Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.oktoober 2007.a. Paide kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-30414
Tsiviilasi
Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i hagiavaldus Reigo Stamm`i vastu 65 600.00 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Balti Investeeringute Grupi Pank AS, registrikood 10183757, asukoht Rüütli 23, 51006 Tartu Esindaja:Terje Tuuga Kostja: Reigo Stamm, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xxxx xxxx xxxx xxxx xxxxxxxx xxxxx
esindajad
Asja läbivaatamise aeg
02.oktoobril 2007.a. kirjalikus eelmenetluses
Hagi rahuldada. Välja mõista Reigo Stamm’ilt Balti Investeeringute Grupi Pank AS-i kasuks 65 600.00 (kuuskümmend viis tuhat kuussada) krooni, sealhulgas tagastamata krediidisumma 32 817.41 (kolmkümmend kaks tuhat kaheksasada seitseteist krooni ja 41 senti) krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 6056.26 (kuus tuhat viiskümmend kuus krooni ja 26 senti) krooni, viivis 4162.13 (neli tuhat ükssada kuuskümmend kaks krooni ja 13 senti) krooni, leppetrahv 6563.48 (kuus tuhat viissada kuuskümmend kolm krooni ja 48 senti) krooni, kahjuhüvitis 15 200.2 (viisteist tuhat kakssada krooni ja 72 senti) krooni ja võla sissenõudmisega seotud kohtuvälised kulud 800.00 (kaheksasada) krooni. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtukulude jaotus Menetluskulu käesolevas tsiviilasjas kannab kostja. Hageja menetluskulu on: - hagi esitamisel tasutud riigilõiv 2750.00 (kaks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni; - riigilõiv elektroonilise dokumendi väljatrüki eest 23.00 (kakskümmend kolm) krooni. Välja mõista Reigo Stamm’ilt Balti Investeeringute Grupi Pank AS kasuks tasutud riigilõiv 2773.00 (kaks tuhat seitsesada seitsekümmend kolm) krooni.
Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034799018 SEB Eesti Ühispangas või nr 221013921094 Hansapangas, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Menetluse käik TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hageja hagi omal algatusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ulatuses, kuna kostja, vaatamata hoiatusele, jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Menetlusdokumendid toimetati kätte kostjale allkirja vastu. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning märgib kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel sõlmitud 31.mail 2006.a.tarbijakrediidileping nr 0602684/96st (tl 19), mille alusel on kostja saanud 33 000.00 krooni krediiti intressimääraga 24,98 % aastas. Poolte kokkuleppel kohaldati lepingule Balti Investeeringute Grupi Pank AS Krediidilepingute üldtingimusi nr S (tl 21-23). Kostja endale võetud lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitma ei asunud ja hageja korduvatele kirjalikele meeldetuletustele ei reageerinud. Hageja saatis kostjale 15.septembril 2006.a (tl 13), 08.novembril 2006.a.(tl 14) ning 18.jaanuaril 2007.a. (tl 15) lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles andis tähtaja kaks nädalat võlgnevuse likvideerimiseks, teavitas kostjat lepingu ülesütlemise ohust ja andis võimaluse kokkuleppe sõlmimiseks. Hageja ütles lepingu üles 09.veebruaril 2007.a. ja nõudis kostjalt lepingust tulenevate kohustuste täitmist (tl 16). Hageja nõue koosneb 32 817.41 kroonist tagastamata krediidisummast, 6056.26 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intressist, 4162.13 kroonist kui viivisest, 6563.48 kroonist leppetrahvist, 800.00 kroonist sissenõudmisega seotud kuludest ja 15 200.72 kroonist kahjuhüvitisest. Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-de 1, 3 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, kusjuures viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid omapoolseid raha maksmise kohustusi tähtaegselt, s.t. viivitas nende kohustuste täitmisega. Seetõttu on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist vastavalt üldtingimuste punktile 6.1 ja hinnakirjale (tl 17) 0,25% tähtaegselt tagastamata krediidisummalt päevas. Hageja on viivise arvestust hagiavalduses piisava selgusega kirjeldanud. Hageja on arvestanud viivist perioodi eest 10.veebruar 2007.a. kuni 13.august 2007.a. Kostja on tasumisega viivitanud 185 päeva ja hageja on arvestanud viivist 4162.13 krooni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste p 6.3 alusel on lepingu ülesütlemisel krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi 20 % ülesütlemise hetkeks tagastamata krediidisummalt. Arvestades, et kostjal oli lepingu ülesütlemise ajaks tagastamata 32 817.41 krooni, on hageja nõue 6563.48 krooni leppetrahvi saamiseks hagis kirjeldatud asjaoludega õiguslikult põhjjendatud ja tuleb rahuldada. VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohutuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju otsene varaline kahju või saamata jäänud tulu. Hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamisena 15 200.72 krooni, mis moodustab osa lepingu ülesütlemisele järgnenud perioodi intressist, mille saamise võimaluse hageja lepingu ülesütlemisel kaotas. Kahju hüvitamise nõue on hagiavalduses kirjeldatud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Seega tuleb kostjalt välja mõista võlgnevus 32 817.41 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intress 6056.26 krooni, viivis 4162.13 krooni, leppetrahv 6563.48 krooni, võla kohtuvälise sissenõudmisega seotud kulu 800.00 krooni ja kohustuse mittenõuetekohase täitmisega tekitatud kahju 15 200.72 krooni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud, sealhulgas nii hageja kohtukulud kui ka kohtuvälised kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostja. TsMS § 139 lg 2 p 1 ning lg 3 alusel tuleb riigilõivu tasuda hagilt ning riigilõivu suurus sõltub hagihinnast. Hageja on tasunud riigilõivu hagihinnalt 2750.00 krooni. Vastavalt Riigilõivuseaduse § 57 lg-le 2 tasutakse kohtumenetluses dokumendi ärakirja või elektroonilise dokumendi väljatrüki väljastamise või edastamise eest riigilõivu 1 kroon iga lehekülje eest. Hageja esitas digitaalselt allkirjastatud hagiavalduse koos lisadega kohtule elektroonilisel teel 23 lehel ning tasus selle eest vastavalt riigilõivuseadusele 23.00 krooni. Seega on hageja menetluskulu kokku riigilõiv 2773.00 krooni. Hageja võib nõuda täiendavate menetluskulude kindlaksmääramist 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest . TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.