Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

I. Eelmenetlus Viru Maakohus algatas võlgniku pankrotiavalduse alusel 29. juunil 2007. a. määrusega pankrotimenetluse ning nimetas ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaat T E . Võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks saatis ajutine haldur küsimustiku vara ja võlgade kohta võlgniku asukoha aadressile, mille võlgnik sai kätte 02.07.2007. a. ning millele võlgnik vastas 16.07.2007.a. Võlgnik on esitanud ajutisele haldurile raamatupidamise dokumendid, kontode väljavõtted, selgituse maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta (vene keeles) ja 2006. aasta majandusaasta aruande ning raamatupidamisbilansi seisuga 29. juuni 2007. a. Haldur saatis ka järelepärimised krediidiasutustele ja riiklikele registritele. Krediidiasutustelt ja registritelt on vastused saabunud. II. Varad

Teistes krediidiasutustes võlgnik ajutisele haldurile teadaolevalt kontot ei oma ning võlgnikul puuduvad ajutise halduri andmetel aruandes nimetamata krediidiasutuste ees ka muud rahalised kohustused Ettevõtte kassas on raha 0.- krooni ning debitoorne võlgnevus seisuga 29.06.2007 a. on samuti 0.- krooni. Seega puudub osaühingul igasugune käibevara. Nõuded, ettemaksed ja varud Vastavalt võlgniku poolt esitatud majandusaasta aruandele puuduvad ettevõttel seisuga 31.12.2006. a. debitoorsed nõuded ja ettemaks. Majandusaasta aruandele lisatud bilansist nähtub, et võlgnikul oli majandusaasta algul, 01.01.2006. a varusid väärtuses 18 947.- krooni, kuid mainitud aruande kohaselt on need varud seoses realiseerimismaksumuse langemisega alla soetusmaksumuse alla hinnatud ja kasutamiskõlbmatud kaubad kantud kuludesse summas 18 947.- krooni. Seega on majandusaasta lõpul müügiks ostetud kaupade väärtus 0.- krooni. Aastal 2007 ei ole võlgnik soetanud vara ega teinud ka ettemakseid. Võlgniku käibevara moodustab kokku 0.- krooni.

teatel

ei

oma

võlgnik

kinnisvara,

mis

oleks

Majandusaasta aruandes edastatud info kohaselt oli võlgniku bilansis seisuga 01.01.2006. a. põhivara kokku 18 894.- krooni väärtuses, mille moodustas muu inventar, tööriistad ja muud esemed. Võlgnikul õnnestus bilansis näidatud põhivara maha müüa jääkmaksumusega 13 907.krooni. Võlgniku selgituste kohaselt tasuti selle vara müügi arvelt võlg juhatuse liikmele, kes laenas raha osaühingule, et viimane saaks tasuda oma võlgnevusi tarnijate ees. Võlg juhatuse liikme ees on kajastatud majandusaastaaruandes kirjel „Muud viitvõlad“ ning nimetatud aruandest nähtub, et 2006. a. jooksul on toimunud vähenemine, kuid 13 553.- krooni ulatuses ning sama summa nähtub ka rahavoogude aruandes samas summas võlakohustuste vähenemise osas. Seisuga 31.12.2006. a. oli ettevõttel põhivara 0.- krooni. Seega moodustab OÜ Agost-Ras vara 0.- krooni võlgniku pangakontol ja ajutisele haldurile teadaolevate andmete kohaselt 0.- krooni põhivara, nõuded deebitoridele ja ettemaksed võlgnikul puuduvad. III. Kohustused Võlgnikul on haldurile esitatud andmete kohaselt järgmised kohustused:

ettevõttes läbi revisjoni ning määras 31.03. 2006. a. maksuotsusega täiendava summa 1 041 946.krooni käibemaksu osas.

tasuda kõik oma võlgnevused tarnijatele ettevõttele kuuluvate varade arvelt, aegamisi vähendada töötajate koosseisu ning samuti kauplus sulgeda. Võlgniku juhatuse esindaja sõnul tegutses pood korteritüüpi ruumis ning kuulus isiklikult talle. Ettevõtte ja tema vahel oli sõlmitud leping, mille kohaselt osaühing tegutses selles ruumis, makstes vaid kommunaalteenuste eest. Kuna ettevõte oli sattunud majanduslikult raskesse olukorda, otsustas juhatuse ainus liige firma likvideerida ning täita kohustused vara müügist saaduga. Korterile, milles kauplus tegutses, oli leitud ostja juba enne suve aastal 2005, kuid ettevõte juhatus otsustas jätkata tegevust ka suvel. Korteri müük leidis aset septembrikuu lõpus samal aastal, ostu-müügileping kinnitati notariaalselt. Siiski ei ole ajutisele haldurile esitatud ei üürilepingut ettevõtte ja juhatuse liikme vahel ega ka korteri ostu-müügilepingut, mis kinnitaksid võlgniku esindaja sõnu. Võlgniku juhatuse liikme sõnul, kandis ta korteri müügist saadud raha võlgnikule, et võlgnikul oleks vahendeid, mille eest likvideerida oma kohustusi tarnijate ees, kes ei olnud nõus kaupa tagasi võtma. Samuti müüdi võlgnikule kuuluvat vara, mille arvelt täideti kohustusi. Võlgnik on ajutisele haldurile edastanud raamatupidamisdokumendid, arvelduskonto väljavõtted, varade ja võlgade nimekirja ning arved. Võlgniku 2005. a. oktoobrikuu kassaraamatust nähtub, et võlgniku juhatuse liige R R on ettevõttele andnud laenu summas 70 000.- krooni ning sama aasta majandusaruandest selgub, et ettevõttel on suurenenud kohustus muude viitvõlgade osas sama summa ulatuses. Samuti on ajutine haldur läbi vaadanud võlgniku poolt esitatud arved, arvelduskonto väljavõtted ning võlgade ja varade nimekirja. Ajutisel halduril ei ole alust kahelda nende õigsuses ning leiab, et eespool loetletud dokumendid kinnitavad võlgniku öeldut. Kaup, mis jäi alles pärast poe likvideerimist, viidi juhataja enda ruumidesse. Kuna aja jooksul muutus kaup kõlbmatuks, siis kanti see 2006. a. maha, mis nähtub ka sama aasta majandusaruandest. Võlgniku esindaja sõnul teavitati töötajaid kaupluse sulgemisest ning neil oli võimalus juba varakult hakata otsima uut töökohta. Töölepingud töötajatega lõpetati juba 2005. a. ning ajutisele haldurile teadaolevalt ei ole endistel töötajatel nõudeid võlgniku vastu. Maksu- ja Tolliamet alustas 16. septembril 2005. a. revisjoni läbiviimist OÜ-s Agost-Ras. Maksuhaldur algatas ettevõtte kontrolli sel põhjusel, et tema poolt läbiviidud võrdluse alusel, mille kohaselt võrreldi sama tegevusalaga ja samas piirkonnas tegutsevate äriühingute majanduslikke näitajaid (töötasu ja käive), leiti, et OÜ-s Agost-Ras makstavad töötasud on tunduvalt madalamad, kui sama tegevusalaga äriühingute keskmine samas piirkonnas. Revisjoni käigus võeti firmalt ära neli vihikut, milles olid kanded kaupluse kassa ja peenraha kohta. Maksu- ja Tolliamet jõudis revisjoni läbiviimise tulemusena järeldusele, et OÜ Agost-Ras on perioodil 01.12.2000. – 31.08.2005. a. deklareerinud vähem käivet ning et vihikutes kajastatav käive on õige ja selliseid tõendeid saab pidada usaldusväärseteks. Maksu- ja Tolliamet määras 31.03.2006. a. maksuotsusega täiendava maksusumma 1 041 946.- krooni ulatuses. Sellest tulenevalt on ettevõttel suur maksuvõlg. Maksu- ja Tolliamet on vastuses järelepärimisele teatanud, et maksuhaldur on ennegi võlgnikult maksuvõlgu sisse nõudnud ning pankroti väljakuulutamisel pankrotikulude katmine suurendab riigipoolseid kulusid veelgi. Maksuhaldur on leidnud, et põhjendatud on juhinduda oma tegevuses MKS § 100 lg 2 ja § 128 lg 8 sätestatud põhimõtetest ning sellest lähtuvalt ei pea maksuhaldur põhjendatuks pankrotimenetluse kulude kandmist. Võlgniku esindaja väidab, et on kaalunud uuesti alustada äritegevust, kuid halva tervise tõttu pole suutnud midagi ellu viia.

Ajutisel halduril ei ole käesoleval ajal kindlaid andmeid pankrotikuritegude kohta ega majandustegevusega seonduvate kuritegude kohta. Võlgnikul puudub igasugune vara, mille arvelt saaks täita oma kohustusi võlausaldajate ees, ning arvestades asjaolusid ei ole võlgniku maksejõuetus ajutise iseloomuga. Ajutise halduri arvates puudub vajadus täiendava majandusanalüüsi järele. Lähtudes ülaltoodust ning ajutise pankrotimenetluse käigus kättesaadavatest andmetest, on ajutise halduri arvamus, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning vara puudumise tõttu on otstarbekas pankrotimenetlus raugetada pankrotti välja kuulutamata, kuna võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse läbiviimiseks. VI. Vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused Haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise ega tagasinõudmise võimalusi. Võlgnik on enne pankrotimenetluse algatamist täitnud kohustusi erinevate võlausaldajate ja töötajate ees, kuid haldur ei ole tuvastanud, et tegu oleks ühe võlausaldaja eelistamisega teisele. Vaatamata asjaolule, et kohustuse täitmine Maksu- ja Tolliameti ees oli ettevõtte olukorda hinnates ebareaalne, on võlgnik seda siiski teinud. Seda kinnitab võlgniku konto väljavõte vahemikus 01.01.2006. – 05.07.2007. a., millest nähtub, et juhatuse ainuliige R R on firma pangakontole kandnud raha ning Maksu- ja Tolliamet on sealt maha arvestanud teatud summad. Siinkohal nähtub võlgniku juhtkonna püüd vähendada osaühingu kohustusi ning seda on juhtkond ka teinud. Haldur on seisukohal, et antud juhul ei ole tagasivõitmise võimalused kuigi reaalsed. Käesoleval juhul puuduvad võlgnikul igasugused vahendid, millest katta pankrotimenetluse kulusid. VII. Ajutise pankrotihalduri tasust Vastavalt pankrotiseaduse § 23 lg-le 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Sama paragrahvi 2 lõige sätestab, et ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Ajutine haldur on lisanud käesoleva aruande juurde ajutise halduri tasu ja tehtud kulude arvestuse. Ajutine haldur on pankrotimenetluse algatamisest alates suhelnud võlgnikuga, osalenud istungil ja analüüsinud võlgniku tervendamise ning vara tagasivõitmisega seotud küsimusi. Samuti on ajutine haldur teinud kulutusi oma ülesannete täitmiseks. Tulenevalt justiitsministri 18.12.2003. a määrusest nr 71 ,,Pankrotihalduri ja ajutise halduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord’’ § 2 lg 8 võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest, kui võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetlus lõppeb raugemisega pankrotti välja kuulutamata, kusjuures tasu ja hüvitatavad kulud kokku ei või olla suuremad kui 6 700.- Eesti krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud). Kuna võlgnikul vara, millest tasuda ajutise halduri tasu ja kulud puuduvad, siis palun ajutise halduri tasu välja mõista riigilt järgmiselt: halduri tasu 5 038.- krooni (brutosumma), millest kuulub kinnipidamisele tulumaks summas 1 108.- Eesti krooni ja pensionikindlustus 101.- Eesti krooni, seega väljamakse 3 851.- Eesti krooni. Tasust summas 6 700.- Eesti krooni kuulub kinnipidamisele sotsiaalmaks summas 1 662.- Eesti krooni. Ajutine pankrotihaldur palus lõpetada OÜ Agost-Ras (registrikood xx ; asukoht xxx, IdaVirumaa) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus; mõista välja riigi arvelt ajutise halduri tasu T E arveldusarvele nr 221010087232 Hansapangas summas 5 038.- krooni (brutosumma), millest kuulub kinnipidamisele tulumaks summas 1 108.krooni ja pensionikindlustus 101.- krooni, seega väljamaks haldurile 3 829.- krooni; tasust summas 6 700.- Eesti krooni kuulub kinnipidamisele sotsiaalmaks summas 1 662.- Eesti krooni;

määrata OÜ Agost-Ras dokumentide hoidjaks R R.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus lõpetab pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks ning seoses sundlõpetamisega ei näe haldur võimalust äriühingu tervendamiseks.

Kohtunik: /allkiri/

Ärakiri õige. Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.