Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

2-07-24284 25.06.2007 esitas FIE Kristjan Paakspuu kohtule avalduse E La Saaremaa Töövaidluskomisjonile esitatud avalduse (töövaidlusasi nr 9.10-02/725) läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. 05.07.2007.a. määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ning väljastas hagejale avalduse ärakirjad ühes kohustusega esitada kirjalikult enda töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagimenetluses ettenähtud vormis (TsMS §-id 338-340, 363) vähemalt 20 päeva jooksul kõnealuse määruse talle kättetoimetamisest alates. Kohus selgitas määruses, et kui hageja ei esita oma avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata ning sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu /t.l. 11-12/. Hageja E L määratud ajaks oma töövaidluskomisjonile esitatud avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtule ei esitanud /t.l. 14/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et E La hagi tuleb jätta läbivaatamata. Hagi läbivaatamata jätmise alused sätestab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 ja 2. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITLS) § 24 lg 1 kohaselt töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel võivad vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Asja materjalidest nähtuvalt on Saaremaa Töövaidluskomisjoni 22.05.2007 otsusega rahuldatud E La avaldus FIE Kristjan Paakspuu vastu ja mõistetud avaldaja kasuks välja veebruarikuu töötasu summas 4680 krooni, puhkusekompensatsioon summas 1867 krooni ning keskmine kuupalk lõpparve kinnipidamise eest summas 7560 krooni. ITLS § 24 lg 4 sätestab, et kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Avalduselt tuleb tasuda riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise korral. FIE Kristjan Paakspuu on pöördunud eelnimetatud töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ja taotleb, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Järelikult on käesolevas asjas hagejaks töövaidluskomisjoni pöördunud E L ja kostjaks FIE Kristjan Paakspuu. ITLS § 24 lg 5 ja 6 kohaselt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Töövaidluskomisjonis esitatud dokumente ei pea kohus pooltele kätte toimetama. Kui kohtule esitatakse hagi või avaldus asjas, mida töövaidluskomisjon on juba lahendanud, tuleb seda hagis või avalduses märkida ja lisada otsuse ärakiri. Hagi või avalduse saamisel nõuab kohus töövaidluskomisjonist välja asja lahendamise materjalid ja võtab need toimikusse. Esitatud tõendid loetakse kohtusse esitatuks.

2-07-24284 05.07.2007.a. määrusega kohustas maakohus hagejat E La kirjalikult esitama enda töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagimenetluses ettenähtud vormis vähemalt 14 päeva jooksul kõnealuse määruse temale kättetoimetamisest alates /t.l. 11-12/. Kohus selgitas hagejale, et kui ta ei esita ITLS § 24 lõikes 5 sätestatud juhul oma avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtu määratud ajaks, jätab kohus hagiavalduse läbi vaatamata ning sel juhul töövaidluskomisjoni otsus vaidlustatud ulatuses ei jõustu. Määratud ajaks E L avaldust hagiavaldusele ettenähtud vormis kohtule ei esitanud. 05.07.2007.a. määruse koos muude menetlusdokumentidega on E L kätte saanud edasiandmiseks 07.07.2007.a. 20 päevane tähtaeg lõppes seega tema jaoks 27. juulil 2007.a., mil olnuks viimane päev kohtule hagiavalduse esitamiseks. Seega asub kohus eeltoodule tuginedes seisukohale, et E La hagi tuleb jätta läbivaatamata TsMS § 423 lg 3 ja ITLS § 24 lg 7 alusel ning seoses sellega ei jõustu Saaremaa Töövaidluskomisjoni 22.05.2007 otsus töövaidlusasjas nr 9.10-02/725 vaidlustatud ulatuses. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 174 lg 1 ja 2 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Külli Mõlder kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.