Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viivise tasumist summas 1790,41 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla summas 1790.41 krooni, viivise summas 1790,41 krooni, riigilõivu summas 280,00 krooni ja õigusabikulude katteks 179,04 krooni ning riigilõivu summas 100 krooni hagimaterjalide avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja hagiavaldusele vastuväiteid esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 405 lg 1 järgi võib kohus oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras menetleda hagi kui hagihind ei ületa 20 000 krooni. Määrusega 16.04.2007.a. määras kohus asja läbivaatamise lihtmenetluse korras ja andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite, avalduste, taotluste esitamiseks. Hageja esitas täiendavalt nõude aluseks olevate arvete kordusväljatrükid ning nõude loovutamise lepingu nr NL200405AO ja oli nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja on hagimaterjalid on avaldatud 02.07.2007.a. väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kostja hagile ei vastanud, tõendeid, avaldusi ega taotlusi ei esitanud, ärakuulamist ei soovinud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a., kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel 11.09.1999.a. sõlmitud tähtajaline (tähtajaga üks aasta) Lepingu nr XXX. Tulenevalt hageja poolt esitatud arvetest ja viivisearvutustest on hageja arvestanud kostja põhivõlaks 1790,41 krooni (mis vastavalt 20.04.2005.a. saldo kinnitusele koosneb telefonimaksetest 432,84 krooni, kõneteenused 357,57 krooni ja leppetrahvist 1000 krooni) ja viivise põhivõla ulatuses summas 1790,41 krooni. Kostja tasus lepingu sõlmimisel ettemaksu: 200,00 krooni kuumaks Q30 ja 950,00 krooni telefoni Nokia 5110 eest, kokku 1150,00 krooni. 20.04.2005.a. saldo kinnituse kohaselt on leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud 08.04.2000.a. Saldo kinnitusest nähtuvalt on kostjale 11.04.2000.a. esitatud lõpparve nr 759696, milles on põhivõlaks arvestatud telefonimaksetest 432,84 krooni, kõneteenused 357,57 krooni ja leppetrahvist 1000 krooni. Kohtule on esitatud 11.04.2000.a. lõpparve nr 759696. Leppetrahvile ei viidata 03.98-28.02.2001 kehtinud XXX Mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimustes. Kohtule on esitatud arved nr 668963, 699368, 731196 ja 759696 mille alusel kostja võlgneb hagejale kokku 1850,45 krooni. 16.05.2007.a. hagi nõude selgituses on hageja selgitanud, et hagiavalduses on võlgnevuseks 1790,41 krooni, kuna hageja on võlateatisel põhinõude täpse summa kajastamiseks arvestanud nõudest maha teenuse osutaja poolt arvel nr 759696 arvestatud viivise. TsK § 191 lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Seega ei ole

leppetrahv põhivõlg, vaid õiguskaitse vahend, mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel nõuda. TsK § 192 kohaselt peab kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Antud juhul kokkulepet leppetrahvi kohta esitatud ei ole, seega kohtu hinnangul on leppetrahvi nõue põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Samuti ei ole hageja kohtule tõendanud telefoni tegelikku maksumust, seega leiab kohus, et ka lõpparvel nr 759696 toodud telefonimaksumus summas 1000 krooni on põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Seega asub kohus seisukohale, et kostjalt on põhjendatud välja mõista võlgnevus summas 790,41 krooni. TSK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 sätestavad kreeditori õiguse nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. Vastavalt Mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimustele p-le 7.4 pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60,00 krooni. Kohus on seisukohal, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivised kohtu poolt välja mõistetud võlgnevuse 790,41 krooni ulatuses. Eeltoodut kogumina hinnates, leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1580,82 krooni. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv. Kohus peab põhjendatuks mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv summas 280,00 krooni ja riigilõiv summas 100 krooni hagimaterjalide avaldamise eest väljaandes Ametlikud Teadaanded. TsMS § 61 lg 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt esitatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5 % hagi rahuldatud osast. Hageja õigusabikulude katteks peab kohus vajalikuks ja põhjendatuks kostjalt välja mõista 50 krooni. Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.