Tsiviilasi nr.2-06-30071
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hele Ilisson
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.juuni 2007.a.; Valga kohtumaja
Tsiviilasja number
2-06-30071
Tsiviilasi
A. K. ́i hagi K. K. ́e vastu kahju, summas 1883.50 krooni, hüvitamise nõudes. Hageja: A. K. Hageja volitatud esindaja: adv. K K Kostja: K. K. Kostja volitatud esindaja: M M-L 14.mai 2007.a.
Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
Juhindudes TsÜS §5 ning VÕS §127, §132, §1043, §1045 ja §1053 ning TsMS §162, §174, §230, §§434-436, §442, §630 ja §632, kohus otsustas: Rahuldada A. K. ́i hagi K. K. ́e vastu täielikult. Välja mõista K. K. ́elt (is.kood xxxxxxxxxxx) tekitatud kahju hüvitisena üks tuhat kaheksasada kaheksakümmend kolm (1883) krooni 50 senti, A. K. (is.kood xxxxxxxxxxx) kasuks. Asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. Edasikaebe kord Kuna pooled on TsMS §632 lg.4 lühendanud kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitamise tähtaega on otsuse peale võimalik esitada apellatsioonkaebus Tartu Maakohtu Valga kohtumaja kaudu kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (13.06.2007.a.)
Selgitused Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Hageja nõue Hageja avaldab, et 23.juulil 2006.a mängisid alaealised P. K. , I. R. ja J-M K X mnt xx maja juures ning loopisid kive, püüdes neid visata maja katusele. Kivid tabasid hageja kasutuses olevat sõiduautot V reg nr xxx xxx, mille tagajärjel purunes sõiduki esiklaas ning sai kannatada esiosa. Hageja teatas toimunust politseisse, kus tehti kindlaks auto lõhkumises süüdi olevad alaealised, kuid kuna lapsed ei olnud veel 14aastased, siis menetlus lõpetati. Hageja seletab, et pärast 23.juulil 2006.a. õhtul juhtunut, fikseerides autole tekitatud kahjustused, võttis ta P. K. oma auto peale ja sõitis viimase koju. Kohtudes P.K ema K. K. andis hageja kostjale juhtunust teada ning omavahel arutati tekitatud kahju, selle suuruse ja hüvitamise tingimusi. Hageja seletab, et nad leppisid K.K kokku, et viimane tuleb kokku lepitud ajal autoteenindusse, selgitamaks välja, kas autol esinev kapotikahjustus võib olla tekkinud laste poolt visatud kivist ja milliseks kujuneb vastava rikkumise kõrvaldamise kulu. Sõiduauto teenindusse viimisele eelneval õhtul tekkis aga hageja ja kostja abikaasa vahel sõnavahetus, mis viisin asjaoluni, et hageja viis auto remonditöökotta ja tellis sealt remonttööd kostjat teavitamata. Hageja pöördus alaealiste vanemate poole ettepanekuga tekitatud kahju hüvitada, kuid ainult J-M K ema E P nõustus sellega ning sõlmis hagejaga kokkuleppe, mille kohaselt ta tasus 1/3 kahjust osade kaupa. Käesolevaks ajaks on I. R. ema S R sõlminud samuti hagejaga kokkuleppe, milline on esitatud toimiku materjalide juurde ja mille kinnitamist kostja S R soovib. Hageja märgib, et pöördus ka K. K. poole ettepanekuga hüvitada P. K. poolt kivide viskamisega kaasnenud kulutused vabatahtlikult, kuid kostja ei ole käesolevaks ajaks kahjude hüvitamisega nõustunud. Seetõttu oli hageja sunnitud pöörduma vastava nõudega kohtu poole. Hageja avaldab, et alaealiste laste poolt tekitatud kahju suuruseks on 5650.40 krooni, sealhulgas esiklaasi maksumus ja paigalduskulu summas 3150 krooni ning kapoti parandustööde maksumus summas 2500.40 krooni. Hageja palub hagi rahuldada ning välja mõista K. K. tema poja P. K. poolt õigusvastaselt tekitatud kahju summas 1883.50 krooni ning palub jätta kasutatud õigusabiteenuse maksumus summas 2950 krooni kostja kanda. Hageja esindaja leiab, et hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses, sest laste poolt kivide loopimisega (õigusvastane tegu) kaasnenud tagajärg (kahjustused sõiduautol) on põhjuslikus seoses ning sellest tulenevalt on kostja kohustatud hüvitama alla 14aastase poolt õigusvastase teoga tekitatud kahju summas 1883.50 krooni. Vastuväitena kostja esindaja poolt avaldatule, et hagejal puudub nõudeõigus kahju hüvitamiseks, avaldab hageja esindaja, et hageja kasutuses oli sõiduautot V reg.märgiga xxx xxx, ta oli nimetatud sõiduki seaduslik valdaja (volikirja alusel) ning on alates 13.10.2006.a. märgitud kasutajana ka sõiduki registreerimistunnistusse. Seega on A.K õigustatud isikuks kahju hüvitamise nõudes.
Kostja seisukoht hageja nõude osas Kostja hagi ei tunnista. Kostja avaldab, et hagi on alusetu ja põhjendamatu ning, et puudub põhjuslik seos laste tegevuse ja kahju tekkimise vahel. Samas viitab kostja asjaolule, et isegi kui on olemas põhjuslik seos laste käitumise ja saabunud tagajärgede vahel, ei ole selge, kas hagejal esineb nõudeõigus kahju hüvitamiseks, kuna sõiduki registreerimistunnistusest nähtub, et see on välja antud tunduvalt hiljem, kui vaidlusalune sündmus aset leidis. Kostja avaldab, et 23.07.2006.a. toimunud sündmuse ajal ei kuulunud sõiduauto V reg.nr. xxx xxx A. K. omandisse. Kostja avaldab, et asjas ei ole tõendatud, et just P. K. poolt visatud kivi oleks kukkunud A.K auto peale ja purustanud esiklaasi ning tekitanud kapotivigastusi. Seega leiab kostja, et tema alaealine laps ei ole hageja sõiduautole põhjustanud vigastusi ning hageja kahjunõue on alusetu, mistõttu kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Lisaks märgib kostja, et ta leppis hagejaga kokku, millal minnakse koos klaasiparandusse, et täpselt välja selgitada, kas esiklaas on purunenud kivi kukkumisest, kuid kuna hageja vältis võimalust, et kostja läheks hagejaga autoteenindusse kaasa, siis seetõttu kujuneski olukord, et kostja ei teadnud, millal ja millisesse teenindusse hageja läks. Kostja esindaja leiab, et hagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Esindaja märgib, et hageja pole tõendanud kahju suurust ning põhjusliku seose olemasolu kostja alaealise lapse õigusvastase käitumise ja hagejal tekkinud kahju vahel. Kostja esindaja avaldab, et pole tõendatud, et A.K auto esiklaasi purustas laste poolt visatud kivi ning, et kivi kukkumisest oleks tekkinud kapotivigastus. Arvestades hageja sellekohast käitumist (remonditöökotta pöördumine ilma kostjaga aega ja kohta kooskõlastamata) ning nõude kohtule esitamise aega, on hageja ise loonud olukorra, kus kostjal puudub võimalus sõiduautole tekkinud vigastuste tekkemehhanismi kontrollimiseks ekspertiisi vormis; hageja ise sellekohaseid (põhjuslikku seost kinnitavaid) tõendeid esitanud ei ole. Eeltoodud põhjustel palub esindaja jätta hagi täies ulatuses rahuldamata.
Kohtu otsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse ja sellele lisatud materjalidega ning põhjalikult ja kogumis analüüsinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele täielikult. Nõudeõiguse olemasolu Hageja A. K. on esitanud kohtule hagi K. K. vastu alaealise lapse poolt tekitatud kahju summas 1883.50 krooni nõudes. Kohtuistungil on tõusetunud vaidlus, kas A. K. on õigustatud isikuks kahju nõude esitamisel. Kostja esindaja väidetel ei olnud A. K. 23.07.2006.a. sõiduauto V reg.märgiga xxx xxx omanik ning seega puudub tal nõudeõigus tekitatud kahju hüvitamiseks. Asjaõigusseaduse (AÕS) (RT 39/93-590) §33 lg.1 sätestab, et valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. AÕS §34 sisustab seadusliku ja ebaseadusliku valduse mõiste. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt loetakse valdus seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. TsMS §230 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei ole asja menetlemise käigus esitanud tõendeid, et hageja kasutuses olnud sõiduauto V reg.märgiga xxx xxx oleks 23.07.2006.a. olnud
hageja valduses ebaseaduslikult. Hageja seletustest nähtub, et suvel 2006.a. kasutas ta sõiduautot volikirja alusel ning, et sõiduk oli tema otseses valduses. Vastavat väidet ei ole kostja ümber lükanud, ega tõendanud ka vastupidist. Kohus asub seisukohale, et asjas on tuvastamist leidnud, et sõiduauto V reg.märgiga xxx xxx oli A.K seaduslikus valduses. Lisaks viitab kohus asja materjalide juures olevale sõiduki registreerimistunnistusele /tl.3/, millest nähtub, et alates 13.10.2006.a. on A.K eelpoolnimetatud sõiduauto kasutaja. AÕS § 44 lg.1 sätestab, et valduse rikkumisel on valdajal õigus nõuda rikkumise kõrvaldamist ja edasises rikkumise ärahoidmist. Asjaõigusseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt asja hävimisel või kahjustamisel tekib valdajal kahju hüvitamise nõue vastavalt VÕS §-le 132. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohal, et A.K on isikuks, kellel on õigus esitada nõue õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks. Materiaalõiguslik regulatsioon “Tsiviilseadustiku üldosa seaduse” (TsÜS) (RT 35/02-216) §5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja -kohustused seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja –kohustuste tekke, samuti õigusvastastest tegudest. “Võlaõigusseadus” (VÕS) (RT 81/02-336) §1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS §1045 lg.1 p.5 ja 8 sätestatu kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega ja heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Sama seaduse §1053 lg.1 kohaselt vastutavad alla 14-aastase isiku poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest, sõltumata tema süüst, tema vanemad või eestkostja. Eeltoodud sätete sõnastusest ja õigusliku regulatsiooni eesmärgist tulenevalt kaasneb vanema tsiviilvastutus oma alla 14-aastase lapse poolt tekitatud kahju eest selle kohaldamise eelduseks olevate koosseisuliste elementide –teo õigusvastasus, kahju ning põhjuslik seos kahjutekitaja õigusvastase käitumise ja kahju vahel – samaaegsel esinemisel. Puka Vallavolikogu 25.03.2003.a. määrusega nr.9 kehtestatud „Puka valla avaliku korra eeskirja “ punkt 1 sätete kohaselt on Puka valla avaliku korra eeskirja ülesandeks tagada koos vastavate riigi õigusaktidega vallas avalik kord ja kodanike turvalisus. Punkt 5.22 kohaselt on keelatud rikkuda ükskõik millisel muul viisil avalikku korda (häirida kaaskodanikke, sündsusetult väljenduda, takistada või häirida liiklust jms). Kohus loeb hageja seletuste ja tunnistaja E N ning alaealiste laste P. K. ́e, I. R. ja J-M K ütlustega tõendatuks, et 23.07.2007.a. kella 20.00 paiku Valga maakonnas, Pukas, Otepää mnt.14 maja juures (s.o. avalikus kohas) loopisid P. K. , I. R. ja J-M K kive, visates neid ka maja (korterelamu) katusele. Tunnistaja Elle Nurmetu ütlustest nähtub, et ta nägi, kuidas P. K. , I. R. ja J-M K pildusid kive maja ees asuvalt kõrgemalt pervelt maja katusele. Ta seletab, et tal oli hirm, et kivid võivad tabada pakettaknaid. Ta nägi, kuidas lapsed järsku maja eest ära jooksid ning ta läks tagumisse tuppa, mille aknad asuvad teisel pool maja ning ütles abikaasale, et lapsed viskasid vist mõne akna katki. Ta seletab, et läks akna juurde ja nägi, kuidas tema akende all seisval A. K. kuuluval sõiduautol esiklaas mõranes. Koheselt läks tunnistaja välja ja ütles hagejale, et autoklaas visati katki. Tunnistaja
täpsustab, et lapsed viskasid esialgu kive maja ees oleva perve pealt, siis jooksid maja otsa juurde ja siis kostuski heli(pauk), mis tekib kivi kukkumisel klaasile. Kohus asub seisukohale, et tunnistaja E N ja laste P. K. , I. R. ja J-M K ütlused ühtivad osas, millest nähtub, et lapsed pildusid maja juures kive ning viskasid neid ka maja katusele. P. K. on andnud ütlused, mille kohaselt viskasid nad alguses kive maja ees asuval pervel ning hiljem läksid maja nurga juurde kive loopima, I ja J-M ütlustest nähtub, et nad viskasid kive maja nurga juures. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et laste ütlused ja E N ütlused on samased kivide viskamise fakti ja asukoha osas (algul viskasid kive maja ees, seejärel maja nurga juures), seega loeb kohus tõendatuks, et lapsed pildusid 23.07.2007.a. õhtupoolikul kive X mnt. maja juures, visates neid maja katusele nii maja eest kui ka maja nurga juurest. Laste poolt kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et I ja P visatud kivid jõudsid katusele, kuid kuhu nad kukkusid, seda lapsed ei näinud. Lapsed on seletanud, et J-M ei jõudnud kive katusele visata, kuid vastu maja seina küll. Samuti on lapsed avaldanud, et nad ei märganud maja taga seisvat sõidukit. Tunnistaja E N on avaldanud, et nähes lapsi maja ees kive pildumas, kuulis ta veidi aja pärast heli, mis meenutas kivi kukkumist autoklaasile ja aknast välja vaadates nägi ta, kuidas auto esiklaas mõranes sisuliselt tema silmade all. Kohus, analüüsides laste poolt antud ütlusi, asub seisukohale, et kuna lapsed ei märganud maja taga seisvat sõiduautot, mistõttu ei tekkinud neil ka vajalikku ohutunnet oma teoga kaasneda võivate kahjulike tagajärgede osas ning, kuna nende peamiseks eesmärgiks oli vaadata, kelle visatud kivid jõuavad katusele ning nad ei märganud seda, kuhu kivid kukkusid, kas maja ette või taha, asub kohus veendunult seisukohale, et lapsed ei pööranud erilist tähelepanu oma käelisele koordinatsioonile ja sihtimistäpsusele, mistõttu visatud kivide trajektoor võis olla kaootiline ja ettearvamatu. Seoses eeltooduga loeb kohus tõendatuks, et laste poolt visatud kivi(d) tabasid maja taga seisvat sõiduautot, tekitades viimasele kahjustusi. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tõendamist on leidnud asjaolu, et lapsed: P. K. , I. R. ja J. M. K. – rikkusid avalikku korda, pildudes avalikus kohas kive, seades ohtu sellega nii kaasinimesed kui ka teistele kuuluva vara. Milline oli iga lapse konkreetne osa teos ja kelle poolt visatud kivi kukkus sõiduauto klaasile ei oma asja lahendamisel tähtsust, kuna tõendamist on leidnud teo toime panemine ühiselt ning antud situatsioonis ei ole oluline tuvastada, kelle poolt visatud kivi konkreetselt kahju tekitas. Seega on tõendamist leidnud asjaolu, et 23.07.2006.a. P. K. , J. M. K. ja I. R. poolt visatud kivi(d) tekitasid A.K valduses olevale sõiduautole kahjustusi – purunes esiklaas ja kivi kukkumisest tekkis vigastus ka kapotile. Kuna eeltooduga on tõendatud alaealiste laste poolt ülalmainitud kohaliku omavalitsusorgani õigusakti sätete rikkumine, loeb kohus tuvastatuks alaealiste laste P. K. ́e, I. R. ́i ja J. M. K. õigusvastase käitumise. VÕS §1053 lg.1 kohaselt vastutavad alla 14-aastase isiku poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju eest, sõltumata tema süüst, tema vanemad või eestkostja. Hageja seletustega on tõendatud, et J. M. K. ema E. P. sõlmis hagejaga kokkuleppe ja hüvitas 1/3 laste poolt tekitatud kahjust, s.o. summas 1883.50 krooni. Asja materjalide juures on hageja ja S. R. vaheline kokkuleppe, mille kohaselt S. R. on tunnistanud 1/3 kahju, s.o. summas 1883.50 krooni hüvitamise kohustust. K. K. on esitanud kohtule vastuväitena asjaolu, et pole tõendamist leidnud, et P.K poolt visatud kivi oleks hagejale kahju tekitanud, seetõttu leiab ta, et hagi on esitatud alusetult. Kohus tuvastas eelpoolmotiveeritult, et tuvastatud on asjaolu, et lapsed pildusid kive ühiselt ja seega ei oma tähtsust, kelle poolt visatud kivi(d) konkreetse
kahjustuse tekitasid. Samuti ei eeldata VÕS §1053 sätestatu kohaselt kahju tekitaja süüd, vaid alla 14-aastase isiku poolt teisele isikule õigusvastaselt tekitatud kahju kuulub hüvitamisele tema vanemate või eestkostja poolt. Seega vastutab K. K. oma poja P. K. poolt A. K. õigusvastaselt tekitatud kahju eest. Samuti loeb kohus tõendatuks hagejal sõiduauto remondiga kaasnenud kulutuste (kahju) tekkimise. Asja materjalidega /tl.59,61/, hageja seletuste ja tunnistaja E.N ütlustega on tõendatud, et laste poolt kivide loopimise tagajärjel kahjustati A. K. valduses olevat sõiduautot V reg.märgiga xxx xxx – purunes esiklaas ja kivi kukkumisega kaasnes kapoti värvikahjustus. Samuti on tunnistaja G V ütlustega /tl.95/ tõendatud, et A.K pöördus tema poole ja teavitas teda auto lõhkumise juhtumist ning andis täpse ülevaate, millised on auto kahjustused (purunenud esiklaas ja kapotilt värv maas). Lisaks on esitatud asja materjalide juurde hageja mobiiltelefoni kõneeristused, millest nähtub, et 24.07.2006.a., s.o. järgmisel päeval pärast juhtunut, helistas hageja Entar Auto OÜ-sse ja Autover-Autoklaas AS-i /tl.106-107/. Nimetatud firmade poolt teostati esiklaasi paigaldus /tl.59/ ja remonttööd (kapoti värvimine) /tl.61/ ning esitati hagejale arved. Eeltoodud tõendeid kogumis hinnates loeb kohus tõendatuks hagejal kahju tekkimise ning põhjusliku seose olemasolu laste õigusvastase käitumise ja hagejal seeläbi tekkinud kahju vahel. Kuna ülalmotiveerituga on kohus tuvastanud tsiviilvastutuse tekke aluseks olevad kõik kohustuslikud koosseisulised elemendid, vastutab kostja K.K vanemana P. K. poolt hagejale tekitatud kahju eest ning on kohustatud selle viimasele hüvitama. VÕS §132 lg.3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Hageja on nõudnud tekkinud kahjuna summa 1883.50 krooni väljamõistmist kostjalt, sealhulgas: 1/3 esiklaasi maksumusest ja 1/3 remonttööde maksumusest (kapoti värvimistööd). Kostja poolt hüvitamisele kuuluva kahju suuruse määramisel arvestab kohus vastavate kulutuste hageja poolt kandmise põhjendatust ja tõendatust, sest TsMS §230 lg.1 sätestatu kohaselt peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded või vastuväited. Hageja on kohtule esitanud dokumentaalsed tõendid esiklaasi vahetamise maksumuse summas 3150 krooni /tl.60/ ja remonttööde maksumuse kohta summas 2500.40 krooni /tl.61/ - kandmise kohta. Kohus leiab, et hageja poolt nimetatud kulutuste kandmine on olnud asja (sõiduauto) parandamiseks vajalik ja põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks ja põhjendatuks sõiduautole tekitatud kahjustuste parandamisega seotud kulutuste – esiklaasi paigaldus summas 3150 krooni /tl.59/ ja taastusremonttööde (kapoti värvimistööd) maksumus summas 2500.40 krooni /tl.61/ -, kogusummas 5650.40 krooni, kandmise kohta, millisest summast 1/3, s.o. summas 1883.50 tuleb kostjalt kahju hüvitisena välja mõista hageja kasuks. Menetluskulud TsMS §162 sätestab, et hagimenetluse kulud, sealhulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja on nõudnud kostjalt hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 250 krooni /tl.7/ ja esindajakulu (esinduskokkuleppe alusel /tl.16/) summas 2950 krooni, väljamõistmist. Kuna kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb asja menetlemisega kaasnenud võimalikud menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS §174 lg.1 kohaselt lahendatakse menetluskulude rahaline kindlaksmääramine pärast otsuse jõustumist menetlusosalise sellekohase avalduse alusel. Seega ei määra kohus otsuses kindlaks menetluskulusid rahaliselt, vaid lahendab selle vastava avalduse alusel iseseisvas menetluses.
Hele Ilisson Kohtunik 13.06.2007.a.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.