Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Lepingu lahutamatuks lisaks olid Q GSM-i mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimused (üldtingimused), mida pooled kohustusid lepingu allakirjutamisega täitma. Vastavalt üldtingimuste p-le 7.4 pidi kostja tasuma arved 15 päeva jooksul arve väljastamisest arvates ning maksmisega viivitamise korral oli kostja kohustatud tasuma viivist 0,15 % tasumisele kuuluvast summast iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Kuigi perioodil 27.04.1997 kuni 28.02.2001 oli üldtingimuste järgi viivise määraks 0,5 % päevas, arvestas hageja nimetatud perioodil viivisevõlgnevust määraga 0,15 % päevas. Tele2 Eesti AS lõpetas lepingu kostjaga ennetähtaegselt, kuna kostja ei tasunud lepingujärgseid makseid. Kostjal on tasumata kõneteenuste eest ja kuutasuna 1 919,37 krooni ja mobiiltelefoni maksumusest 500 krooni. Leping oli sõlmitud üheaastase tähtajaga ning seetõttu on hagejal õigus nõuda mobiiltelefoni kuutasu kuni 17.08.2001. Tulenevalt üldtingimuste p-st 4.1.11 kohustus kostja, juhul kui tähtajaline Q GSM-i leping lõpetatakse enne ühe aasta möödumist lepingu sõlmimisest, tagastama teenuse osutajale teenuspaketis sisalduva mobiiltelefoni või hüvitama selle väärtuse teenuse osutaja esitatud lõpparve alusel. 12.04.2001 seisuga moodustas lepingust tulenev põhivõlgnevus summas 2 419,37 krooni, millele lisandus kokkulepitud viivis. Perioodi 12.04.2001 kuni 18.06.2005 eest arvestas hageja viivist 4 393,44 krooni, kuid vähendas viivist põhivõla suuruseni. 20.04.2005 loovutas Tele2 Eesti AS võlanõude koos kõrvalnõuetega hagejale. Hageja OÜ Aktiva Finants palus kostjalt välja mõista mobiilsideteenuste kasutamise lepingust tuleneva võla 2 419,37 krooni ja viivise 2 419,37 krooni, kokku 4 838,74 krooni. Hageja tugines nõudes TsK § 173 lg-le 1, §-le 174, § 191 lg-le 1, §-le 192, § 222 lg-le 1 ja § 230 lg-le

Hagile on lisatud allkirjastamata väljatrükk 28.01.2001 lepingu lõpetamise teatest. 20.04.2005 saldokinnituse kohaselt on leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud 22.02.2001. Saldokinnitusest nähtuvalt on kostjale väidetavalt 28.03.2001 esitatud lõpparve nr 2896900, milles on põhivõlaks arvestatud telefonimaksed summas 1 548,45 krooni, kõneteenused summas 370,92 krooni ja leppetrahv 500 krooni. Nimetatud lõpparvet ei ole hageja kohtule esitanud ega ole ka tõendanud, et 28.03.2001 lõpparve nr 2896900 on kostjale väljastatud. Hagi esitamisest 1,5 aastat hiljem kohtule esitatud arvete väljatrükid jättis kohus tähelepanuta, kuna arvetest ei nähtu nende seos väidetavalt kostjale 28.03.2001 esitatud lõpparvega nr 2896900. Perioodil 26.10.2000 kuni 04.04.2001 väidetavalt kostjale esitatud arvete kordusväljatrükke ei pidanud maakohus usaldusväärseteks tõenditeks, kuna arvetel on näidatud Tele2 Eesti AS arveldusarved, kuhu kostja pidanuks väidetava võla maksma. Äriregistri andmetest nähtuvalt on AS Ritabell ärinime kustutamiskanne tehtud 20.04.2001, seega ei saanud nimetatud perioodil AS Ritabell väljastada arveid tasumiskohustusega Tele2 Eesti AS-le. Hagimaterjalidele lisatud 20.04.2005 teatis nõude loovutamise kohta, mille on 20.04.2005 Tele2 Eesti AS poolt väljaantud volikirja alusel allkirjastanud Marina Dotsar, on õigustühine, kuna nimetatud volikirja on 20.04.2005 Tele2 Eesti AS nimel allkirjastanud juhatuse liikmena Anne Kallas (isikukood 46006250223), kes äriregistri väljavõtte kohaselt kuulus Tele2 Eesti AS juhatusse perioodil 16.05.2005 kuni 24.08.2006. Nõude loovutamise lepingut hagile ja ka haginõude täpsustusele ei ole lisatud. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 23.04.2007 otsuse ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on esimese astme kohus rikkunud TsMS § 438 lg-s 1 ja § 442 lg-s 8 sätestatud nõudeid kohtuotsusele, kuna ei ole kaevatavas kohtuotsuses selgelt põhjendanud, miks ta ei nõustu hageja väidetega ega arvesta hageja esitatud tõendeid. Maakohus asus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud nõude loovutamist, kuid jättis hagi tervikuna rahuldamata nõude põhjendamatuse ja tõendamatuse tõttu. Asjas puudub vaidlus, et menetluspoolte vahel on 18.08.2000 sõlmitud Q GSM-i leping, millest tulenevad pooltele teatud kohustused. Hageja esitas 14.12.2006 täiendava haginõude selgituse, milles kirjeldas üksikasjalikult kaupu ja teenuseid, mille eest kostja lepingust tulenevalt hagejale võlgu on. Samuti põhjendas hageja nõuet nii viiviste kui leppetrahvi osas. Kostja hagiavaldusele vastu ei vaielnud ega esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks lepingu alusel esitatud arved tasunud. Kostja ei vaidlustanud ka arvete kättesaamist. Seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tegemiseks tuleb kohtul anda haginõuetele õiguslik hinnang. Esimese astme kohus ei ole põhjendanud, miks ta jätab rahuldamata telefoni maksumuse ja kuumaksete tasumise nõude, mille tasumise kohustus tuleneb kohtule esitatud Q GSM-i lepingust. Kohus ei ole andnud hinnangut hagi täienduses väljatoodud kostja kohustusele tasuda kuumakset vähemalt kuni lepingu lõpetamiseni. Apellant ei nõustu kaevatava kohtuotsuse seisukohaga, et kostja ei ole arveid kätte saanud ja arvete väljavõtted on ebausaldusväärsed. Arved saadeti kostjale igakuiselt lihtpostiga ning leping nägi ette, et arve mittesaamise korral tuleb selle kohta esitada nõuetekohane pretensioon. Poolte vahel lepingus kokkulepitud tingimused on kohus alusetult tähelepanuta jätnud ning tuginenud hagi rahuldamata jätmisel asjaoludele, mida kostja ei ole menetlusse toonud ning mille kohta kostja ei ole vastuväiteid esitanud.

Nõude loovutamise hindamisel ei ole kohus arvestanud VÕS §-s 170 sätestatut, mis näeb ette, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Vastus apellatsioonkaebusele OÜ Aktiva Finants apellatsioonkaebus toimetati kostja Vitali Sõssojevile kätte 17.07.2007 koos apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määrusega, milles kohustati Vitali Sõssojevit apellatsioonkaebusele kirjalikult vastama neljateistkümne päeva jooksul arvates apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest. 28.08.2007 määrusega määras Tallinna Ringkonnakohus kirjalikus menetluses otsuse teatavakstegemise ajaks 26.09.2007 kell 16.00 ning andis kostjale teistkordselt tähtaja kaebusele kirjalikus vormis vastamiseks kuni 12.09.2007. Kostja ei esitanud kirjalikku vastust apellatsioonkaebusele. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, tutvunud apellatsioonkaebuse ja toimikus olevate materjalidega, leiab, et otsus kuulub tühistamisele materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusõigusnormi olulise rikkumise tõttu alljärgnevatel asjaoludel. Kolleegium leiab, et maakohtu otsus ei vasta TsMS § 436 lg 1 nõuetele, mille kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Maakohtu otsusest ilmneb, et kohtul tekkis kahtlus hagejal nõude olemasolu suhtes, asudes seisukohale, et teatis nõude loovutamise kohta / t.lk. 17/ on õigustühine, kuivõrd teatisele alla kirjutanud isikul puudus selleks volitusi omava isiku õiguspärane volikiri. Nõude loovutamise lepingut ei ole kohtule esitatud. Kolleegium leiab, et kui kohtul tekkis kahtlus, kas tegemist on õige hagejaga, siis tulnuks see välja selgitada ning osutada hageja tähelepanu nõude loovutamise lepingu esitamise vajalikkusele. Toimikust ei ilmne, et kohus oleks vastavat tõendit nõudnud. Apellandi viide VÕS §-le 170 on põhjendatud, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine on kehtiv. Kostja mingeid vastuväiteid hageja suhtes ei esitanud. Seega hindas kohus omaalgatuslikult nõude loovutamise õiguspärasust ning seadis kahtluse alla hagejal nõude olemasolu. TsMS § 442 lg 8 seab kohtule otsuse põhjendava osa argumenteerimise ja tõendite analüüsi kohustuse. Kolleegium leiab, et maakohtu otsuses puudub seadusenõuetele vastav põhjendus. Maakohus on pidanud hageja poolt esitatud tõendeid võla suuruse kohta ebausaldusväärseteks, leides, et esitatud tõendid arvete näol tuleb jätta tähelepanuta, kuivõrd ei nähtu nende seos lõpparvega. Samas on kohus jätnud tähelepanu, et kostjale saadetud lepingu lõpetamise teatises 28.01.2001 on AS Ritabell teatanud võla olemasolust ning palunud see likvideerida. Tõendeid võla tasumise kohta ei ole kostja esitanud. Mis tähendust omab otsuses märgitud lõpparve jääb selgusetuks. Kolleegium nõustub apellandi seisukohaga, et kostja ei esitanud vastuväiteid arvete kättesaamise ega võla olemasolu kohta. Seega tulnuks hinnata esitatud tõendeid ja alles seejärel saaks võtta seisukoha võla olemasolu või selle puudumise kohta. Otsusest ei ilmne, et kohus oleks tuvastanud võla puudumist.

Arvestades eeltoodut kolleegium leiab, et maakohus on oluliselt rikkunud menetlusõigusnorme jättes esitatud tõendid hindamata. Kohtul tulnuks hinnata esitatud tõendid võlanõude osas seisukoha võtmisel ning alles seejuures on võimalik otsustada, kas hagi kuulub rahuldamisele või mitte. Kolleegium leiab, et tegemist on niivõrd olulise menetlusõigusnormi rikkumisega TsMS § 656 lg1 p 5 mõttes, mida ei ole võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses ning tsiviilasi tuleb saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule Kohtukulude jaotamine tuleb otsustada esimese astme kohtu poolt uuel asja arutamisel.

Mare Merimaa

Iko Nõmm

Ande Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.