2-07-2494
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Marika Leimann
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.09.2007, Rakvere Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-2494
Tsiviilasi
OÜ Sann-Baldic avaldus Lääne- Virumaa töövaidluskomisjoni 03.10.2006 otsusele nr. 9.06-02/1939 //R K avaldus OÜ Sann-Baldic vastu lõpparve mitteõigeaegse maksmise eest hüvituse nõudes//
Menetlusosalised, esindajad
HAGEJA R K , isikukood xxxx, elukoht Rägavere vald, Nurkse küla; esindaja M K - Rakvere Koidula 1, M. Kutseri Õigusbüroo. KOSTJA OÜ Sann-Baldic, reg.kood 10132493, asukoht Vahtra pst. 5, Rakvere 44306; esindaja E L - AB Küllike Namm- Rakvere Laada 27.
Kohtuistungi toimumise aeg
05.septembril 2007
Mitte rahuldada R K `e hagi OÜ Sann-Baldic vastu lõpparve väljamaksmisega viivitatud aja eest viiviste ehk ühe kuu keskmise palga 5940 (viis tuhat üheksasada nelikümmend) krooni väljamõistmise nõudes aegumise kohaldamisega. Kostja menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu 25.09.2007 kell 15.00. Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast põhjendatud apellatsioonkaebuse esitamisega Viru Ringkonnakohtule.
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlus ja selle aluseks olevad asjaolud. OÜ Sann-Baldic esitas 18.01.2007.a. Viru Maakohtule taotluse R K `e poolt 03.10.2006 Lääne-Virumaa Töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagina. Maakohtu 26.01.2007 määrusega võeti taotlus menetlusse ning loeti R K `e poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus hagiavalduseks ning kostja vastus asja menetluses töövaidluskomisjonis kirjalikuks vastuseks hagimenetluses. Taotlusest nähtub, et R K töötas kuni 10.05.2006 OÜ-s Sann- Baldic. 16.06.2006 esitas R.K avalduse Lääne-Virumaa Töövaidluskomisjonile. 30.08.2006 lõpetas Lääne-Virumaa Töövaidluskomisjon eelnimetatud töövaidlusasjas menetluse, kuna vaidluse lahendamine ei kuulunud komisjoni pädevusse. 03.10.2006 esitas R K Lääne-Virumaa Töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus välja mõista hüvitis lõpparvega viivitamise eest summas 13 104 krooni. OÜ Sann- Baldic taotles eelnimetatud nõude puhul aegumise kohaldamist, kuna seoses töölepingu lõpetamisega 10.05.2006 aegus nõue 10.09.2006. Vastavalt 13.12.2006 Lääne-Virumaa Töövaidluskomisjoni otsusele jäeti aegumine kohaldamata ja mõisteti R.K `le välja hüvitis 5940 krooni. OÜ Sann- Baldic taotleb hagi rahuldamata jätmist TsÜS § 143 alusel. Taotleja on seisukohal, et kuna R.K `e 16.06.2006 esitatud avalduse lahendamine ei kuulunud Lääne-Virumaa Töövaidluskomisjoni pädevusse ei ole sellise avalduse esitamine aluseks aegumise katkemisele. Samuti ei ole avalduse esitamine võrdsustatud avalduse esitamisega kohtueelses menetluses, kuna vastavalt ITLS § 4 lg 2 töötaja ja tööandja võivad pöörduda individuaalse töövaidluse lahendamiseks kas töövaidluskomisjoni või kohtusse. Sellest tulenevalt ei saa avalduse esitamine töövaidluskomisjonile teistel alustel olla aegumise katkemise aluseks TsÜS § 160 lg 2 p 4 kohaselt ja selle aluse kohaldamine töövaidluskomisjoni poolt on põhjendamatu. 15.02.2007 saabus kohtusse R K `e avaldus, milles nõutakse kostjalt lõpparve kinnipidamisega ettenähtud keskmise palga maksmist iga lõpparve väljamaksmisega viivitatud päeva eest ühe kuu keskmise palga suuruses summas 5940 krooni. 25.04.2007 toimunud kohtuistungil hageja esindaja selgituste kohaselt esitas R K Töövaidluskomisjonile nõude, et tööandjalt mõistetakse välja lõpparvega viivitamise eest viivised, summas 13 104 krooni. Töövaidluskomisjon nõude osaliselt rahuldas. Leiti, et on tõendatud, et töötaja kuupalk on 5 940 krooni ja ühe kuupalga ulatuses talle summa välja mõisteti. Lõpparve kanti üle 29.08.2006, seega oli viivitus kolm kuud. R K ei ole nõus aegumise kohaldamisega. Ka töövaidluskomisjon on põhjendanud, miks aegumist kohaldada ei saa. 16.06.2006 on selgunud, et nõuded ületavad summat 50 000 krooni. 13.08.2006 menetlus lõpetati sisulist otsust tegemata. TsÜS § 160 lg. 2 p. 4 lähtudes aegumine peatub, vaatamata sellest, kas tehakse otsus või mitte. TsÜS § 160 määratleb aja, mil aegumine oli peatunud. Kuna aegumine oli 16.06-30.08.2006 peatunud, siis kui K pöördus uuesti oktoobris Töövaidluskomisjoni, siis edasikaebamise aeg lõppenud ei olnud. Tööleping lõppes 10.05.2006. Kostja esindaja selgituste kohaselt keskmise palga osas vaidlust ei ole. Töövaidluskomisjonile oli keskmise palga tõend esitatud. Ka töösuhte lõpetamise aja osas
vaidlust ei ole. Lõpparve maksti välja 29.08.2006. Tööandja viivitas tõepoolest lõpparve ülekandmisega. Lõpparve maksti välja peale seda, kui tööandja oli pöördunud õigusabi saamiseks juristi poole. Kostja leiab, et nõue on aegunud. Hageja on pöördunud töövaidluskomisjoni, kuid töövaidluskomisjoni pöördumine ei ole kohtueelne menetlus. Kohtueelne menetlus on nt. vaidemenetlus. Töövaidluskomisjon ei saa tõepoolest menetleda nõuet, mis on suurem kui 50 000 krooni. Töötaja oleks pidanud alates 10.05.2006 lugema 4 kuud ja selle aja jooksul nõude esitama. Töölepingu lõpetamisele järgnevast päevast hakkas õiguste rikkumise aeg lugema. Töötajale pakuti Töövaidluskomisjonis võimalust oma nõuet muuta, kuid töötaja jäi täises ulatuses oma nõude juurde. Talle selgitati, et Töövaidluskomisjoni pädevuses ei ole sellist nõuet menetleda. Kuna töötaja jäi oma nõude juurde, ei saanud töövaidluskomisjon asja edasi menetleda. Sellega menetluse aegumine ei peatunud. 29.08.2006 oli päev, mil töötaja sai viimased rahad. See oli enne esimest Töövaidluskomisjoni istungit. R K ei ole Töövaidluskomisjonis lõpparve nõuet esitanud. Kostja leiab, et puudub alus menetluse peatumise kohaldamiseks. Kohtuliku vaidluse käigus jääb hageja osaliselt oma nõude juurde ja palub hagi rahuldada töövaidluskomisjoni otsuses märgitud summas ühe kuu keskmise palga ulatuses 5940 krooni. Kostja palub jätta hagi rahuldamata seoses nõude aegumisega. Kohtu poolt tuvastatud asjalolud ja järeldused. Asjaolud R K asus OÜ-s Sann-Baldic tööle ehitustöölisena ilma eelnevalt kirjalikku töölepingut vormistamata. Töölepingu kehtivuse tähtajaks oli kokku lepitud 31.05.2006.a. Töötamine toimus töölähetuse alusel Soomes. R.K soovis töölepingu lõpetada ennetähtaegselt ning esitas selleks avalduse 09.05.2006.a. Tööleping on lõpetatud alates 10.05.2006.a. Lõpparve kanti R.K `e pangakontole 29.08.2006.a., s.o 23 kuud ja 19 päeva pärast töölepingu lõpetamist. 16.06.2006 esitas R.K avalduse Lääne-Virumaa Töövaidluskomisjonile. 30.08.2006 lõpetas Lääne-Virumaa Töövaidluskomisjon eelnimetatud töövaidlusasjas menetluse, kuna vaidluse lahendamine ei kuulunud komisjoni pädevusse. 03.10.2006 esitas R K Lääne-Virumaa Töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus välja mõista hüvitis lõpparvega viivitamise eest summas 13 104 krooni. OÜ Sann- Baldic taotles eelnimetatud nõude puhul aegumise kohaldamist, kuna seoses töölepingu lõpetamisega 10.05.2006 aegus nõue 10.09.2006. Haginõue kostja vastu on esitatud tööõiguslikul alusel. Järeldus Kohus, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud hageja ja kostja poolt esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust töölepingu lõpetamise ega lõpparve summa üle. Nõue on esitatud TLS § 119 lg 2 alusel lõpparve kinnipidamisega ettenähtud keskmise palga maksmise iga lõpparve väljamaksmisega viivitatud päeva eest ühe kuu keskmise palga suuruses summas. R.K `e poolt töövaidluskomisjonile esitatud nõude summaks oli 13 104 krooni, mille komisjon rahuldas osaliselt ja kohustas OÜ-t Sann-Baldic maksma R.K `le TLS § 119 lg 2 alusel ühe kuu keskmise palga suuruse summa 5940 krooni. Summa arvutamisel lähtus töövaidluskomisjon tööandja poolt kogu töötamise aja jooksul makstud töötasu summadest ning asjaolust, et töötaja ei ole temale makstud töötasu vaidlustanud. Kohtumenetluses
nõustub hageja tööandja poolt esitatud palgaandmetega, mille kohaselt oli keskmine päevapalk 282.88 krooni ja keskmine kuupalk 5940 krooni ning jääb selle nõude juurde. Seega on asjaoludega tõendatud, et R.K `le väljamaksmisele kuuluvaks summaks on 5940 krooni. Tööleping poolte vahel lõpetati 10.05.2006.a. ja 29.08.2006.a. kandis tööandja töötajale üle lõpparve, seega 3 kuud ja 19 päeva pärast töölepingu lõpetamist. Viivituse on kostja omaks võtnud, põhjendades seda asjaoluga, et hageja lahkus töölt omavoliliselt ja pani toime varguse, mistõttu tööandja ei maksnud õigeaegselt lõpparvet. Töötajapoolne töösuhte rikkumine on tõendamata ning jääb antud juhul tähelepanuta. Kohus märgib, et kui oleks esinenud ka eelpool nimetatud asjaolu, ei annaks see tööandjale õigust lõpparve maksmisega viivitada kui tööleping oli lõpetatud ja seda ei vaidlustatud. Hageja esitas 16.06.2006.a. Lääne-Virumaa töövaidluskomisjonile avalduse, kus ühe nõudena soovis ka lõpparve väljamaksmisega viivitatud aja eest viiviseid. Kuna avalduses esitatud nõuete kogusumma ületas 50 000 krooni, lõpetas töövaidluskomisjon 30.08.2006.a. avalduse menetluse ilma sisulist otsust tegemata. Hageja esitas uue avalduse töövaidluskomisjonile 03.10.2006.a. ning nõudis lõpparve väljamaksmisega viivitatud aja eest viiviseid ehk ühe kuu keskmist palka summas 13 104 krooni. Töövaidluskomisjonile esitas OÜ Sann-Baldic vastuväite selle kohta, et avaldaja nõue on aegunud. Kohtumenetluses leiab hageja, et nõue on esitatud tähtaegselt, s.t, et nõue ei ole aegunud, kostja jääb endiselt seisukohale, et hageja nõue on aegunud. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (edaspidi ITLS) § 6 lg 1 kohaselt töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud, välja arvatud käesoleva paragrahvi 2. ja 3. lõikes ettenähtud juhul. ITLS § 7 lg 1 kohaselt nõude esitamise tähtaeg algab järgmisel päeval pärast selle päeva saabumist või sündmuse toimumist, mil töötaja või tööandja sai või pidi saama teada oma õiguse rikkumisest. Kohtu poolt on tuvastatud, et töösuhe hagejaga lõpetati 10.05.2006.a. Hageja sellel kuupäeval lõpparvet kätte ei saanud. Seega sai hageja lõpparve saamise õiguste rikkumisest teada töölepingu lõpetamise päeval. Tema lõpparve nõude aegumistähtaja kulg algas temaga töölepingu lõpetamisele järgnenud päevast. Hageja leiab, et nõue on esitatud tähtaegselt. TsÜS § 160 lg 1 näeb ette, et aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Sama paragrahvi lg 2 p 4 kohaselt on hagi esitamisega võrdsustatud avalduse esitamine seaduses sätestatud kohtueelses menetluses, sõltumata sellest, kas menetluses tehakse täitedokumendiks olev otsus. TsÜS § 168 lg 1 järgi aega, mille kestel aegumine oli peatunud, ei arvestata aegumistähtaja hulka. Seega töövaidluskomisjoni pöördumisega oli aegumine peatunud 16.06 kuni 30.08.2006 ning kuna tähtaeg kulges 10.05 kuni 16.06 ja edasi 05.09 (kui avaldaja sai töövaidluskomisjoni otsuse kätte) kuni 03.10.2006, siis ei olnud 4-kuuline tähtaeg avalduse esitamiseks lõppenud. Tuvastatud on, et R.K valis enda õiguste kaitseks pöördumise töövaidluskomisjoni ning esitas esialgse avalduse 16.06.2006, kuid kuna tema nõuete summa ületas 50 000 krooni, ei olnud töövaidluskomisjon pädev asja arutama ja lõpetas menetluse, tehes otsuse 30.08.2006. Nimetatud menetluses jäi avaldaja enda nõuete juurde. Uue avalduse esitas R.K töövaidluskomisjonile 03.10.2006 ning esitas nõude lõpparve väljamaksmisega viivitatud aja eest summas 13 104 krooni. Nõudele esitas OÜ Sann-Baldic aegumise vastuväite- nõue oli esitatud peale 4-kuulist tähtaega ning oli seega aegunud. Kohus leiab, et vastavalt ITLS § 6-le on antud isikule võimalus töösuhetest tulenevate õiguste kaitseks pöörduda kas töövaidluskomisjoni või kohtu poole. Seega on tegemist
alternatiivmenetlustega, mitte kohtueelse ja kohtumenetlusega. See, et R.K `e 16.06.2006 esitatud avalduse lahendamine ei kuulunud töövaidluskomisjoni pädevusse ITLS § 4 lg 1-1;15 lg 1 p 4 alusel ei ole aluseks aegumise katkemisele, millele tugineb hageja kohtumenetluses. TsÜS § 160 lg 1 ja 2 on andnud ammendava loetelu, millistel juhtudel aegumine peatub, seetõttu ei saa lugeda, et aegumine peatus seoses töövaidluskomisjoni pöördumisega. Hagejal nõude esitamise tähtaeg algas kulgema töölepingu lõpetamisele (10.05.2006) järgnevast päevast. Ajavahemikuks 16.06 kuni 30.08.2006 ei olnud aegumistähtaeg peatunud, seega lõppes hagejal nõude esitamise tähtaeg varem kui 03.10.2006.a. ning sellest tulenevalt on hageja nõue aegunud ning hagi ei kuulu rahuldamisele. Tõendid Kuna vaidlust töösuhte lõppemise, nõude aluseks oleva keskmise palga alusandmete asjakohasuse ja töövaidluskomisjoni lahendite tegemise kuupäevade üle ei ole, puudub vajadus neid nõude asjaoludega seotud tõendeid kohtuotsuse tegemisel analüüsida. Seadused Kohaldatud seadused on tekstisiseselt viidatud. Menetluskulud TsMS § 162 lg.1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg.2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 173 lg.1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg.3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 452 lg.1 kohaselt kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks kuulutamisega või kohtukantselei kaudu. TsMS § 453 lg.1 kohaselt otsus tehakse avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu, kus menetlusosalised võivad otsusega edasikaebamistähtaja jooksul tutvuda ja saada selle ärakirja. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 26. oktoobril 2007.a Nooremreferent
M.Leimann I.Golubev I.Golubev
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.