Harju Maakohus
Kohtunik
Taimi Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
04. oktoober 2007.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-12341 (endine nr 2/228-20134/05)
Tsiviilasi
OÜ hagi MN vastu 6062,76 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepingulised esindajad: Silver Eensaar (AS Julianuse Inkasso Agentuur, XXX) Kostja: MN(isikukood XXX, töökoht
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Välja mõista MN’lt menetluskulu 610,00 (kuussada kümme) krooni
OÜ kasuks.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue 29.06.2005.a. esitas OÜ hagi MN vastu 6062,76 krooni saamiseks. Nõue tuleneb AS-i (AS-i õigusjärglane) ja kostja vahel 25.08.1999.a. (hagiavalduses märgitud 26.08.1999.a.) sõlmitud tähtajalisest XXXLepingust nr XXX, mille alusel AS kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei ole oma kohustust täitnud, mistõttu seisuga 11.04.2000.a. oli kostja põhivõlgnevus AS-i ees summas 3031,38 krooni. Vastavalt Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustele pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60.00 krooni. Kuigi perioodil 03.1998-28.02.2001 kehtinud Üldtingimustele oli viivise määraks 0,5 %, arvestab hageja viivisevõlgnevust antud asjas määraga 0,15 %. Hageja on arvestanud kostjale viivist alates 11.05.2000.a. – 17.06.2005.a. (1862 päeva), kokku summas 5673,64 krooni. Tegutsedes heas usus vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viivise tasumist summas 3031,38 krooni.
Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 3031,38 krooni, viivise summas 3031,38 krooni, riigilõivu summas 560 krooni ja õigusabikulude katteks 303,14 krooni. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on nõus kõneteenuste eest tasuma võlgnevuse summas 543,25 krooni. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 405 lg 1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Määrusega 03.05.2007.a. määras kohus asja läbivaatamise lihtmenetluse korras ja andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite, avalduste, taotluste esitamiseks. Hageja esitas täiendavalt nõude aluseks olevate arvete kordusväljatrükid ning nõude loovutamise lepingu nr NL200405AO ja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja teavitas kohut, et on nõus kõneteenuste eest tasuma võlgnevuse summas 543,25 krooni. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel 25.08.1999.a. sõlmitud tähtajaline (tähtajaga üks aasta) XXX Lepingu nr XXX. Tulenevalt hageja poolt esitatud arvetest ja viivisearvutustest on hageja arvestanud kostja põhivõlaks 3031,38 krooni (mis vastavalt 20.04.2005.a. saldo kinnitusele koosneb telefonimaksetest 1288,49 krooni, kõneteenused 757,39 krooni ja leppetrahvist 1000 krooni) ja viivise põhivõla ulatuses summas 3031,38 krooni. Kostja tasus lepingu sõlmimisel ettemaksu: 200,00 krooni kuumaks XXX ja 1400,00 krooni telefoni Nokia 5110 eest, kokku 1600,00 krooni. 20.04.2005.a. saldo kinnituse kohaselt on leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud 22.04.2000.a. Saldo kinnitusest nähtuvalt on kostjale 26.04.2000.a. esitatud lõpparve nr 777239, milles on põhivõlaks arvestatud telefonimaksetest 41288,49 krooni, kõneteenused 757,39 krooni ja leppetrahvist 1000 krooni. Kohtule on esitatud 27.04.2000.a. lõpparve nr 777239. Leppetrahvile ei viidata 03.98-28.02.2001 kehtinud XXX Mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimustes. Kohtule on esitatud arved mille alusel kostja võlgneb hagejale kokku 3031,38 krooni. TsK § 191 lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Seega ei ole leppetrahv põhivõlg, vaid õiguskaitse vahend, mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel nõuda. TsK § 192 kohaselt peab kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Antud juhul kokkulepet leppetrahvi kohta esitatud ei ole, seega kohtu hinnangul on leppetrahvi nõue põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata.
Samuti ei ole hageja kohtule tõendanud telefoni tegelikku maksumust, seega leiab kohus, et ka lõpparvel toodud telefonimaksumus summas 1000 krooni on põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Seega asub kohus seisukohale, et kostjalt on põhjendatud välja mõista võlgnevus summas 2031,38 krooni. TSK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 sätestavad kreeditori õiguse nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. Vastavalt Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustele p-le 7.4 pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60,00 krooni. Kohus on seisukohal, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivised kohtu poolt välja mõistetud võlgnevuse 2031,38 krooni ulatuses. Eeltoodut kogumina hinnates, leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 4062,76 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv. Kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv summas 560,00 krooni. TsMS § 61 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt esitatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5 % hagi rahuldatud osast. Hageja õigusabikulude katteks peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks kostjalt välja mõista 50,00 krooni. Taimi Kollom Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.