Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

olevalt aadressilt XXX on kohtule tagastatud märkega: ei ela antud aadressil. Rahvastikuregistris täpsed andmed kostja elukoha kohta puuduvad. Kohtule ei ole teada kostja teisi võimalikke kontaktaadresse. Samuti ei ole tulemusi andnud hagimaterjalide kättetoimetamine kohtutäituri vahendusel. Seetõttu on kostjale kirjaliku vastuse nõue kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Vastavalt TsMS § 317 lg-le 5 loeb kohus, et menetlusdokument on kostjale kättetoimetatud. Kostja ei ole hagile ettenähtud korras vastanud, vastamiseks ettenähtud aja pikendamist ei ole taotlenud. Kostjat on hoiatatud, et mittevastamisel võib kohus teha tema kahjuks tagaseljaotsuse. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Kohus, hindamata tõendeid ja esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. 13.07.2004 AS-i ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingust ning hageja ja AS-i vahel sõlmitud nõuete loovutamise raamlepingust ja selle lisadest nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 164 lg 1 alusel võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Sama paragrahvi lg 2 alusel astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 167 lg 1 alusel nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused, mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad, lähevad nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale. VÕS § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 997,59 krooni ja viivised summas 994,50 krooni, kogusummas 1 992,09 krooni. Kostja ei ole hagiavaldusele lisatud tõendite põhjal oma kohustusi täitnud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 1 992,09 krooni. Menetluskulude väljamõistmisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1 mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Hageja esindaja Lindorff Eesti AS on 03.04.2007 tasunud kohtutäituri tasu 295,00 krooni arvelduskontolt nr XXX Nordea Pangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr XXX Hansapangas, viitenumbriga XXX. Kohus leiab, et kohtutäituri tasu summas 295,00 krooni tuleb hageja esindajale tagastada, kuna kohtutäitur ei ole kostjale hagimaterjale kättetoimetanud ja kohus ei ole kohtutäiturile tasu välja maksnud. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kostja võib antud otsusele esitada kaja otsuse resolutsioonis märgitud korras. Kohus selgitab, et kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200,00 krooni ja mitte rohkem kui 100 000,00 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.