OÜ Aktiva Finants hagi Heinrich Vilu vastu 2334, 84 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.05.2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Aktiva Finants apellatsioonkaebus
Menetluse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
kirjalik menetlus Hageja OÜ Aktiva Finants, esindaja Silver Eensaar Kostja Heinrich Vilu
Resolutsioon
1.Tühistada Harju Maakohtu 28.05.2007 otsus osaliselt viivise ja menetluskulu väljamõistmise osas ja teha tühistatud osas uus otsus.
2.Kohtuotsuse resolutsiooniks lugeda: Välja mõista Heinrich Vilult (ik xxxxxxxxxxx, elukoht x) 1336 (üks tuhat kolmsada kolmkümmend kuus) krooni 24 senti, millest põhivõlg on 668, 12 krooni ja viivis 668, 12 krooni OÜ Aktiva Finants (reg kood xxxxxxxx, asukoht Jõe tn 3, Tallinn) kasuks.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada.
4.Välja mõista Heinrich Vilult menetluskulud 416 (nelisada kuusteist) krooni 80 senti OÜ Aktiva Finants kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Hageja nõue ja põhjendused
1.OÜ Aktiva Finants palus Heinrich Vilult välja mõista 2334,84 krooni, millest põhivõlg on 1167, 42 krooni ja viivis samuti 1167, 42 krooni. Nõue tuleneb AS-i Tele 2 Eesti (AS-i Ritabell õigusjärglane) ja kostja vahel 11.11.2000 sõlmitud tähtajalisest Q GSM lepingust nr 10092785 (tähtajaga 18 kuud), mille alusel AS Tele 2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja ei ole oma kohustust täitnud, mistõttu oli seisuga 12.08.2001 kostja põhivõlgnevus AS-i Tele 2 Eesti ees 1167,42 krooni.
2.Vastavalt Q GSM-i mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimuste p-le 7.4. pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Hageja on arvestanud viivist määraga 0,15 %, alates 12.08.2001.a.-18.06.2005.a. (1404 päeva), kokku 1405,59 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viivise 1167,42 krooni tasumist.
3.Kostja hagiavaldusele vastust ei saatnud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
4.Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt välja 730, 26 krooni, millest põhivõlg on 668, 12 krooni ja viivis 62, 14 krooni.
5.Kohus kohaldas vaidluse lahendamisel võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 alusel enne 01.07.2002 kehtinud seadust, so tsiviilkoodeksit (TsK). TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. Hagimaterjalist nähtuvalt on poolte vahel 11.11.2000 sõlmitud tähtajaline Q GSM leping nr 10092785 (tähtajaga 18 kuud), mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. Hagile on lisatud allkirjastamata väljatrükk lepingu lõpetamise 03.07.2001 teatest. 20.04.2005 saldo kinnituse kohaselt on leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud 28.07.2001. Saldo kinnitusest nähtuvalt on kostjale väidetavalt 28.07.2001 esitatud lõpparve nr 8582388, milles on põhivõlaks arvestatud telefonimaksed 608,12 krooni, kõneteenused 60 krooni ja leppetrahv 500 krooni. Hageja ei ole nimetatud lõpparvet kohtule esitanud, ega ka tõendanud, et lõpparve nr 8582388 on kostjale väljastatud ja et kostja on selle kätte saanud. Kohus jättis tähelepanuta ka hagi esitamisest 1,5 aastat hiljem kohtule esitatud arvete väljatrükid, kuna ei nähtu nende seos väidetavalt kostjale 28.07.2001 esitatud lõpparvega nr 8582388.
6.TsK § 191 lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Seega ei ole leppetrahv põhivõlg, vaid õiguskaitsevahend, mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel nõuda. TsK § 192 kohaselt peab kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kohtule esitatud Q GSM-i mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimused leppetrahvi ei kajasta, seega on leppetrahvi nõue põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus leidis, et põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg tasumata telefonimaksete ja kõneteenuste eest 668,12 krooni.
7.Kohus leidis, et viivis kuulub kostjalt väljamõistmisele TsK § 231 lg 1 alusel, mille kohaselt on kohustiste täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga pole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 62, 14 krooni ulatuses (3 % x 668, 12 krooni x 3,10 aastat). Hagiavaldusest nähtuvalt tekkis kostja võlg juba 2001.aastal, kuid hagi võla väljamõistmiseks on esitatud alles juunis 2005, seega ebamõistlikult pika aja jooksul, kusjuures viivis on arvestatud põhivõlalt kuni hagi esitamiseni. Kohtu hinnangul ei ole hageja siinjuures oma tsiviilõiguste teostamisel lähtunud hea usu põhimõtetest. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
8.OÜ Aktiva Finants palus maakohtu otsuse tühistada osaliselt viivise osas ja teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi 668, 12 krooni viivise saamiseks.
9.Apellant leiab, et kohus mõistis ebaõigesti kostjalt viivise välja TsK § 231 lg-s 1 sätestatud määras (3% aastas), jättes tähelepanuta, et poolte vahel oli Q GSM lepinguga kindlaks määratud teistsugune viivisemäär. Seega kohus kohaldas kohtuotsust tehes materiaalõiguse normi vääralt ja kohtuotsus põhineb õigusnormi rikkumisel.
10.Hageja tugines viivisenõuet esitades mobiilsideteenuste kasutamise tingimuste p-le 7.4, mille kohaselt pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5% tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest, kokku vähemalt 60 krooni. Poolte vahel ei ole vaidlust lepingu sõlmimise, selle lahutamatuks lisaks olevate mobiiltelefoniteenuste kasutamise tingimuste ja nendega kindlaksmääratud viivise protsendimäära osas. Kohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta jättis poolte kokkuleppe viivise protsendimäära kohta arvestamata. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hagiavaldusele, selles märgitud viivise nõudele ega vaidlustanud pooltevahelist kokkulepet viivise protsendimäära kohta. Vaidluse all ei ole, et kostja oma maksekohustust rikkus ja selle eest oli lepingus ette nähtud viivise arvestamine 0,5% päevas (Q GSM lepingu tingimuste p 7.4). Seega on viivisenõude üldised eeldused täidetud ja need ei olnud vaidluse all. Hageja vähendas viivisenõuet põhisummani, seega käitus ta viivise arvestamisel heauskselt ja mõistlikult. Põhjendatud on viivise väljamõistmine maakohtu tuvastatud põhivõla suuruses, so 668, 12 krooni.
11.Kostjale jääb ka arusaamatuks, miks kohus hindas kostja käitumist hagiavalduse kohtusse esitamisel 2005.aastal ebamõistlikult pikaajalise viivitusena ja luges viivise arvestamise kuni hagi esitamise hea usu põhimõtte vastaseks käitumiseks. Viivise ebamõistliku suuruse korral on kohtul õigus viivist vähendada. Kohus selles osas seisukohta ei võtnud, vaid viitas üksnes hagiavalduse ebamõistlikult pika aja jooksul esitamisele. Apellant leiab, et kohus hindas kostja käitumist vääralt. AS Tele2 Eesti loovutas nõude kostja vastu hagejale 20.04.2005, hageja esitas hagiavalduse kohtusse 2 kuud pärast nõude loovutamist. Kostja apellatsioonkaebusele vastust ei saatnud. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
12.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg-le 1 kontrollis ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas, so viivisenõude osalise rahuldamata jätmise ja menetluskulu väljamõistmise osas. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud ja maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaalõiguse normi ebaõige kohaldamise ja protsessinormi olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata.
13.TsK § 191 lg 1 järgi loetakse viiviseks seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus mõistis kostjalt ebaõigesti välja viivise TsK § 231 lg 1 alusel. Nimetatud sätte kohaselt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm
protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Vaidluse all ei ole asjaolu, et antud juhul oli Q GSM lepinguga kindlaks määratud teistsugune protsendimäär – 0,5% võlgnetavast summast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Maakohus ei ole otsuses põhjendanud, miks ta jättis kokkuleppe viivise suuruse kohta arvestamata, millega rikkus TsMS § 442 lg-s 8 sätestatut.
14.Maakohus leidis kohtuotsuses küll seda, et hageja ei lähtunud oma tsiviilõiguste teostamisel hea usu põhimõttest, kui esitas 2001. aastal tekkinud võla väljamõistmiseks hagi juunis 2005, kuid kohus ei seostanud eeltoodut lepingus kokkulepitud viivisemäära arvestamata jätmise ega TsK § 231 lg 1 kohaldamisega. Kohtupraktikas on viivise alandamise põhjusena tunnustatud muu hulgas seda, kui viivisenõue või arve jäeti esitamata mõistliku aja jooksul (TsK § 194 lg 1), kuid see asjaolu ei anna iseenesest alust jätta lepingus kokkulepitud viivisemäär arvestamata. Maakohus ei lugenud viivise kokkulepet tühiseks, mille tulemusena võiks tõusetuda seadusejärgse viivise väljamõistmise küsimus.
15.Ringkonnakohus leiab, et kuna antud juhul oli kokku lepitud TsK § 231 lg-st 1 erinevas viivise suuruses ja see kokkulepe on kehtiv, tuleb viivisenõude lahendamisel võtta aluseks leping. Et hageja vähendas viivisenõuet põhivõla suuruseni, tuleb kostjalt välja mõista viivisevõlg maakohtu tuvastatud põhivõla – 668, 12 krooni suuruses. Kostja viivise vähendamise taotlust ei esitanud.
16.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 järgi kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1, 8 ja 11 alusel peab kostja hüvitama hagejale kohtukulud – hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu 100 krooni, apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 250 krooni ning TsMS § 61 lg 1 alusel õigusabikulud, arvestades seaduses sätestatud 5% piirmäära, mis hõlmab kõiki kohtuastmeid, so 66, 80 krooni. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks kokku välja mõista menetluskulud 416, 80 krooni.
M. Klaar
M. Merimaa
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.