Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on AS Esvika Elekter hagi OÜ Digilux Grupp ja M. P.`i vastu 10 723,58 euro võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt, 04.04.2016.a. (kostjate poolt digitaalselt allkirjastatud 25.04.16) sõlmis Esvika Elekter AS kostja I-ga Võlgnevuse ajatamise kokkuleppe, mille sisuks oli kostja I poolt hagejale elektrimaterjalide (lisas olevate arvete) eest tasumine osade kaupa. Kuna kostjad kokkulepet ei täitnud esitas hageja 15.07.2016.a. hagiavalduse kohtule võlgnevuse nõudes ts. asi nr 2-16-10919, mille kohus rahuldas kuni kokkuleppe punktini 3.3. Hageja sai võlgnevuse kohtutäituri vahendusel kätte. Kostjad ei ole pahatahtlikult alates kokkuleppe punktist 3.4 – 15.07.16 ühtegi osamakset hagejale tasunud, mistõttu peab hageja oma õiguste kaitseks jälle kohtu poole pöörduma. Kostjatel on tasumata osamaksed alates 15.07.16 (p. 3.3) kuni 15.06.17 (p. 3.15) kokku summas 9600 eurot, mis on kostjate põhivõlgnevuseks. 16.06.2017.a. seisuga võlgnevad kostjad hagejale seaduslikke viiviseid 352,70 eurot. Hageja palus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 9600 eurot; kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 352,70 eurot; kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista lisanduv viivis võlgnetavalt põhisummalt (9600 eurot) alates 17.06.2017 seadusliku määraga 0,022% päevas iga viivitatud päeva eest kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Kõik menetluskulud jätta kostjate kanda. Arutada asja kirjalikus menetluses. Kostja M. P., kes on ka kostja OÜ Digilux Grupp seaduslikuks esindajaks, esitas 04.07.2017 kohtule vastuse, milles hagiga ei nõustunud. Kostjad paluvad lõpetada tsiviilasja menetlus TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel, kuna tsiviilasjas nr 2-16-10919 on kohus teinud 14.02.2017 kohtuotsuse (jõustunud 17.03.2017 edasikaebamiseta) millega kohus lahendas hageja ja kostjate vaidluse samal alusel sama hagieseme üle. Kostjad peavad vajalikuks märkida, et kohtuotsusega rahuldas kohus hageja nõude ulatuses, milles kostjad võtsid hagi õigeks. Seega on eksitav hagiavalduses toodud väide, nagu oleks kohus asjas 2-16-10919 rahuldanud hagi käesolevas menetluses esitatud hagi lisana oleva kokkuleppe punktini 3.3, sest kohtuotsusega jättis kohus asjas 2-16-10919 esitatud hagi rahuldamata va. osas, milles kostjad võtsid hagi õigeks. Käesoleval juhul on seega oluline tuvastada, kas käesolevas asjas on vaidlus samal alusel sama hagieseme üle ja samade poolte vahel. Hageja on tuginenud hageja ja kostja I vahel 04.04.2016 sõlmitud võlgnevuse ajatamise kokkuleppele, millega ühines kostja II ja milles sisaldub maksegraafik. Ehkki kohtuasjas 2-16-10919 on hageja tuginenud hageja ja kostja I vahel sõlmitud müügilepingule, on hageja hagi alust hilisemas menetluses täiendanud (kohtuotsuse p-d 11-14, 17). Seega, nii käesolevas menetluses kui ka kohtuasjas 2-16-10919 esitatud hagid on esitatud samal alusel – 04.04.2016 sõlmitud võlgnevuse ajatamise kokkulepe. Kohtuvaidluses 2-16-10919 on hageja lugenud kokkuleppes sätestatud kõigi maksete tasumise kuupäevad saabunuks kokkuleppe ülesütlemise tõttu (kohtuotsuse p 12) ja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista mh. kokkuleppest tuleneva põhivõla summas 26 726,66 eurot (kohtuotsuse p 17). Järelikult, kokkuleppest tulenevaid makseid (sh. käesoleva hagi esemeks olevaid makseid 15.07.16-15.06.17 perioodi eest) on hageja kostjatelt kohtuvaidluses 2-16-10919 juba nõudnud ja hageja nõue jäi nimetatud maksete osas täies ulatuses rahuldamata. Kohtuasjas 2-16-10919 esitas hageja hagi kostja I kui põhivõlgniku vastu ja kostja II kui kokkuleppe täitmisega ühinenud isiku vastu (kohtuotsuse p 14). Käesolevas asjas on hagi seega esitatud sama hageja poolt samade kostjate vastu. Käesoleval juhul tuleb seega asuda seisukohale, et käesolevas menetluses esitatud nõue on kohtuasjas 216-10919 jõustunud kohtuotsusega lõplikult lahendatud ja käesoleval juhul on täidetud TsMS § 428 lg 1 p 2 kohaldamise eeldused, mistõttu menetlus käesolevas asjas tuleb lõpetada.

Eeltoodut arvestades paluvad kostjad menetlus asjas TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel lõpetada. Kui kohus menetlust TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel ei lõpeta, paluvad kostjad jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostjad ei soovi esitada vastuhagi ega välista kompromissi sõlmimise võimalust. Kõik menetluskulud paluvad kostjad jätta hageja kanda.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avalduse ja toimiku materjalidega, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 2 alusel. Kohus, tutvudes hageja poolt esitatud hagiavalduse ning kostja vastuse ja Harju Maakohtu kohtuotsusega tsiviilasjas nr. 2-16-10919, tuvastas, et hageja poolt 31.05.2017 kohtule maksekäsu kiirmenetluses esitatud nõude puhul on tegemist nõudega, mille kohta Harju Maakohus on oma 14.02.2017 otsusega tsiviilasjas nr. 2-16-10919 lahendi teinud. Samad on nii kohtumenetluse pooled, so hageja ja kostjad, nõude ese, kui ka nõude alus. Harju Maakohtu 14.02.2017 kohtuotsus nr. 2-16-10919 on jõustunud 17.03.2017. Seega on hageja minetanud võimaluse 04.04.2016 võlgnevuse ajatamise kokkuleppest tulenevate, kostja poolt tasumata summade väljamõistmiseks. Kohus peab vajalikuks selgitada, et juhul, kui hageja oleks tsiviilasjas nr. 2-16-10919 pöördunud kohtusse mitte kogu võlgnevuse, vaid ainult hagi esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud võlgnevuse nõudes, siis oleks hagejal juhul, kui kohus oleks hageja nõude selles osas rahuldanud, säilinud võimalus ülejäänud võlgnevuse edasiseks sissenõudmiseks. Hageja aga esitas nõude kogu 04.04.2016 kokkuleppest tuleneva võlgnevuse, so summas 26 726,66 eurot (sh põhivõlgnevus ajavahemiku 15.07.2016-15.06.2017 eest summas 9600 eurot) nõudes. Kohus rahuldas hageja nõude summas 3 128,73 eurot, jättes ülejäänud ulatuses hageja põhinõude rahuldamata. Hageja ei ole kohtuotsust vaidlustanud, seega on hageja sellega nõustunud, kohtuotsus on jõustunud ning antud fakt välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. TsMS 428 lg 1 p 2 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui samade poolte vaidluses samal alusel sama hagieseme üle on jõustunud menetluse lõpetanud Eesti kohtu lahend või Eestis tunnustamisele kuuluv välisriigi kohtu lahend või vahekohtu otsus või jõustunud lahend kohtueelses menetluses, muu hulgas õiguskantsleri kinnitatud kokkulepe, mis välistab samas asjas uue kohtusse pöördumise. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtumääruses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt, kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et antud menetluses on põhjendatud jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda, kuna: 1) Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud (tulenevalt kostja vastusest võib eeldada, et vastuse esitamisega seotud menetluskulud kostjal puudusid)

2) Kostja võimalike menetluskulude hageja kanda jätmine võib olla hageja jaoks liigselt koormav. Antud asjaolust lähtuvalt jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p 3§ 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465 lõpetab kohus tsiviilasja menetluse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Olev Mihkelson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.