2-06-32170
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Peet Teidearu
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. oktoober 2007, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-32170
Tsiviilasi
KÜ A. 136 hagi E.U. vastu 10 973,33 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
hageja KÜ A. 136 esindaja juhatuse esimees Taavi Palm, hageja volitatud esindaja Andres Aavastik (Sepikoja 13, 50109 Tartu);
esindajad
kostja E.U. kostja esindaja adv Ann Saar (OÜ Advokaadibüroo Ann Saar ) Kohtuistungi toimumise aeg
20. september 2007
Protokollija
istungisekretär Jane Oidsalu
Jätta KÜ A. 136 hagi E.U. vastu 10 973,33 krooni nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta KÜ A. 136 kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hageja nõuab kostjalt võlga summas 10 973,33 krooni, mis on tekkinud kommunaalmaksete võlgnevusest augustist 2006 augustini 2007. Kuigi kostja on selle perioodi arved korrektselt tasunud, väidab hageja, et tasutu on arvestatud varasema võla katteks. Poolte vahel ongi vaidlus nimetatud varasema võlgnevuse üle.
14 157,31 krooni nõudes. Kostja tunnistas oma kirjalikus vastuses hagi osaliselt. Kohtuistungil, kus kostja ei osalenud, selgitas hageja esindaja, et kostja on arvete järgi haginõudest 5 320,40 krooni ära maksnud ning seega tuleb kostjalt välja mõista 8 836,91 krooni. Nimetatud avaldusest tulenevalt mõistiski kohus kostjalt hageja kasuks välja üksnes 8 836,91 krooni, mitte algset nõudesummat 14 157,31 krooni. Käesolevas tsiviilasjas on hageja väitnud, et ta loobus tsiviilasjas nr 2-1621/02 osast nõudest alusetult. Hageja raamatupidamisandmetele tuginedes võlgnes kostja kohtumenetluse lõpu järel (kui kostja oli kohtuotsuse alusel väljamõistetud summa hagejale tasunud) septembris 2003 hagejale endiselt 4 242,94 krooni. Alates oktoobrist 2003 hakati KÜ-s võlgadelt arvestama viivist 0,07 % päevas võlgnetavalt summalt. Kostja väidab, et pärast kohtuotsuse täitmist ei jäänud talle hageja ees ühtegi võlga ning edaspidi on ta arveid korrektselt tasunud. Kostja leiab, et hageja ei ole võla olemasolu millegagi tõendanud. Hageja on varasema võla tõendamiseks esitanud oma raamatupidamise väljavõtteid ning erinevaid tabeleid, samuti arvete tasumist tõendavaid kviitungeid. Raamatupidamise näol on tegemist hageja poolt koostatud ühepoolsete dokumentidega, mida pole kostjale kätte toimetatud ja mis ei tõenda iseseisvalt hageja nõuet kostja vastu; sama kehtib hageja poolt koostatud tabelite kohta. Kviitungid aga tõendavad hoopis kostja poolset arvete tasumist, mitte tasumata jätmist. Samas ei ole hageja esitanud ühtegi 2003. aasta eelsest ajast pärinevat arvet, st. alusdokumenti, mis tõendaks hageja nõude tekkimist kostja vastu. Hageja on ise korduvalt nimetanud oma esindaja käitumist 2003. aastal toimunud kohtuistungil nõudest loobumiseks. TsMS § 376 lg 7 kohaselt võib hageja kuni asjas tehtud otsuse jõustumiseni muuta kõrvalnõudena esitatud intressi-, viivise- ja leppetrahvi nõuet või loodus- või õigusviljanõuet või vähendada põhinõuet /- - -/ ka hagiavaldusele vastavas vormis avaldust esitamata, muu hulgas suuliselt kohtuistungil. TsMS § 429 lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Lõige 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. On küsitav, kas haginõude vähendamise näol on tegemist nõudest loobumisega; seadus seda otsesõnu ei ütle. Samas leiab kohus, et igal juhul võib hageja enda kinnitust (küll esindaja kaudu eelmises menetluses), et kostja on vastava summa ära maksnud, vaadelda tõendina selle kohta, et kostja võlg on tõepoolest kustutatud. Et hageja ei ole esitanud ka ühtegi tõendit vastupidise kohta (TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited), leiab kohus, et hageja nõude olemasolu kostja vastu ei ole tõendatud. Lähtudes eeltoodust jätab kohus KÜ A. 136 hagi E.U. vastu rahuldamata.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Et kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.