Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
10. august 2017.a, kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas
Tsiviilasja number
2-17-103265
Tsiviilasi
Osaühing Xxxx hagi Xxxx OÜ vastu võlgnevuse, viivise nõudes 1 147,22 eurot
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Hageja: Osaühing Xxxx (registrikood xxxx; asukoht Xxxx); Hageja lepinguline esindaja: advokaat Martin Kirsipuu (e-post: [email protected]); Kostja: Xxxx OÜ (registrikood xxxx; asukoht Xxxx); Kostja seaduslik esindaja: Xxxx (e-post: xxxx). Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühing Xxxx hagi Xxxx OÜ vastu.
2.Välja mõista kostjalt Xxxx OÜ hageja Osaühing Xxxx kasuks põhivõlgnevus summas xxxx eurot ja 21.04.2017.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas xxxx eurot.
3.Välja mõista kostjalt Xxxx OÜ hageja Osaühing Xxxx kasuks viivis 0,06% põhivõlalt päevas alates xxxx.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid selliselt, et resolutsiooni p 2 väljamõistetud viivis xxxx eurot ja edaspidine viivis võlalt alates xxxx ei ületaks kokku rohkem kui xxxx eurot.
4.Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.
Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6.Jätta Osaühing Xxxx ja Xxxx OÜ menetluskulud Xxxx OÜ kanda.
7.Mõista välja Xxxx OÜ-lt Osaühing Xxxx kasuks hageja menetluskulud summas xxxx eurot.
Edasikaebamise kord
Apellatsioonkaebuse võib esitada
päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb sellisel juhul esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused, seisukohad kostja vastustele (t/l 29-31, 43, pöördel)
1.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas xxxx eurot ja 21.04.2017.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas xxxx eurot; lisaks täiendava viivise määraga 0,06% päevas alates xxxx kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
Kostja vastuväited ja põhjendused (t/l 48, pöördel)
2.Kostja tunnistab põhivõlgnevust summas xxxx eurot ja 21.04.2017.a seisuga sissenõutavaks muutunud viiviseid summas xxxx eurot, kuid vaidleb vastu muudele kõrvalnõuetele ja palub kohtul neid mitte välja mõista. Kohtu põhjendused
3.Kohus leiab, et hageja hagi kuulub rahuldamisele.
4.Käesoleva asja hind on 1 147,22 eurot. Kohus leiab, et asja võib lahendada lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 järgi leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1, 2 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS 76 lg 1, 2 ja § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel on võlgnikul kohustus lepingut täita ning selle kohustuse rikkumise korral on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja viivist.
6.Kostja on 22.05.2017.a Harju Maakohtule esitatud vastuses hagiavalduses esitatud nõudeid, sj põhivõlgnevust summas xxxx eurot ja 21.04.2017.a seisuga sissenõutavaks muutunud viiviseid summas xxxx eurot, tunnistanud (t/l 48, pöördel). Seega puudub hageja ja kostja vahel vaidlus selles, et võla tasumise kokkulepe on hageja ning kostja vahel sõlmitud ning kehtiv, millise alusel on kostja kohustatud hagejale tasuma võlatunnistuses viidatud võlgnevuse, hagis viidatud võlgnevuse ja viivised. Seega on poolte vahel VÕS § 30 lg 1 alusel leping võlatunnistuse näol.
7.Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kuna kostja on hagi põhivõlgnevuse ja viivise osas tunnistanud, siis on hagi tema vastu märgitud ulatuses tõendatud ja põhjendatud ja kuulub esitatud ulatuses kostja vastu rahuldamisele kooskõlas VÕS § 30, § 76 lg 1, 2 ja § 101 lg 1 p 1, 6, § 108 lg 1 ja § 113 lg
1.Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas xxxx eurot ja 21.04.2017.a sissenõutavaks muutunud viivised summas xxxx eurot.
8.Kostja on vaielnud vastu hagis esitatud nõudele, mille kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista täiendava viivise alates xxxx.a kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuivõrd kostja hinnangul on nimetatud nõue ebamõistlik. VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tulenevalt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Poolte vahel sõlmitud võlatunnistuse punkt 5 kohaselt on kohast kohustatud kohustuse rikkumisel kohustatud tasuma viivist määraga 0,06% päevas tasumata põhisummalt. Kuna tõendeid pole, et kostja oleks tasunud võlatunnistusest tuleneva võlgnevuse summas xxxx eurot ning sissenõutavaks muutunud viivised summas xxxx eurot, on kostja VÕS § 100 mõttes viivituses ja rikub kohustust. Nii on kostja olnud põhinõude summas xxxx eurot tasumisega hageja ees viivituses, mille kohaselt on hagejal õigus nõuda kostjalt täiendavat viivist VÕS § 94, § 113 lg 1 kohaselt. Kuivõrd kostja on esitanud vastuväite eelnimetatud nõudele, pidades täiendava viivise väljamõistmist märgitud ulatuses ebamõistlikuks, on kohtu hinnangul võimalik kostja vastuväidet käsitleda viivise vähendamise taotlusena VÕS § 162 mõttes. VÕS § 162 lg 1 kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.
Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et viivis, mis ei ületa põhivõlga, ei ole ebamõistlikult suur viivis. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on täidetud VÕS § 162 lg-st 1 tulenevad viivise vähendamise eeldused. Nii on kohus seisukohal, et VÕS § 30, VÕS § 101 lg 1 p 6, § 94, § 113 lg 1 ja võlatunnistuse p-st 5 tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele edasiulatuv viivis alates xxxx.a määraga 0,06% päevas tasumata põhinõudelt, kuid vähendades seda ja piirates seda põhivõla ulatusega VÕS § 162 lg-st 1 tulenevalt nii, et väljamõistetud viivis xxxx eurot (mida kostja ka tunnistas) ja edaspidiselt protsendina väljamõistetav viivis võlalt kokku on piiratud xxxx € ehk et ei ületaks kokku rohkem kui xxxx eurot.
9.Kokkuvõtlikult kuulub hageja hagi kostja suhtes rahuldamisele. Käesolevas tsiviilasjas tuleb kostjalt Xxxx OÜ hageja Osaühing Xxxx kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas xxxx eurot ning 21.04.2017.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas xxxx eurot. Lisaks, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 0,06% põhivõlalt päevas alates xxxx.a kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui xxxx eurot.
10.Kooskõlas TsMS § 405 lg 1 p 10 tunnistab kohus lihtmenetluse otsuse omal algatusel viivitamatule täitmisele. Eeltoodu alusel kuulub otsus viivitamatule täitmisele.
11.Pooled võivad sõlmida kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni kompromissi. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
12.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 1 147,22 eurot. Menetluskulude jaotamine
13.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesolevas tsiviilasjas rahuldas kohus hageja hagi, mistõttu tuleb jätta poolte menetluskulud kostja kanda.
14.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.
15.Hageja palub kostjalt välja mõista hageja menetluskulud summas xxxx eurot, millest xxxx eurot menetluses tasutud riigilõiv ning xxxx eurot õigusabikulud ning xxxx eurot maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise tasu.
16.Kohus peab põhjendatuks hageja menetluskulusid xxxx euro ulatuses riigilõivule.
17.TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Juhindudes TsMS § 175 lg-st 1 peab kohus käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks hageja lepingulise esindaja kulusid summas xxxx eurot. Kohus
arvestab lepingulise esindaja kulude väljamõistmisel asja keerukust ja mahtu, hageja esindaja tehtud tööd ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud sisulist vaidlust ega istungeid.
18.Hageja palub kostjalt välja mõista ka maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise tasu summas xxxx eurot. Kohus leiab, et nimetatud kulu on osaliselt põhjendatud. Kohtutoimiku materjalidest nähtub, et hageja esindajana on Datum Inkasso OÜ jurist esitanud maksekäsuosakonnale avalduse. Eeltoodust tulenevalt on tõendatud avalduse esitamine ning kulu kandmine. Samas sätestab TsMS § 4842, et maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagejale kuulub hüvitamisele maksekäsu kiirmenetluses kantud õigusabikulud summas 20 eurot.
19.Kokku peab kohus põhjendatuks hageja menetluskulusid summas xxxx eurot (xxxx € + xxxx € + xxxx €).
20.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab xxxx eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Mai Grauberg Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.