Muud › Muud hagiasjad

MAAKOHTU LAHEND

Kohus tuvastas, et sõiduauto Volkswagen Passat reg nr XXXX oli sündmuse aset leidmise ajal A.K. i seaduslikus valduses, see on tõendatud hageja seletustega ja ka sõiduki registreerimistunnistusest nähtub, et alates 13.10.2006 on A.K. eelpoolnimetatud sõiduauto kasutaja. AÕS § 44 lg 1 sätestab, et valduse rikkumisel on valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja edasise rikkumise ärahoidmist. Asja hävimisel või kahjustamisel tekib valdajal kahju hüvitamise nõue vastavalt VÕS §-le 132. Sellest tulenevalt on A.K. isikuks, kellel on õigus esitada nõue õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks. VÕS § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 ja 8 sätestatu kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega ja heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Sama seaduse § 1053 lg 1 kohaselt vastutavad alla 14-aastase isiku poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest, sõltumata tema süüst, tema vanemad või eestkostja. Eeltoodud sätetest tulenevalt kaasneb vanema tsiviilvastutus oma alla 14-aastase lapse poolt tekitatud kahju eest selle kohaldamise eelduseks olevate koosseisuliste elementide – teo õigusvastasus, kahju ning põhjuslik seos kahjutekitaja õigusvastase käitumise ja kahju vahel – samaaegsel esinemisel. XXXX Vallavolikogu 25.03.2003 määrusega nr 9 kehtestatud „XXXX valla avaliku korra eeskirja“ punkt 1 sätete kohaselt on XXXX valla avaliku korra eeskirja ülesandeks tagada koos vastavate riigi õigusaktidega vallas avalik kord ja kodanike turvalisus; punkt 5.22 kohaselt on keelatud rikkuda ükskõik millisel muul viisil avalikku korda (häirida kaaskodanikke, sündsusetult väljenduda, takistada või häirida liiklust jms). Kohus luges hageja seletuste ja tunnistaja E N ning alaealiste laste P. K, I. R ja J.-M. K ütlustega tõendatuks, et 23.07.2007 kella 20.00 paiku XXXXXX maja juures (s.o avalikus kohas) loopisid P.K. , I R ja J-M K kive, visates neid ka maja (korterelamu) katusele, seades sellega ohtu nii kaasinimesed kui ka teistele kuuluva vara. Milline oli iga lapse konkreetne osa teos ja kelle poolt visatud kivi kukkus sõiduauto klaasile, ei oma asja lahendamisel tähtsust, kuna tõendamist on leidnud teo toime panemine ühiselt. Kuna eeltooduga on tõendatud alaealiste laste poolt ülalmainitud kohaliku omavalitsusorgani õigusakti sätete rikkumine, luges kohus tuvastatuks alaealiste laste P. K, I. R ja J.-M. K õigusvastase käitumise. Samuti luges kohus tõendatuks hagejal sõiduauto remondiga kaasnenud kulutuste (kahju) tekkimise. Asja materjalidega, hageja seletuste ja tunnistaja E. N ütlustega on tõendatud, et laste poolt kivide loopimise tagajärjel kahjustati A.K. i valduses olevat sõiduautot Volkswagen Passat reg nrXXXXX– purunes esiklaas ja kivi kukkumisega kaasnes kapoti värvikahjustus. Samuti on tunnistaja G V ütlustega tõendatud, et A.K. pöördus tema poole ja teavitas teda auto lõhkumise juhtumist ning andis täpse ülevaate, millised on auto kahjustused (purunenud esiklaas ja kapotilt värv maas). Lisaks on esitatud asja materjalide juurde hageja mobiiltelefoni kõneeristused, millest nähtub, et 24.07.2006 helistas hageja Entar Auto OÜ-sse ja Autover-Autoklaas AS-i. Nimetatud firmade poolt teostati esiklaasi paigaldus ja remonttööd (kapoti värvimine) ning esitati hagejale arved. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates luges kohus tõendatuks hagejal kahju

tekkimise ning põhjusliku seose olemasolu laste tekkinud kahju vahel.

õigusvastase käitumise ja hagejal seeläbi

Kuna ülalmotiveerituga on kohus tuvastanud tsiviilvastutuse tekke aluseks olevad kõik kohustuslikud koosseisulised elemendid, vastutab kostja K.K. vanemana P. K poolt hagejale tekitatud kahju eest ning on kohustatud selle viimasele hüvitama. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kohus luges tõendatuks ja põhjendatuks sõiduautole tekitatud kahjustuste parandamisega seotud kulutuste – esiklaasi paigaldus summas 3150 krooni ja taastusremonttööde (kapoti värvimistööd) maksumuse summas 2500.40 krooni, kogusummas 5650.40 krooni – kandmise kohta, millisest summast 1/3, s.o summas 1883.50 krooni tuleb kostjalt kahju hüvitisena välja mõista hageja kasuks.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5) on jäetud arvestamata, et tunnistajad P. K, I. R ja J.-M. K andsid 14.05.2007 kohtuistungil ütlusi selle kohta, et katusele viskasid nemad kive vaid maja otsa juures, mitte aga maja ees perve peal, nagu kohtuotsuses märgitud. Seega saab väidetava kahju tekitamise fakti puhul hinnata üksnes seda, kas maja otsa juures laste poolt loobitud kivid said põhjustada kahju kõnealusele sõiduautole; 6) on jäetud arvestamata, et puudub põhjuslik seos laste poolt loobitud kivide ja sõiduauto VW Passat reg nr XXXXX klaasi- ja kapoti värvikahjustuse vahel. Kuna laste poolt visatud kivid olid väikesed, kive visati suunaga maja ettepoole ning majal, mille juures kive visati, on lamekatus, mis erinevalt viilkatusest välistab võimaluse kivi katusele sattumisele selle veeremise mööda katuseviilu allapoole, ei ole tõendatud põhjusliku seose olemasolu laste poolt kivide loopimise ja maja taga seisnud sõidukile väidetavalt kahju tekkimise vahel. Väärteomenetluse toimikusse hageja poolt tehtud ja esitatud sündmuskoha fotode kohaselt asus sõiduk, millele väidetavalt kahju tekkis, elamu kolmanda akna kohal, s.o ligikaudu 10 m kaugusel maja otsast. Eeltoodu seab veelkordselt sügavalt kahtluse alla põhjusliku seose laste poolt kivide loopimise ja sõidukile varakahju tekkimise vahel ning seda eelkõige põhjusel, et laste poolt ainuüksi kivi katusele viskamine oli laste jaoks tõeline katsumus ning usutav ei ole, et lapsed viskasid kivi 3korruselise elamu katusele ca 10 m kaugusele; 7) on ebaõigesti loetud laste poolt kivide loopimine õigusvastaseks teoks XXX valla avaliku korra eeskirja punkti 5.22 alusel. Laste poolt kivide loopimist ei saa käsitleda automaatselt õigusvastase teona. Kivide loopimisel ei olnud laste eesmärgiks kahju tekitamine, vaid lastele omase tegevuse ehk mängimise käigus võistluse pidamine. Seejuures võib sellisel moel kivide loopimist samastada laste poolt palli mängimisega, mis samamoodi võib objektiivselt põhjustada kahju tekkimise, näiteks akna purunemise; 8) on ebaõigesti leitud, et VÕS § 1053 kohaselt ei eeldata kahju tekitaja süüd, vaid alla 14aastase isiku poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju kuulub hüvitamisele tema vanemate poolt. Kohtu seesugune õigusnormi tõlgendus ei vasta võlaõigusseaduse sätetele. Nimelt sätestab VÕS § 1043, et teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Sama seaduse § 1053 lg 1 kohaselt vastutavad noorema kui 14-aastase isiku poolt teisele isikule tekitatud kahju eest tema vanemad ning seda sõltumata asjaolust, et vanemad ei olnud lapse poolt kahju tekitamises süüdi. Eeltoodu ei välista aga, et vanemad peaksid vastutama ka sellise kahju eest, mille tekitamises ei ole laps süüdi. Kahju tekitaja (sh käesoleval juhul alaealiste laste) süü eeldamine on sätestatud VÕS § 1050 lg-s 1. Seega pidanuks kohus, tuvastades, et hageja poolt väidetud kahju tekkimine oli põhjuslikus seoses laste poolt visatud kividega, hindama, milline lapse poolt visatud kivi võis põhjustada hageja poolt väidetud kahju. Ebaõige on seejuures pidada lapsi väidetava kahju põhjustajaks ainuüksi seetõttu, et nende tegevus, st kivide loopimine oli õigusvastane; 9) on jäetud tähelepanuta kostja vastuväited hageja poolt esitatud kuludokumentide osas. Hageja poolt sõiduauto klaasivahetuse kohta esitatud dokumendid ei ole nimelised. Hageja poolt kirjeldatud kapoti värvikahjustus võis tekkida sõiduki igapäevase kasutamise ajal. Lisaks eeltoodule, juhul, kui kohus tuvastas, et hageja poolt nimetatud värvikahjustus tekkis laste tegevuse tulemusel, oleks kohus pidanud hindama, kas kahjustuse parandamine terve kapoti üle värvimisega oli põhjendatud või oleks kahjustuse saanud likvideerida vähem kulukamal moel;

Vastuväidete kohaselt on asjaolu, et sõiduki valdaja oli A.K. , tõendatud nii tsiviilasjas kogutud dokumentaalsete tõenditega kui ka tunnistaja E. N ütlustega, kes kinnitas, et sõidukit kasutas hageja. AÕS § 34 lg 2 sätestab, et valdus loetakse seaduslikuks, kuni pole tõendatud vastupidist. Riigikohtu 26.10.2006 otsuse kohaselt (tsiviilasi nr 3-2-1-14-06) on valdus deliktiõiguslikult kaitstud õigushüve VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi. Seega on valdajal õigus nõuda talle õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist. Viide Riigikohtu 13.06.2005 otsusele tsiviilasjas nr 3-2-1-64-05 ei ole asjakohane, kuna apellatsioonkaebuses tsiteeritud lause käsitleb olukorda, kus vara oli täielikult hävinud, ning küsimus oli selles, kellel ja millistel tingimustel on õigus nõuda selle taastamist. Käesolevas tsiviilasjas seisnes kahju sõiduki rikkumises selliselt, et valdajal polnud seda võimalik kasutada (purustatud esiklaas). Seega on maakohus põhjendatult asunud seisukohale, et A.K. il on õigus nõuda talle õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist. Asja materjalidest ei nähtu, et samal ajal oleks kive loopinud mõni teine isik või et klaas võinuks puruneda muul põhjusel. Tunnistaja E. N ning alaealiste P. K, J.-M. K ja I. R seletustest nähtub, et lapsed ei näinud, kuhu kõik kivid kukkusid ning eeltoodust tulenevalt võis mõni kivi tabada ka sõidukit. Arusaamatud on väited selle kohta, et sedavõrd väikesed kivid ei saanud autot kahjustada. Esiteks on kivide suurust hinnanud vaid P. K, kelle seletused ei pruugi olla täiesti objektiivsed. Teiseks ei saa jätta tähelepanuta, et autot kahjustanud kivi kukkus katuselt ning võis omandada üsna suure kiiruse. Apellant on vääralt tõlgendanud maakohtu viidet VÕS §-le 1053 ning teinud järelduse, nagu ei peaks kohus oluliseks kahju tekitaja süüd. Kohus on selgelt ja ühemõtteliselt viidatud kostja vastutuse alusena VÕS § 1053 lg-le 1 ning sellest ei saa teha järeldust, nagu ei peaks kohus oluliseks P. K süüd kahju tekitamises. Väited selle kohta, et pole tõendatud, kes ja millises ulatuses sõiduki remondi eest tasus, on asjakohatud. Hageja esitas kohtule arved ning tõendid nende tasumise kohta. Kuna tegemist ei olnud eriti suurte summadega, siis ei nõua seadus arve nimelist väljastamist ja selle tasunud isiku identifitseerimist. Kui kostja väidab, et tegelikud kulutused sõiduki remondiks olid väiksemad või need tasus hageja asemel kolmas isik, siis pidanuks ta oma väiteid tõendama. Kohtuotsuses sisalduv ebatäpsus (sündmuse toimumine XXXXX maja ees) ei ole viga, mis oleks mõjutanud asjas sisulise otsuse tegemist. Samuti ei mõjuta otsuse põhjendatust ja seaduslikkus ebatäpsus apellatsioonkaebuse esitamise korras.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

valdajal õigus esitada kahju hüvitamise nõue. Eelnevast tulenevalt on maakohus õigesti leidnud, et hagejal oli õigus esitada kahju hüvitamise nõue VÕS 53. peatüki sätete alusel, kuna rikuti tema kui valdaja deliktiõiguslikult kaitstavat õigushüve. Maakohus on õigesti hinnanud tunnistajate E. N, P. K, I. R ja J.-M. K ütlusi ja apellandi vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud. Tunnistajate ütlustest järeldub üheselt, et 23.07.2006 õhtul kella 20.00 paiku loopisid alaealised P. K, I. R ja J.-M. K XXXX elamu (kuhu oli pargitud hageja valduses olev sõiduauto) ees ja otsa juures kive ning nendest sai kahjustada hageja valduses olev sõiduauto. Ühestki tõendist ei nähtu, et samal ajal ja samas kohas oleks kive loopinud teised isikud. Kui apellant väidab, et hagejale võis kahju tekitada keegi teine isik(ud), oleks tal tulnud seda tõendada. Seetõttu on põhjendamatu apellandi väide, et maakohus ei ole kindlaks teinud kahju tekitanud isikuid. VÕS § 138 lg 1 kohaselt kui tekkinud kahju eest võivad vastutada erinevad isikud ja on kindlaks tehtud, et kahju võis tekitada neist igaüks, võib kahju hüvitamist nõuda neilt kõigilt. Mitme isiku poolt kahju tekitamise puhul võib tekkida olukord, kus on selge, et vähemalt ühe isiku tegu tõi kaasa kahju tekkimise, kuid kahjustatud isikul ei ole võimalik tõendada, millise konkreetse isiku käitumine oli põhjuslikus seoses kahju tekkimisega. Nimetatud sätte eesmärk on kannatanule kahju hüvitamise nõude ühe eelduse – põhjusliku seose – tõendamise lihtsustamine. Kui apellant väidab, et tema kahju ei tekitanud, peab ka kooskõlas sama paragrahvi 2. lõike kohaselt seda tõendama. Nimetatud asjaolu ei ole aga apellant tõendanud. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Seega asjaolu, kas apellandi tegevus on õigusvastane ka XXXX valla avaliku korra eeskirja alusel või mitte, ei oma hageja nõude rahuldamise seisukohalt tähendust. Samuti on maakohus õigesti viidanud apellandi vastutuse alusena VÕS §-le 1053 lg 1. Maakohus on kahju hüvitise kindlaksmääramisel lähtunud VÕS §-s 132 sätestatust ning apellandi väited, milles ta seab kahtluse alla kuludokumentide usaldusväärsuse, ei ole põhjendatud. Apellandil oli võimalus kahju hüvitist kinnitavate tõenditega mittenõustumisel esitada omapoolseid tõendeid. Kuna apellant seda teinud ei ole, siis tema apellatsioonkaebuses esitatud vastuväidetega ei saa arvestada.

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.