Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

kätte 5 000- 6 000 krooni sõltumata kaupade realiseerimisest ja kaupluse plaani täitmisest, kui töötaja ei riku töökohustusi. Juuli keskel 2006 viidi hageja enda avalduse alusel üle tööle teise kauplusesse (nr XXX) samade töötingimuste säilitamisega. Lisaks asendas hageja puuduvaid või puhkusel viibivaid töötajaid. XXX hageja haigestus. XXX sai ta pangakontost teada, et augustikuu töötasu oli 4 130 krooni, vaatamata sellele, et hageja oli asendanud puudunud töötajaid. Hageja eelneva 7 kuu keskmine töötasu oli 5 482 krooni. 2006 augusti töötunde oli 226, millest õhtusel aja töötatud tunde 56. Telefoniteel selgitas kaupluse direktor, et töötasu alandas regionaaldirektor, põhjust ei teadnud. XXX lõppes hageja haigusleht, perearsti soovitusel jäi hageja teisele haiguslehele alates XXX, millest hageja teatas telefoniteel samal päeval kaupluse direktorile. XXX sai hageja tööandjalt kirja, et puudub selgitus töölt puudumise kohta alates XXX. Hageja viis esimese töövõimetuslehe tööandja personaliosakonda. XXX lõpetas perearst töövõimetuslehe ning hageja teatas telefoniteel samal päeval tööle ilmumisest XXX palvega teatada, millal hageja saab asuda tööülesandeid täitma. Vahetuse vanemalt sai hageja teada, et tema töökoht on täidetud. Alles XXX teatas tööandja esindaja EB, et hageja koht on täidetud ja hageja võib asuda tööle Tartu mnt kauplusesse. Samal päeval teatas regionaaldirektor, et Tartu mnt kaupluses töökohta hageja jaoks ei ole ning tegi ettepaneku tutvuda XXX kaupluse tingimustega. XXX tutvus hageja XX kaupluses tingimustega ja veendus, et seal on tingimused kehvemad, eelkõige kaotab palgas ning hageja teatas, et ei soovi vastu võtta kohta XXX kaupluses vaid soovib jätkata töötamist kaupluses nr XXX. XXX esitas hageja avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel regulaarse tööseadusandluse rikkumise tõttu ja väljateenitud palga mittemaksmise tõttu. Hagejale teatati, et temaga võetakse hiljem ühendust. XXX kutsuti hageja peakontorisse läbirääkimistele. Need ei andnud mingeid tulemusi. XXX sai hageja tööraamatu ja töölepingu lisa, kus oli töölepingu lõpetamise alusena kirjas töötaja algatus. See ei vasta hageja poolt esitatud avaldusele. Juhindudes TLS § 49 p 2, § 117 lg 2, § 119 lg 2, PalS § 2 lg 1, § 32, ITLS § 4 lg 2, § 6 lg 2, 3 taotleb hageja hagi rahuldamist. Kohtule 11.04.2007 esitatud avalduses taotleb hageja töövaidluskomisjoni otsuse muutmata jätmist. Hageja taotleb kostjalt välja mõista saamata palga 4 255 krooni ja TLS § 119 lg 2 alusel lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga 4 976,75 krooni. Kohtuistungil taotles hageja hagi rahuldamist. Kostja vastuväited Kooskõlas ITLS § 24 lg 1,4 esitas tööandja kohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina. Vastavalt tööaja arvestuse tabelitele töötas hageja juulis 2006 182 tundi, millest 8 õhtused tunnid ja 14 ületunnid ning augustis 2006 154 tundi, millest 60 õhtused tunnid. Nende eest on hagejale ka tasutud kooskõlas töölepingu p-ga 7.1. Hageja väide, et ta töötas rohkem ja pidanuks saama rohkem tasu, ei ole tõendatud. Hageja poolt esitatud tabel on tema enda poolt trükitud ega oma juriidilist jõudu. Varem ei ole hageja kostjale pretensioone ega töötasu nõudeid esitanud.

Lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga nõue on alusetu. Tööleping hagejaga lõpetati XXX ja samal päeval maksti talle lõpparve, st saamata puhkuse kompensatsioon. Kuna hageja oli eelnevalt olnud haige, ei olnud tal saada muud töötasu. Kostja taotleb hagi rahuldamata jätmist. 27.04.2007 vastuses taotleb kostja hagi rahuldamata jätmist. Õige ei ole hageja väide, et ta asendas kaupluse 226 töötajaid. MV oli 17.07.2006-st puhkusel ja sel kuupäeval läks hageja teise poodi tööle. JH oli küll puhkusel 03.07.2006-15.07.2006, kuid samal ajal olid tööl vahetuse vanemad MV ja IS. Seega hageja väide, et ta töötas rohkem tunde, on alusetu. Graafikust nähtuvalt töötas hageja siis kui puhkas graafikujärgselt teine vahetuse vanem MV. Alates 19.07.2006 oli hageja tööl poes XXX. Tööl oli varem kolm vahetuse vanemat. Hageja sisseelamiseni töötas kuu lõpuni 4 vahetuse vanemat. Seega on alusetu hageja väide, et ta tegi teiste tööd. Augustis asendas TR kaupluse juhataja, mitte hageja (ametijuhendi p 1.4). Kostja soovib seda tõendada tunnistaja IP ütlustega. Kohtuistungil taotles kostja hagi rahuldamata jätmist. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avalduste ja tõenditega, ära kuulanud pooled ning tunnistaja ütlused kohtuistungil, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. 12.02.2007 otsusega Töövaidluskomisjon mõistis kostjalt hageja kasuks välja 2006 juuli ja augusti kuude eest täiendava palga 4 255 krooni, lõpparve kinnispidamise eest 4 976,75 krooni ning jättis rahuldamata nõude töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamises ning välja mõistmata hüvitise 29 860 krooni suuruses . Kooskõlas ITLS § 24 lg 4 esitas tööandja kui Töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustuja kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Kuna hageja ei vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust osas, millega tema nõuded jäeti rahuldamata, jõustus nimetatud otsus ITLS § 25 alusel selles osas ning kohus vaatab hagiavalduse läbi vaid nende hageja poolt töövaidluskomisjonile esitatud nõuete osas, mille kostja vaidlustas. Hageja nõudeks on saamata palk 2006 juuli ja augustikuu eest 4 255 krooni suuruses ja hüvitis lõpparve kinnipidamise eest 4 976,75 krooni. Kooskõlas TLS § 49 p 2 on tööandja on kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Hageja väidetel ei kajasta kostja poolt esitatud tööaja graafik tema töötamist õigesti. Graafiku, mis kajastab tööaega õigesti, koostas hageja ise. Kostja seisukoha kohaselt on hageja andmed ekslikud: tööaeg algas kell 8.00, mitte 7.30 nagu on märkinud hageja. Enda poolt koostatud tööaja tabelisse märkis hageja tööaja alguseks aga 7.00. Hageja väidetel lubati talle palka 5 000-6 000 krooni kuus kätte. Kostja väidetel maksti hagejale palka vastavalt töölepingule tunnitasu alusel. Töölepingu p 4.1 järgi töötas hageja vahetuse vanemana ja p –s 7.1 leppisid pooled kokku, et hageja töötasuks on tunnitasu – tunnipalga alammäär. Lepingu p 7.2 nägi ette lisatasu maksmist sõltuvalt tehtava töö mahust ja töö tulemuslikkusest. Tööaja tabelite koostamine on tööandja ülesanne (PalS §14) ja töötasu maksmine toimub nende alusel. Hageja enda poolt koostatud tööaja tabeleid ei ole tööandja kinnitanud ja neid ei

saa lugeda usaldusväärseks tõendiks tegelikult töötatud aja tõendamiseks. Kooskõlas töölepingu p-ga 6.2 määratakse tööaja algus ja lõpp, lõunavaheaeg ja muud võimalikud vaheajad kindlaks tööandja poolt igakuiselt koostatavas tööajagraafikus, mis on töötajale täitmiseks kohustuslik. Tööaja arvestuse tabeli järgi, mis on koostatud 2006 augustikuu kohta (lk 70), algas tööaeg I vahetusel kell 8.00 ja teisel vahetusel kell 10.00. Kohtule esitatud hageja poolt koostatud tööaja tabelid 2006 juuli ja augusti kohta (lk 50) kajastavad tööaja alguse ja lõpu aegu, puuduvad andmed lõuna kohta. Tabelite võrdlus tõendab kostja vastuväidet hageja poolt koostatud tööaja tabeli õigsusele – tööaja alguseks on märgitud kell 7.00, mis ei vasta tegelikkusele ja puuduvad andmed lõunavaheaja kohta. Tunnistajana ülekuulatud I. P ütluste kohaselt algas tööpäev kell 8.00, mitte 7.00, tunnistaja ütlused ei kinnita hageja väiteid, mis tingiksid hagi rahuldamise. Hageja poolt taotletud tunnistajaid kohus üle ei kuulanud, kuna hageja jättis ette tasumata tunnistajate tasu. Kohtuistungil kinnitas hageja, et tema poolt taotletud tunnistajad soovinuks tasu saada. Märgitud põhjendustel tuleb tõendamatuse tõttu jätta rahuldamata hageja taotlus palga väljamõistmiseks 4 255 krooni suuruses. TLS § 74 lg 2 ja PalS § 32 lg 1 kohustavad tööandjat andma töötajale tööraamatu ja maksma lõpparve töölepingu lõpetamise päeval. Kui töötaja töölepingu lõpetamise päeval tööraamatut või lõpparvet vastu ei võtnud, on tööandja kohustatud andma töötajale tööraamatu nõude esitamise päeval ja maksma lõpparve viie kalendripäeva jooksul, arvates nõude esitamisele järgnenud päevast. § 119 lg 2 alusel on tööandja kohustatud lõpparve kinnipidamisel maksma töötajale keskmist palka iga lõpparve väljamaksmisega viivitamise päeva eest, kuid mitte üle töötaja ühe kuu keskmise palga. Hageja vabastati töölt 01.11.2006 vastavalt töölepingu lisale nr 1 (lk 12). Kinnipeetud lõpparveks on hageja poolt nõutud täiendav palk juuli ja augusti 2006 eest. Kuna rahuldamisele ei kuulu nõue täiendava palga väljamõistmiseks, on kostja hagejale lõpparve maksnud õigeaegselt ja rahuldamisele ei kuulu ka hüvitise nõue lõpparve kinnipidamise eest. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluse kulud jätta hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

T. Hiiuväin kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.