Harju Maakohus
Kohtuasja number
2-05-1482
Otsuse kuupäev
28.september 2007.a.
Kohtunik
Krista Kirspuu
Kohtuasi
LK(isikukood XXX) hagi MK(isikukood XXX) vastu kaasomandi lõpetamise nõudes.
Asja läbivaatamise kuupäev
06.september 2007.a.
Istungil osalenud isikud
Hageja LK Hageja lepinguline esindaja advokaat Taivo Saks Kostja MK Kostja lepinguline esindaja advokaat Gennadi Kull
Resolutsioon
Hagi rahuldada. Lõpetada LK`i ja MK`i kaasomand Tallinnas XXX(Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr XXX) kinnistu suhtes moodustades 2 korteriomandit järgmiselt: - Jätta LK`ile 1⁄2 mõttelist osa maatükist Tallinnas XXX (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr XXX) ja selle oluliseks osaks oleva elamu osast ning reaalosana järgmised eluruumid: tuulekoda 9,2 m2, tuba 11,7 m, köök 9,4 m2, esik 8,8 m2, panipaik 6,1 m2, tuba 13,7 m2 tuba 12,8 m2 vastavalt kohtuotsuse lisale 1 (lisas 1 tähistatud kui korter nr 1). - Jätta MK`ile 1⁄2 mõttelist osa maatükist Tallinnas XXX (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr XXX) ja selle oluliseks osaks oleva elamu osast ning reaalosana järgmised eluruumid: köök 10,7 m2, tuba 17,7 m2, panipaik 4,3 m2, esik 4,6 m2, tuulekoda 7,6 m2, tuba 24,3 m2 vastavalt kohtuotsuse lisale 1 (lisas 1 tähistatud kui korter nr 2). Määrata kindlaks korteriomandite juurde kuuluva maatüki aadressil Tallinnas XXX (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr XXX) kasutuskord vastavalt kohtuotsuse lisale 2
selliselt, et viirutatud osa maatükist koos sellel asuvate ehitistega jääb korteriomandi nr 2 seadusliku valdaja kasutusse ja viirutamata osa maatükist koos sellel asuvate ehitistega jääb korteriomandi nr 1 seadusliku valdaja kasutusse. Määrata kindlaks Tallinnas XXX (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr XXX) asuva elamu ühiskasutuses oleva pööningupinna kasutuskord selliselt, et mõlema moodustatava korteriomandi seadusliku valdaja kasutusse jääb tema korteriomandi kohal oleva pööningu pind. Mõista välja MK`ilt LK`i kasuks kohtukulud summas 17 060 (seitseteist tuhat kuuskümmend) krooni. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonikaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt on kinnistu asukohaga Tallinn, XXX kaasomanikud hageja ja kostja. Mõlemale kuulub 1/2 kaasomandist. Kaasomandi lõpetamise osas pooled kokkuleppele ei ole jõudnud. Hageja soovib kaasomandisse kuuluvat asja jagada selliselt, et kaasomand lõpetatakse ja moodustatakse kaks korteriomandit ning määratakse kindlaks krundi kasutamise kord. Elumajas olevatest ruumidest, mis käesoleval hetkel on hageja kasutuses moodustatakse üks korteriomand ning elamus asuvatest ruumidest, mis on kostja kasutuses moodustatakse teine korteriomand. Kummagi korteriomandi juurde jääb 1⁄2 suurune mõtteline osa krundist millel elamu asub. Hageja leiab, et võimalike probleemide vältimiseks tulevikus tuleb määrata kindlaks maatüki kasutamiskord. Hageja palub krundi kasutuskord määrata selliselt, et krunt jagatakse mööda selle pikitelge pooleks, kusjuures vasem poole jääb kostja ainukasutusse ja parem pool hageja ainukasutusse. Nii õue-aiamaa plaanilt kui kasutuskorra kindlaksmääramise ettepanekust nähtuvalt asuvad kummagi poole kasutuses oleval maatükil hooned. Hageja arvates on õiglane, et kummalegi poolele jääb see ehitis mis tema kasutuses oleval maatükil asub. Hageja palub lõpetada Tallinnas XXX asuva kinnistu nr XXX kaasomand ning moodustada samale katastriüksusele kaks korteriomandit alljärgnevalt: kirdepoolses majaosas asuvatest ruumidest moodustada korteriomand nr 1 ning jätta see hageja omandisse ning edelapoolses majaosas asuvatest ruumidest moodustada korteriomand nr 2 ning jätta see kostja omandisse. Määrata kindlaks korteriomandite juurde kuuluva pööning kasutuskord selliselt, et kummagi korteriomandi seadusliku valdaja kasutusse jääb tema korteriomandi kohal oleva pööningu pind. Määrata kindlaks korteriomandite juurde kuuluva maatüki kasutuskord vastavalt lisatud plaanile selliselt, et viirutatud osa maatükist jääb koos sellel asuvate ehitistega moodustatava korteriomandi nr 2 seadusliku valdaja ainukasutusse ning viirutamata osa maatükist jääb koos sellel asuvate ehitistega korteriomandi nr 1 seadusliku valdaja ainukasutusse.
Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole hageja poolt jagamise põhimõttega nõus. Hageja poolele jääks kuur, kuid ostjale kuulub sellest 1⁄2 osa. Selle osa eest soovib kostja 2000 EUR-i. Hageja jätab oma hagiavalduses kuuri üldse jagamata, nagu poleks seda olemas. Hageja ei soovi millegipärast lasta moodustada kolmandat korteriomandit hoonele, mis on kostja poolt ehitatud ja paikneb kostjale jääva kinnistu osal. Kostja arvamus täpsustatud hagi suhtes on, et hageja poolt pakutud kaasomandi lõpetamise tingimused ei vasta seaduse mõttele. Seaduse mõte on see, et koosomand lõpetatakse ning pooltel ei ole enam kaasomandisse jäävaid ruume. Kostja leiab, et asja on võimalik lahendada ka kohtuväliselt
Kohus, kuulanud ära istungile ilmunud poolte ja nende esindajate seletused, uurinud ja hinnanud asjas esitatud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et LK`ile ja MKile kuulub mõlemale 1⁄2 mõtteline osa kinnistust aadressil XXX, Tallinn (Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr XXX). Hageja on esitanud hagi kaasomandi lõpetamiseks. Täpsustatud nõude kohaselt palub hageja kaasomand lõpetada viisil, et moodustatakse kaks korteriomandit. Sisuliselt ei vaidle kostja korteriomandite moodustamisele vastu, kuid kuna korteriomandite juurde jääva maatüki kasutamise korra osas on vaidlus, siis ei nõustu kostja hageja nõudega. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 1 järgi jagatakse kaasomandi lõpetamisel asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. Pooled kokkuleppele ei ole jõudnud. Kostja vastuhagi omapoolse kaasomandi lõpetamise viisi nõudega esitanud ei ole. AÕS § 77 lg 2 kohaselt kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele. Kuna AÕS §-st 77 lg 2 tuleneb, et kaasomandi lõpetamise vaidluse lahendamisel saab kohus lähtuda ainult hagis või vastuhagis nõutud kaasomandi lõpetamise viisidest tuleb vaidlus lahendada lähtudes vaid hageja esitatud nõudest. AÕS § 76 lg 1 järgi on kaasomanikul õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist, lg 2 kohaselt kaasomanikevahelise kokkuleppega võib kaasomandi lõpetamise nõudeõiguse välistada. Eeltoodust tuleneb, et kaasomanikul on igal ajal õigus nõuda kaasomandi lõpetamist, kui kaasomanikud ei ole vastavat nõudeõigust omavahelise kokkuleppega välistanud. Kuna taolist kokkulepet poolte vahel sõlmitud ei ole, siis ei ole käesolevas asja vajalik tuvastada mingeid põhjuseid kaasomandi lõpetamiseks. Kohtule on esitatud XXX, Tallinn asuva elamu ruumide plaan (tlk 118) Poolte vahel puudub vaidlus, et käesoleval ajal kasutavad pooled kinnistul asuvat elamut nii, et neil on eluruumidesse pääsuks eraldi sissekäigud, samuti ei ole pooltel elamus ühiselt
kasutatavaid eluruume. Kujunenud olukorras kasutab hageja elamu kirdepoolses osas asuvaid järgmisi ruume: tuulekoda 9,2 m2, tuba 11,7 m, köök 9,4 m2, esik 8,8 m2, panipaik 6,1 m2, tuba 13,7 m2 tuba 12,8 m2 (plaanil tlk 118 tähistatud kui korter nr 1) ja kostja kasutab elamu edelapoolses osas asuvaid järgmisi ruume: köök 10,7 m2, tuba 17,7 m2, panipaik 4,3 m2, esik 4,6 m2, tuulekoda 7,6 m2, tuba 24,3 m2 (paanil tlk 118 tähistatud kui korter nr 2). Poolte vahel puudub vaidlus, et eelnimetatud viisil ruumide kasutamine peab säilima ka edaspidi. Arvestades ruumide paiknemist elamus, leiab kohus, et elamust on võimalik eraldada reaalosa mõlemale kaasomanikule, kahjustamata sellega teise kaasomaniku huve. Seega lähtub kohus korteriomanditeks jagamisel kaasomanike vahel väljakujunenud elamu kasutuskorrast. Kohus leiab, et hageja nõue kaasomandi lõpetamiseks tuleb rahuldada viisil, et kinnistu jagatakse kaheks korteriomandiks. Hageja on palunud määrata kindlaks ka moodustatavate korteriomandite juurde ühiskasutusse jääva pööningupinna kasutuskord. Kuna kostja ei ole vaielnud vastu sellele, et mõlema omaniku kasutusse jääks tema kasutada olevate eluruumide kohal paiknev pööninguosa, siis leiab kohus, et hageja nõue on põhjendatud ja tuleb rahuldada. AÕS § 72 lg 5 järgi kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoidma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Kuna korteriomandite moodustamisel jääb XXX, Tallinn maatükk võrdsetes mõttelistes osades poolte kaasomandisse, siis palub hageja määrata kindlaks maatüki kasutuskord vastavalt lisatud plaanile (tlk 119). Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud. Arvestades asjaolu, et mõlemale poolele kuulub 1⁄2 mõtteline osa maatükist, leiab kohus, et ka maatüki kasutuskord tuleb määrata selliselt, et kummalegi poolele jääb kasutada võrdne osa maatükist. Esitatud plaanilt (tlk 119) nähtub, et hageja poolt nõutud kasutamiskorra kindlaksmääramisel jääks mõlemale poolele kasutada mõistliku kujuga s.o. ristkülikukujuline maatükk. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et käesoleval ajal on mõlema poole kasutusse jääval maatükil teisi ehitisi peale elamu. Ehitiste (puukuurid, kasvuhooned, kõrvalhoone) olemasolu nähtub ka asja materjalide juurde lisatud plaanilt (tlk 119). Kuna hageja poolt nõutud kasutuskorra kindlaksmääramisel jääks mõlema poole kasutusse tema maatükil paiknevad ehitised, siis leiab kohus, et põhjendatud ei ole kostja soov kasutada ka hageja maatükile jäävat kõrvalhoonet. Seega tuleb hageja nõutud viisil maatüki kasutuskord kindlaks määrata. Eeltoodu alusel asub kohus lõplikule seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 60 krooni. TsMS § 61 lg 1 p 2 kohaselt, poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministri kehtestatud suuruse.
Hageja palub vastavalt esitatud kohtukulude nimekirjale välja mõista õigusabi kulud summas 33 040 krooni. Arvestades asja menetlemiseks kulunud aega, samuti asjaolu, et poolte vahel toimusid menetluse jooksul korduvalt läbirääkimised võimaliku kokkuleppe saavutamiseks ja antud asja keerukust, leiab kohus, et kostjalt on põhjendatud välja mõista hageja kasuks õigusabikulud summas 17 000 krooni. Hageja poolt taotletud dokumentaalse tõendi saamise kulu summas 7080 krooni väljamõistmise kostjalt jätab kohus rahuldamata, kuna puudus vajadus hageja nõude rahuldamiseks seda esitada.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.