Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Mati Maksing, Ulvi Loonurm ja Iko Nõmm
Määruse tegemise aeg ja koht
11. august 2017, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-4174
Tsiviilasi
AS kaebus Tallinna kohtutäituri Marek Laanemets
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 4. aprilli 2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS määruskaebus
Menetlusosaline Ringkonnakohtus
Avaldaja (määruskaebuse esitaja): AS (isikukood
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Harju Maakohtu 4. aprilli 2017 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad avaldaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
AS (avaldaja) esitas 16. märtsil 2017 Harju Maakohtule kaebuse, milles palus määratleda kohtutäituri Marek Laanemetsa (kohtutäitur) pädevus kohaldada täiteasjades nr 014/2012/598 ja 014/2012/1472 aegumist. Maakohus jättis 21. märtsi 2017 määrusega kaebuse käiguta ja määras avaldajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Muu hulgas selgitas kohus avaldajale, et ei saa kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamisel lahendada avaldaja taotlust määratleda kohtutäituri pädevus kohaldada aegumist. Kohus märkis, et saab lähtuda kohtueelses menetluses esitatud
nõuetest ja analüüsida kohtutäituri otsuse seaduslikkust. Sundtäitmisele esitatud nõude puhul on võlgnikul võimalik esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks nõude aegumise tõttu. Kohus andis avaldajale võimaluse kaebuse eseme täpsustamiseks ja selgitas, et kui avaldaja soovib kohtutäituri otsuse tühistamist, tuleb seda avalduses selgesõnaliselt märkida. Avaldaja esitas 25. märtsil 2017 täiendava avalduse puuduste kõrvaldamiseks. Avaldaja jäi selle juurde, et tema kaebuse eesmärgiks on määratleda kohtutäituri pädevus kohaldada aegumist.
Maakohus keeldus 4. aprilli 2017 määrusega (vaidlustatud määrus) kaebuse menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 ja § 371 lg 2 p 2 alusel. Maakohus leidis, et avaldaja on valinud mittekohase õiguskaitsevahendi ja seda puudust ei ole võimalik kõrvaldada. Seetõttu pole avaldusega taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kaebuse lahendamist täitemenetluse seadustiku (TMS) §-de 217 ja 218 alusel tuleb käsitada kui kontrollivormi kohtutäituri tegevuse üle täitemenetluses. TMS § 217 kohase kaebuse eesmärk on vaidlustada kohtutäituri tegevust ja otsuseid täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumisel, st täitemenetluse korraldamisel. Järelikult saab kaebus sisuliselt hõlmata eelkõige kohtutäituri tegevust täitetoimingute (võlgniku ruumidesse sisenemine, vara hindamine ja arestimine, müümine vms) tegemisel. Avaldusest võib aru saada, et käesolev vaidlus puudutab täitedokumendis dokumenteeritud kohustusi. Kohus ei saa kaebuse menetlemisel kohustada kohtutäiturit kohaldama aegumist ega anda kohtutäiturile vastavasisulist õigust. Kohus saab kohaldada nõude aegumist üksnes hagimenetluses. Sundtäitmisele esitatud nõude puhul on võlgnikul võimalik esitada sissenõudja vastu hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks nõude aegumise tõttu TMS § 221 korras.
Avaldaja esitas vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palub määruse tühistada ning saata asi tagasi esimese astme kohtusse menetluse jätkamise otsustamiseks. Maakohus eksitas avaldajat, kui andis 21. märtsi 2017 määruses puuduste kõrvaldamiseks valiku hagi eseme selgeks väljendamiseks. Kohus oleks pidanud selgesõnaliselt viitama, millistel puhkudel on kohtul võimatu tsiviilasja menetleda. Seda oleks ta saanud teha ka täiendava puuduste kõrvaldamise määrusega, mitte keelduma kaebust menetlusse võtmast.
Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 659 kaudu kohalduva § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Maakohus keeldus kaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 viimase alternatiivi alusel põhjusel, sellega ei ole avaldaja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kui maakohus leiab, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (vt nt Riigikohtu
Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohtule ei saa ette heita, et ta andis avaldajale võimaluse täpsustada oma nõuet ja esitada kaebus TMS § 218 lg 1 alusel, kuna kaebuses esiletoodud asjaoludest on võimalik muu hulgas välja lugeda, et avaldaja sooviks oli vaidlustada kohtutäituri 3. märtsi 2017 otsust. Maakohtu tahe oli välja selgitada, kas avaldaja nõuet saab läbi vaadata hagita menetluses ja seetõttu palus ta avaldajat selgesõnaliselt märkida, kas ta soovib kohtutäituri otsuse tühistamist. Kuna kaebuse täpsustuses jäi avaldaja oma nõude juurde kohaldada täiteasjades nr 014/2012/598 ja 014/2012/1472 aegumist, ei ole kohtul võimalik hagita menetluses avaldaja kaebust läbi vaadata. Täitedokumendist tuleneva nõude aegumine on asjaolu, millele võlgnik saab tugineda TMS § 221 alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitades, st täitedokumendist tuleneva nõude aegunuks lugemise korral saab sundtäitmise tunnistada lubamatuks (vt nt Riigikohtu 16. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 19). Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Sarnaselt maakohtuga ei pea ringkonnakohus vajalikuks küsida puudutatud isikute seisukohti. Seega ei ole teistel menetlusosalistel kulusid tekkinud ja nende kindlaksmääramiseks puudub vajadus. Juhindudes TsMS § 173 lg-st 1 märgib ringkonnakohus kulude jaotuse mõlemas kohtuastmes. TsMS § 372 lg 5 võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Iko Nõmm
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.