olevates ruumides teostatud remonttööde eest osalise tasumise. Rendihinnaks lepiti kokku 15 kr/m2. Lisaks pidi rentnik tasuma soojuse, külma vee, elektri eest vastavalt mõõdikute näitudele ja rendileandja poolt esitatavatele arvetele. IBRD soojussõlme laenu tasumine toimus vastavalt tagasimakse graafikule. Lisandus rentniku kohustus tasuda ekspluatatsiooni eest 282,36 kr, termosõlme hoolduse eest 198,71 kr, maamaksu 203,66 kr. Rentnikule esitati igakuine koondarve, kus näidati renditasu ja kõik rentniku kulud teenuste kaupa. Eraldi oli välja toodud rendihinnalt ja kommunaalteenustelt arvestatud käibemaks. 03.11.2003.a teatas kostja viitega Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti kirjale, et alates 01.11.2003.a ei maksustata käibemaksuga kinnisasja üürile, rendile ja kasutusvaldusse andmist ja kostja esitab tasud kommunaalteenuste eest ühe summana, ilma käibemaksu lisamata. Novembrist 2003.a-oktoobrini 2005.a esitas kostja hagejale koondarveid, kus kõik kulud olid näidatud ühe summana. Hageja pöördus kolmel korral kostja poole taotlusega võimaldada tal otselepingute sõlmimine teenuste osutajatega (AS E, AS TK, AS TV), eesmärgiga saada arve, kus kauba arvel oleks eraldi näidatud kauba hind ja käibemaksusumma ning tasuda kauba eest ise otse müüjatele. Kostja teatas 12.04.2005.a, et hoone on pandud müüki ja muudatused rendilepingutes on välistatud. Kostja ebamõistlik käitumine hageja takistamisel tarnijatega eraldi lepingute sõlmimisel on põhjustanud hagejale olulise varalise kahju. Kahju tekkimise eest on vastutav kostja. Hageja on pöördunud kirjaliku taotlusega kostja poole kahju hüvitamiseks. Kostja on 10.04.2006.a vastanud, et arved kõrvalteenuste eest ehitati ühes summas, mis oli Mustamäe LOV teenuste eest tasumiseks kulutanud ning mingit kahju arve ühes summas esitamisega ei tekitatud, kuna rendilepingu alusel kohustus rentnik kõrvalteenuste eest tasuma rendileandja poolt esitatud arvete alusel. Kostja ei täitnud käibemaksuseadusest tulenevaid registreeritud maksukohustuslase kohustusi, mistõttu on hagejale põhjustatud oluline majanduslik kahju. Hageja on kasumit taotlev äriühing, kelle huvides on oma kulusid vähendada ning suurendada kasumit. Hageja, kelle ettevõtluse sisuks on keemilise puhastuse ja pesumaja teenuste osutamine, tarbib oma ettevõtluse eripärast tingitult palju vett ja elektrienergiat. Poolte vahelises rendisuhtes oli kostja ise kaupade võõrandajaks ja teenuste osutajaks ning tal oli kohustus käibemaks kauba maksustatavale väärtusele lisada. Kostja väide, et ta esitas arved samas summas, mida ise oli kulutanud vee ja elektri eest tasumiseks, on küll õige, kuid kostjal oli võimalus nendel arvetel näidatud käibemaks oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata, hagejal see võimalus puudus. Nimetatud tegevusega rikkus kostja ka rendilepingu p 6.1. Rendileandja ei ole andnud välja korraldust, millega oleks linnaosavalitsusele antud õigust muuta rendilepingut ja kehtestada rentnikule tarnitavatele teenustele uus hind, mis oleks 18% võrra kallim varasemast. Poolte vahel

ei ole allkirjastatud kokkulepet lepingutingimuste muutmiseks. Hageja esitab viivisenõude mitte kindla summana, vaid täieliku või osalise protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Intressi päevamääraks on hageja täpsustatud hagiavalduse kohaselt (tl 111-116 ja tl 108-110) arvestuste kohaselt 40,95 krooni päevas, hagi esitamise päevaks on intressisummaks 7’411,83 krooni. Hageja taotleb intressi väljamõistmist kuni kahju hüvitamiseni ning nõutava summa laekumiseni hageja pangakontole. Viivist on kostjale hakatud arvestama kahju tekitamise nõudelt alates 10.04.2006.a, so kostja vastuse koostamise päevast hageja nõudele hüvitada talle ebaõigesti koostatud arvete tõttu tekitatud kahju. Hageja palub kostjalt välja mõista kahjus summas 153’648.- kr ja viivised alates 10.04.2006.a kuni 11.10.2006.a summas 7’411,83 kr, intressid protsendina põhinõudest 40,95 kr päevas alates 12.10.2007.a kuni põhinõude täitmiseni. 23.05.2007.a on hageja hagiavaldust täiendanud. Vastuseks kostja taotlusele tasaarvestada hageja nõudega kostja vastu kostja viivisenõue hageja vastu, leiab hageja, et tema võlgnevus sai tekkida üksnes ebaõigesti koostatud kostja müügiarvete alusel, st kostja poolt hagejale väljastatud arvete summa vähendamisel käibemaksusumma võrra väheneksid ka arvestamisele kuuluvad viivised. Summad, mis hageja käibemaksusummana kajastamata jättis, on küllaltki suured ja hagejal ei jätkunud alati vabasid vahendeid rendiarvete tasumiseks. Seetõttu on rendiarvete tasumisest tingitud viivitus otseses põhjuslikus seoses arvetel eraldi välja toomata jäetud käibemaksusummaga. Kui suure osa arvest tegelikult moodustas elektri- ja soojusenergiahinnale juurdearvestatud käibemaksusumma, see kostja arvetest ei selgu. Kuid see on ainult üks põhjus, miks hageja arvete tasumisega viivitusse jäi. Lisaks puudus hagejale kostja arvetel kajastatud kaupade ja teenuste hindade õigsuse üle kontroll, kuivõrd hagejal puudus juurdepääs mõõdikutele, mille alusel kostja vee, elektri ja soojuse arveid esitas. Ühe põhjusena rendivõla tekkimisest võib nimetada 15.11.2003.a hageja kasutuses olnud rendipinnal toimunud põlengut. Kaks nädalat peale põlengu toimumist ei olnud hagejal võimalik rendipinnal tegeleda ettevõtlusega, sest põlengu tõttu ei olnud võimalik kasutada ei elektrit ega vett, sest vastavad seadmed olid tulekahjus muutunud kasutuskõlbmatuks. Põlengust oli kostja teadlik, tegemist oli pooltevahelise lepingu p 9.2 reguleeritud vääramatu jõu mõiste alla käiva sündmusega, kuid kostja esitas arveid ka tulekahju järgse perioodi eest. Seda ei ole kostja viiviste arvestamisel arvesse võtnud. Hagejale jääb selgusetuks, milline põhjendus on viiviste arvestamisel alates 2004.a maikuust ja milline on viiviste arvestuse metoodika. II Kostja vastus Kohtule esitatud kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuväited nõudele on seotud käibemaksu lisamisega arvetele. Kostja leiab, et nii pooltevahelise lepingu p 2.1 alusel kui ka 11.10.2001.a ja 15.mai 2003.a rendilepingu muudatuste alusel pidi hageja maksma arvetele lisanduvat käibemaksu. 03.11.2003.a kirjaga nr XXX teatas Mustamäe Linnaosa Valitsus hagejale, et arvates 01.11.2003.a jõustunud käibemaksuseaduse muudatustest ei maksustata kinnisasja üürile, rendile ja kasutusvaldusesse andmist käibemaksuga ning tasud kommunaalteenuste eest esitatakse edaspidi ühtse summana, käibemaksu eraldamata. Kostja tugines seejuures maksuameti kirjale 29.12.2003.a nr XXX, mille kohaselt KMS § 18 lg 2 p 2 alusel juhul, kui rentnikule väljastatakse arve üüri- või rendi ja ka kõrvalteenuste kohta, siis on need teenused maksuvabad. Saadud vastuses teatab Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuamet, et KMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt juhul, kui rentnikule väljastatakse arve üüri või rendi ja ka kõrvalteenuste kohta, siis on need teenused maksuvabad. Seetõttu leiab kostja, et tema poolt esitatud arved vastavad seaduse nõuetele ning hageja süüdistused on alusetud. Lisaks palub kostja tasaarvestada hageja nõue kostja nõudega rendi tasumata jätmisest tuleneva viivisintressi osas 110’280,25 krooni, juhul, kui kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud.

Kostja täiendavas vastuses on kostja taotlenud tasaarvestuse tegemist hagejale arvestatud viivisega summas 122’421,20 krooni. Kostja täiendavas vastuses kohtule 11.05.2007.aastast on kostja selgitanud, et 2001.a hagejaga lepingu sõlmimise järgselt tasus hageja kolmel esimesel kuul makseid nõuetekohaselt. Arvates 2001.a maikuus on hageja vahelduva eduga makseraskustes, kuid linn käitus vastutulelikult koostades maksegraafikuid võlgnevuse tasumiseks ja nõudmata seejuures viivitusintressi. 2004.a juunikuu arvele lisati viivitusintress summas 10’201,69 senti (tabelis maikuu võlgnevus). Viivitusintressi arvutamisel lähtuti pooltevahelisest kokkuleppest, millega rentnik kohustus maksma viivist 0,15 % ulatuses võlguolevalt summalt iga viivitatud päeva eest. 11.06.2007.a kohtusse saabunud kostja täienduste kohaselt tekkis hagejal võlgnevus juba 2001.a augustis, moodustades aasta lõpuks 169’091,30 kr. Alates 2002.a juulist on kostja igakuiselt esitanud informatsiooni hageja võlgnevuste kohta inkassofirmale. Kostja oli hagejaga sõlminud kaks eraldiseisvat mitteeluruumi rendilepingut, mistõttu esitati eraldi ka arved. Hageja ei täitnud kumbagi lepingut korrektselt, vaid maksis rendimakseid ümmarguste ja suvaliste summadena sularahas kostja kassasse. Vältimaks olukorda, kus hagejal oleks tekkinud võlgnevus kummagi lepingu alusel kasutatava rendipinna osas, luges kostja äriühingu poolt sularahas suvaliselt tehtud maksetega kaetuks kõigepealt võlgnevuse väiksema ja seejärel suurema rendipinna osas. Viivisintresse ei ole liidetud ja need on välja toodud õigeaegselt tasumata arvetel. Kostja käsutuses olevate materjalide hulgas puudub hageja taotlus 2003.a toimunud põlenguga seonduvalt rendimaksete alandamise või ajatamise kohta. Samuti ei ole kostja käsutuses hageja vastuväiteid kommunaalteenuste (vesi, elekter jne) tasu suuruse ja selle määramise õigsuse kohta. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. III Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus uurinud poolte poolt esile toodud asjaolusid ja esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 22.02.2001.a sõlmisid pooled (kostja Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) mitteeluruumide rendilepingu nr 352 (tl 8-12), mille alusel hageja võttis rendile XXX asuvad ruumid kahel korral, so 11.10.2001 (tl 13) ja 15.05.2003.a (tl 14). Esimese muudatusega suurenes renditav pind, teine muudatus tõi hagejal kaasa tema kasutuses olevates ruumides teostatud remonttööde eest osalise tasumise. Rendihinnaks lepiti kokku 15 kr/m2. Lisaks pidi rentnik tasuma soojuse, külma vee, elektri eest vastavalt mõõdikute näitudele ja rendileandja poolt esitatavatele arvetele. IBRD soojussõlme laenu tasumine toimus vastavalt tagasimakse graafikule. Lisandus rentniku kohustus tasuda ekspluatatsiooni eest 282,36 kr, termosõlme hoolduse eest 198,71 kr, maamaksu 203,66 kr. Vaidlust ei ole ka selles, et rentnikule esitati igakuine koondarve, kus näidati renditasu ja kõik rentniku kulud teenuste kaupa (tl 15). Eraldi oli välja toodud rendihinnalt ja kommunaalteenustelt arvestatud käibemaks. 03.11.2003.a teatas kostja viitega Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti kirjale, et alates 01.11.2003.a ei maksustata käibemaksuga kinnisasja üürile, rendile ja kasutusvaldusse andmist ja kostja esitab tasud kommunaalteenuste eest ühe summana, ilma käibemaksu lisamata. Novembrist 2003.a-oktoobrini 2005.a esitas kostja hagejale koondarveid, kus kõik kulud olid näidatud ühe summana (tl 30-68, 149-162). Vaidlust ei ole ka selles, et hageja pöördus kostja poole 03.02.2004.a, 08.03.2004.a ja 10.03.2005.a, soovides võimalust otselepingute sõlmimiseks AS-dega E, TK ja TV, kuid see ei osutunud võimalikuks. Hageja on püüdnud vaidlust kohtuväliselt lahendada, kuid kostja ei ole

hageja õigusliku positsiooniga nõustunud (tl 25-29, 94, 95). Kohus on seisukohal, et kostja käsitlus oma õigusest mitte näidata arvetel käibemaksu kõrvalteenuste eest on ekslik. Kostja ei ole vastu vaielnud asjaoludele, et kostja vahendas ise tarnitavaid kõrvalteenuseid oma nimel, nimetatud teenused olid käibemaksuga maksustatavad, kostja ise oli käibemaksukohuslane ja vaidlusalustel arvetel näidatud kõrvalteenused sisaldasid käibemaksu. Kirjadega Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuametile loeb kohus tõendatuks, et kostja palus maksuametilt tõlgendust vaidlusalusel perioodil kehtinud KMS § 18 lg 2 p 2 osas ja edastas oma nägemuse maksuameti tõlgendusest hagejale (tl 90-92). Sisuliselt kallines hagejale sellega seoses kõrvalteenuste hind käibemaksu võrra, kuid nimetatut ei saa pidada pooltevahelise lepingu p 6.1 rikkumiseks, sest kostja ei muutnud lepingu tingimusi ühepoolselt. Lepinguga punktiga 2.1.2 (tl 8-12) loeb kohus tõendatuks, et kommunaalteenuste kasutamise eest pidi hageja maksma vastavalt arvetele. Maksuameti kirjaga (tl 93) loeb kohus tõendatuks, et maksuamet selgitas kostjale, et kõrvalteenused on maksuvabad, kuid kui maksukohustuslane võib lisada (olles Maksuametit KMS § 18 lg 3 p 1 kohaselt teavitanud enne käibe toimumisest) käibemaksu § 18 lg 2 p-s 2 nimetatud teenustele, siis „sellisel juhul rentnikule esitatud arve sisaldab üüri- või renditulu ja ka kõrvalteenuseid, millele lisandus käibemaks 18%.” Seega ei saa nimetatud kirjast teha järeldust, et maksuamet soovitas kostjal jätta kõrvalteenuste osas arvetel käibemaks välja toomata. Nimetatud kohustus näidata kõrvalteenuste osas käibemaksu tulenes kostjale KMS § 11 lg-s 1, 17 lg-s 1 ja § 28 lg 1 p-s 4 sätestatust. Kostja poolt nõuetekohaste arvete esitamata jätmine on otseses põhjuslikus seoses sellega, et hageja ei saanud arvestada maha sama maksustamisperioodi käibemaksu nendelt kaupadelt ja teenustelt, mida ta kui registreeritud maksukohuslane kasutas oma ettevõtluse tarbeks ehk sisendkäibemaksu (KMS § 28 ja § 20 lg 1). Hageja on esitanud oma arvutused nii kahju kui viivise osas, arvestustele pole kostja vastu vaielnud. Kostja on esitanud hageja vastu tasaarvestuse nõude arvete maksmisega viivitamisega seoses summas 122’421,20. Kohus on seisukohal, et nimetatud avaldust tuleb käsitleda tasaarvestuse avaldusena, kuigi see on esitatud alles kohtumenetluses (VÕS § 198). Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et 15.11.2003.a toimus hageja poolt kasutatavates ruumides XXX põleng (fotod tl 144-146), kuid asjas ei leidnud tõendamist, et hageja oleks sellest kostjat teavitanud. Samuti ei ole hageja selgitanud, kuidas ehk millises summas arvestada viivise vähendamisel nimetatud põlenguga. Hageja ei ole vaielnud vastu asjaolule, et tal arvete tasumisega viivituses oli, võlgnevused tekkisid juba 2001.a ja 2001.a lõpuks oli hageja võlgnevus 169’091,30. Hageja väited, et viivitused tekkisid seoses kostja poolt ebaõigete arvete esitamisega, ei ole usutavad, kuivõrd sel perioodil esitas kostja nõuetekohaseid arveid. Samas tuleb kohtu arvates arvestada asjaoluga, et kostja esitas hagejale õigustamatult arveid käibemaksu kõrvalteenuste eest välja toomata perioodil november 2003.a kuni oktoober 2005.a, hageja ei saanud nimetatud käibemaksu maha arvestada sisendkäibemaksuna, mistõttu kostja põhjustas sellega hagejale kahju summas 153’297,43. Kohus teeb viivise ümberarvutused, püüdes leida õiglase lahenduse, kuidas arvestada viivise vähendamist hagejale esitatud arvetelt. November 2003.a kuni oktoober 2005.a hõlmab perioodi 23 kalendrikuud. Esitatud arvetelt nähtub, et kostja esitas nõuetekohaselt arved rendi ja IBRD laenu osas ja nende suurus kahe erineva rendipinna osas on kokku 1’439,45+ 6’177+29,80+

213,01=7’859,25. Nimetatu korrutamisel 23-ga on tulemuseks 180’762,75. Hagiavalduse kohaselt esitati arveid võlgnikule nimetatud perioodil summas 1’004’949,80 krooni. Rendi ja IBRD laenu summa moodustab nimetatud üldsummas 18 %. Seega 18 % arvetel kajastatud summad on esitatud ilma hagejale kahju tekitamata ja 72 % on arvest esitatud hagejale kahju tekitades ja seda jällegi 18% osas. 18% 72-st on 12,96. Kohus on seetõttu seisukohal, et õiglane on kostja poolt arvestatud viivise üldsummat vähendada 12,96 % võrra. 122’421,20 tuleb seega lahutada 15’866.- krooni ja põhjendatud tasaarvestuse nõue on kohtu hinnangul 106’555,20 krooni. Viivise vähendamisel ei arvesta kohus ka asjaoluga, et hagejal puudus väidetavalt juurdepääs mõõdikutele, kuivõrd hageja ei ole ka nimetatud osas nõude arvestust esitanud. Ilmselt ei ole see ka võimalik, kuna tagantjärele ei ole võimalik näitusid kindlaks teha, hageja ei ole aga tõendanud, et ta oleks varem kostjale esitanud nõude arvestite näitamiseks või arvete vähendamiseks põhjusel, et hagejale esitatud summad ei ole arvestatud õigete näitude alusel. Seega on kohus seisukohal, et kostja on rikkunud seadusest tulenevat kohustust esitada arved koos käibemaksu väljatoomisega kõrvalteenustelt (VÕS § 100) ja on seetõttu kohustatud hüvitama hagejale tekkinud kahju summas 153’297,43 krooni ja nimetatud summa tuleb hagejale kostja poolt hüvitada VÕS § 101 lg 1 p 3 alusel ja arvestades VÕS § 127 lg-s 1 sätestatud kahju hüvitamise eesmärki. Hageja omakorda on rikkunud oma lepingust tulenevat kohustust tasuda arved õigeaegselt ja tal on seoses sellega kohustus maksta kostjale viivist summas 106’555,20 krooni (VÕS § 101 lg 1 p 6). Nimetatud poolte nõuded tuleb tasaarvestada ja hagejale tuleb välja mõista kostjalt 153’297,43 kr – 106’555,20 kr= 46’742,23 krooni. Hageja õigus nõuda viivisintressi tuleneb samuti VÕS § 101 lg 1 p-s 6 sätestatust, kuid viivisintressi arvestamisel tuleb lähtuda muuhulgas ka VÕS § 197 lg-s 2 sätestatust, mille kohaselt tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kuivõrd hagiavalduses märgitud perioodi eest oli hageja juba võlgnevuses kostja ees, tuleb hageja viivisintressi arvestamisel lähtuda tasaarvestatud võlgnevuses 46’742,23 krooni: 46’742,23 x (7% + 2,75%) : 365= 12,48 kr päevas (VÕS § 113 lg 1 ja 94 lg 1). Hagi esitamise seisuga oli kostja hageja arvestuse kohaselt viivitanud 181 päeva, seega on kostjalt väljemõistetava viivise suuruseks 12,48 x 181= 2’258,88 kr ja edasi alates 12.10.2007.a 12,48 kr kuni võlgnevuse tasumiseni hagejale. Saldokinnituste vaidlustamata jätmine hagejate poolt (tl 148) ja kirjad võlgade sissenõudmisega tegelevale AS-le ei näita võlgnevuse kujunemist ja on kaudsed tõendid, mistõttu kohus neid ei analüüsi (tl 172-181). Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Käesoleva otsusega hagi rahuldatakse osaliselt ligikaudu 30 % ulatuses, seega tuleb hageja kohtukuludest 30 % jätta kostja kanda ja kostja kohtukuludest 70 % jätta hageja kanda. Pooltel on õigus nõuda hüvitamisele kuuluvate menetluskulude rahalist kindlaksmääramist, esitades selleks Harju Maakohtule avalduse koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ele Liiv Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.