2.Toimetada käesoleva määruse ärakiri kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud täielikult avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.
MENETLUSE KÄIK
1.06.03.2007.a saabus kohtule xxx esindaja A.Vares avaldus, milles palutakse otsustada xxx Osaühingus (OÜ) erikontrolli korraldamine ja määrata erikontrolli läbiviija.
2.Avalduse kohaselt on avaldaja xxx OÜ osanik, kellele kuulub xxx OÜ osa nimiväärtusega 40000 krooni, mis moodustab 40% osaühingu osakapitalist ja ületab osakapitali 1/10 osa suuruse. xxx elukohaks on Venemaa. Samas on xxx jätkuv huvi xxx OÜ-s. Käesoleval hetkel puudub avaldajal kui osanikul igasugune teave xxx OÜ tegevuse kohta ja seda põhjusel, et xxx OÜ ei ole pidanud osanike üldkoosolekuid, kus oleks antud osaühingu kohta vajalikku teavet, ega esitanud osanikele mingisugustki informatsiooni äriühingu tegevuse kohta. Muuseas on xxx OÜ sisuliselt keeldunud väljastamast xxx mingisugustki informatsiooni kirjalikus vormis osaühingu tegevuse kohta. Samuti pole xxx OÜ juhatus esitanud osanikule xxx OÜ raamatupidamise aastaaruandeid, tegevusaruandeid ja kasumi jaotamise ettepanekuid, nagu seda näeb ette äriseadustiku (ÄS) § 179 lg-s 2. Osanikku pole kutsutud ka xxx OÜ osanike koosolekule xxx OÜ majandusaasta aruannete kinnitamiseks, nagu seda näeb ette ÄS § 168 lg 1 p 5 ja § 179 lg 3. Seega puudub avaldajal usaldusväärne ja dokumentaalselt tõendatud ülevaade xxx OÜ majanduslikust seisust ja tegevusest. Selle põhjal on avaldajal tekkinud veendumus selles, et xxx OÜ majandustegevus ei ole edukas ning äriühingu juhtimises ja raamatupidamises esineb tõsiseid probleeme. 10.11.2006.a esitas avaldaja xxx OÜ-le nõude osanike koosoleku kokkukutsumiseks, milles avaldaja palus kutsuda kokku osanike üldkoosolek ja võtta päevakorda järgmised küsimused: (1) juhatuse aruanne osaühingu tegevusest ja majanduslikust seisust ning (2) osaühingu erikontrolli läbiviimise otsustamine ja erikontrolli läbiviija määramine. xxx OÜ osanike üldkoosolek toimus 01.12.2006.a. Oluline on märkida, et koosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt nii koosoleku kokkukutsumise kui ka läbiviimise korda. Samuti märgib avaldaja, et koosolekut ei protokollitud ja siiamaani puudub osanike üldkoosoleku allkirjastatud protokoll, vaatamata sellele, et avaldaja on nii 15.12.2006.a kui 02.01.2007.a pöördunud vastava nõudega xxx OÜ juhatuse liikme poole. Ka eelpool mainitud osanike üldkoosoleku käigus ei rahuldanud juhatus avaldaja dokumentide ja teabe väljastamise taotlusi ega andnud aru xxx OÜ juhatuse tegevusest ja majanduslikust seisust. Samuti keelduti erikontrolli läbiviimise küsimuse arutamisest ja hääletamisest. Juhatus piirdus avaldaja väidete kohaselt suulise kinnitusega, et xxx OÜ majanduslik seis on halb. Avaldaja hinnangul on mõeldamatu, et äriühingu osanik teades, et äriühingu majanduslik seis on halb, ei saa juhatuselt dokumente ega teavet äriühingu tegevuse kohta. Seetõttu leiab avaldaja, et xxx OÜ puhul on erikontrolli läbiviimine möödapääsmatult vajalik ja täielikult põhjendatud samm. Avaldaja märgib, et 08.01.2007.a on ta esitanud Harju Maakohtule avalduse xxx OÜ juhatuse kohustamiseks andma teavet ja võimaldama osaühingu dokumentidega tutvumist oma osanikule. 26.01.2007.a. määrusega on kohus võtnud avalduse menetlusse. Eelpool toodust nähtub, et avaldaja on ammendanud kõik tema kasutuses olevad võimalused, et saada teavet ja dokumente, mis seonduvad xxx OÜ tegevusega ning jõuda selgusele xxx OÜ majandusliku seisu ja tegeliku käekäigu osas. Avaldaja viimaseks võimaluseks on pöörduda käesoleva avaldusega hagita menetluses kohtu poole nõudes erikontrolli korraldamist ja erikontrolli läbiviija määramist kohtu poolt. Erikontrolli ja erikontrolli läbiviija määramise vajadust kohtu poolt põhjendab avaldaja järgmiselt. Avaldajal puudub igasugune teave xxx OÜ tegevuse kohta, samas kinnitas xxx OÜ juhatuse liige xxx avaldaja initsiatiivil kokku kutsutud osanike üldkoosolekul, et xxx OÜ-s on käimas revisjon Maksu- ja Tolliameti nii maksu- kui ka tolliosakonna poolt. See asjaolu viitab sellele, et xxx OÜ tegevuse suhtes on ametivõimudel tekkinud põhjendatud kahtlusi. Kusjuures oluline on märkida ka asjaolu, et xxx OÜ omab tollilao pidamise litsentsi ning juhul kui xxx OÜ on rikkunud tollilao pidamise korda, siis võivad nendest rikkumistest tuleneda ettevõtte jaoks
laastavad tagajärjed nii klientide nõuete põhjal kui ka riikliku sanktsiooni näol. Lisaks eeltoodule nähtub äriregistri väljavõttest, et xxx OÜ-l on esitamata nii 2005.a. majandusaasta aruanne kui ka 2006.a. majandusaasta aruanne.
3.17.04.2007.a määrusega võttis kohus avalduse menetlusse. Samal päeval tehtud määrusega andis kohus avaldajale tähtaja erikontrolli läbiviija isikut ja tema tasustamise korda puudutavate täiendavate andmete esitamiseks.
4.02.05.2007.a on avaldaja kohtu nõudel täpsustanud enda taotlusi ning täiendanud avaldust. Avaldaja palub tunnistada käesolevas tsiviilasjas tehtav lahend viivitamata täidetavaks, viia läbi xxx OÜ erikontroll, mille käigus muuhulgas anda hinnang nimetatud osaühingu juhtimisele ja varanduslikule seisundile. xxx OÜ keeldumisel erikontrolli läbiviimisest, palub avaldaja kohustada xxx OÜ-d esitama erikontrolli läbiviijale 2006.a ja 2005.a majandusaasta raamatupidamisdokumentatsioon, mis hõlmab kõiki lepinguid ja pangaväljavõtteid, ning muu äriühingu tegevusega seotud dokumentatsioon, samuti dokumentatsioon, mis on vajalik erikontrolli läbiviimiseks. Erikontrolli läbiviijaks palub avaldaja määrata OÜ Simar (registrikood xxx) audiitori Sirje Kõrgmaa, või muu erapooletu audiitor kohtu äranägemisel. 02.05.2007.a täienduses märgib avaldaja, et xxx OÜ 2005.a. majandusaasta aruandest nähtub, et nimetatud äriühingul oli seisuga 31.12.2005.a lühiajalisi kohustusi ning võlgasid kokku summas 1826320 krooni (s.h võlad 925692 krooni), mis võrreldes 2004.a. sama kuupäevaga tähendab kasvu 50,6 %. Samuti nähtub eelpool viidatud majandusaasta aruandest, et võrreldes 2004.a. vähenes nimetatud äriühingu kasum 44,8 % võrra. Avaldajal on kõik põhjused avata, et 2006.a. seisuga on xxx OÜ-l majandusaasta lõikes tekkinud oluline kahjum. Seega leiab avaldaja, et kohtul tuleb lugeda mõjuvaks põhjuseks erikontrolli läbiviimise määramiseks kõik avalduses ja käesolevas avalduse täienduses toodud asjaolud kogumis. Avaldaja väitel on xxx OÜ majandusnäitajad aasta-aastalt halvenenud ning hetkeseisus on nimetatud äriühing suure tõenäosusega jõudnud oma majandusnäitajate poolest kahjumisse. Samuti on juba 2005.a. majandusaasta aruande põhjal näha, et äriühingu kohustused ületavad pankrotiseaduse § 15 lg 2 p-s 3 sätestatud piirmäära, millise puhul äriühingu vastu võib algatada pankrotimenetluse. Samas on osaniku võimalused mõjutada osaühingu igapäevast tegevust ja juhtimist piiratud. Selle eelduseks on üldjuhul juhatuse või nõukogu liikmeks olek. Erikontrolli taotlemise õigus on avaldaja kui xxx OÜ vähemusosaniku kaitse abinõu. Avaldaja arvates võib erikontrolli korraldamata jätmine aga osanike ja ka kolmandate isikute õigustele ja nende teostamisele tuua kaasa pöördumatu kahju.
5.Esitatud taotluste õigusliku alusena on avaldaja viidanud ÄS § 166 lg-tele 1 ja 3, § 179 lg-le 2, § 191 lg-tele1 ja 2 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 467 lg-le 1, § 475 lg. 1 p-le 17 ja lg-le 2 ja § 476 lg-le 1.
6.23.07.2007.a kohtule esitatud kirjalikus seisukohas ei nõustu xxx OÜ kohtule esitatud avaldusega ja palub jätta avalduse täies ulatuses rahuldamata. Puudutatud isik leiab, et avalduses esitatud väited on tegelikke asjaolusid moonutavad. Esmalt märgib xxx OÜ esindaja, et avaldaja ise kuulus ajavahemikul 26.10.2000-18.07.2006 osaühingu juhatusse. Avaldaja poolt mainitud 2005.a majandusaasta majandusnäitajad olidki avaldaja juhatusest tagasikutsumise põhjuseks. Sisuliselt soovib avaldaja seega saada teavet selle kohta, kuidas ta ise äriühingu juhatajana tegutses. See teave on aga avaldajal eeltoodust lähtudes olemas. Tegelikkusele mittevastav on ka avaldaja väide, et xxx OÜ osanike koosolekuid pole toimunud. Avaldaja taotlusel toimunud osanike koosolekutel on läbivaadatud kõik xxx huvitavad
küsimused, s.o koosolekud on toimunud avaldaja poolt pakutud päevakordade alusel. Mingeid vastuväiteid pärast koosolekuid avaldajalt laekunud ei ole. Seega kohtusse esitatud avaldus on pahauskne ja tegelikke fakte moonutav. xxx OÜ ei ole keeldunud avaldajale äritegevuse kohta informatsiooni väljastamast. xxx OÜ väitel käis avaldaja 31.08.2006.a isiklikult osaühingu territooriumil ja tutvus kõigi teda huvitavate dokumentidega, s.h pangakontode väljavõtted ja lepinguliste klientide nimekiri. Samuti vastasid juhatuse liikmed avaldajat huvitanud küsimustele. Hilisemalt on aga selgunud, et xxx on saadud infot kasutanud xxx OÜ huvide ja maine kahjustamiseks. Seetõttu on xxx OÜ juhatus pidanud edaspidi põhjendatuks keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest ÄS § 166 lg 2 alusel. Ka 01.12.2006.a toimunud osanike koosolekul otsustas ühingu omanike enamus avaldajale teavet mitte väljastada, samuti otsustati hagi esitamine xxx vastu tema osaühingust väljaarvamiseks ÄS § 167 alusel. xxx OÜ kirjalikus seisukohas märgitakse seejuures, et avaldaja on AS xxx (pankrotis) aktsionär. Samas on xxx OÜ AS-i xxx (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajaks. Seetõttu on avaldaja huvid puudutatud isiku hinnangul otseselt vastuolus xxx OÜ ning kohtule esitatud avalduste eesmärgiks on xxx OÜ normaalse majandustegevuse häirimine. Kokkuvõtvalt leiab puudutatud isik, et puuduvad mõjuvad põhjused ÄS § 191 lg 2 tähenduses erikontrolli korraldamise otsustamiseks kohtu poolt. Juhul kui kohus peaks erikontrolli läbiviimise siiski otsustama, palub puudutatud isik jätta erikontrolli läbiviija tasu ja erikontrolli läbiviimisega seotud kulud avaldaja kanda.
7.03.09.2007.a toimunud kohtuistungil jäi avaldaja enda väidete ja taotluste juurde. Puudutatud isik pidas avaldust põhjendamatuks ning palus jätta selle rahuldamata.
KOHTUMÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS
8.Kohus leiab, et avaldus tuleb jätta rahuldamata.
9.Tulenevalt TsMS §-st 602 võib kohus seaduses sätestatud juhtudel määrata huvitatud isiku avalduse alusel muu hulgas juriidilise isiku erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Vastavalt ÄS § 191 lg-le 1 võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, nõuda osaühingu juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist osanike otsusega. Sama paragrahvi teisest lõikest tuleneb, et kui osanikud erikontrolli korraldamist ei otsusta, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, nõuda erikontrolli korraldamist ja erikontrolli läbiviija määramist kohtu poolt. Kohus otsustab erikontrolli korraldamise ainult mõjuval põhjusel. Kohus kuulab enne erikontrolli määramist võimaluse korral ära ka osaühingu juhatuse ja nõukogu liikmed.
10.Äriregistri elektroonilisest teabesüsteemist nähtuvate andmete põhjal kuulub xxx xxx ́ile xxx OÜ osa nimiväärtusega 40000 krooni, mis moodustab 40% ühingu osakapitalist. Seega on tegemist osanikuga, kelle osaga on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja 10.11.2006.a kuupäeva kandava kirjaga nõudnud xxx OÜ osanike koosoleku kokkukutsumist muu hulgas erikontrolli korraldamise otsustamiseks ja erikontrolli läbiviija määramiseks. Eelnimetatud asjaoludele ei ole puudutatud isik ka iseenesest vastu vaielnud. 01.12.2006.a toimunud osanike koosolekul on osanikud häälteenamusega otsustanud lükata erikontrolli läbiviimine edasi kuni Maksu- ja Tolliameti poolt osaühingu suhtes käimasolevate kontrollide lõppemiseni.
Kuivõrd 01.12.2006.a toimunud osanike koosoleku otsusega on erikontrolli läbiviimine edasi lükatud sisuliselt määramatuks ajaks, on avaldaja kohtu hinnangul iseenesest õigustatud nõudma erikontrolli korraldamise otsustamist kohtu poolt. Vastavalt ülalosundatud ÄS § 191 lg-le 1 otsustab kohus aga erikontrolli korraldamise ainult mõjuval põhjusel. Kohtu hinnangul mõjuvat põhjust nimetatud sätte (ÄS § 191 lg 1) tähenduses käesoleval juhul ei eksisteeri. Avaldaja poolt välja toodud asjaolud, et tal on kahtlused xxx OÜ äritegevuse kasumilikkuses ja äriühingu maksevõimes ning osaühingu juhatus väidetavalt keeldub talle vastavasisulise teabe andmisest, ei tingi veel erikontrolli läbiviimise otsustamise vajadust kohtu poolt. Oma investeeringu tasuvuse ja osa väärtuse üle on osanikul võimalik otsustada ühingu majandusaasta aruannetes ning muudes raamatupidamise koonddokumentides sisalduvate andmete põhjal. Seejuures on osanikul õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega (ÄS § 166). Nimetatud õiguste rikkumise korral on osaniku jaoks kohasem kaitsevahend ÄS § 166 lg-s 3 sätestatud võimalus pöörduda kohtu poole juhatuse kohustamiseks teavet andma või dokumentidega tutvumist võimaldama. Kohus märgib siinjuures, et xxx on taolise avaldusega 10.01.2007.a Harju Maakohtu poole pöördunud (tsiviilasi nr 2-07-1644).
11.Erikontrolli korraldamise otsustamine kohtu poolt võiks olla põhjendatud eelkõige olukorras, kus osanikul on tekkinud põhjendatud kahtlus, et konkreetne juhatuse (või nõukogu) liige (või liikmed) on oma kohustusi ühingu ees rikkunud ning kahjustanud seeläbi äriühingu huve. Samuti võib olla erikontrolli otsustamine vajalik juhul, kui osanikel on erimeelsus juhatuse poolt äriühingu nimel tehtud konkreetsete tehingute kooskõla üle äriühingu huvidega. Käesoleval juhul avaldaja taolistele asjaoludele tuginenud ei ole. Ka kohtuistungil ei osanud avaldaja esindaja täpsustada, milliseid tehinguid või toiminguid ning millise ajaperioodi lõikes erikontrolli läbiviimise käigus kontrollida tuleks.
12.Kuivõrd avaldus jääb rahuldamata, ei pea kohus vajalikuks nõuda avaldajalt kohtu kontole erikontrolli läbiviija kulude ja tasu katteks vajaliku ettemaksu tasumist (TsMS § 605 lg 2).
13.Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Nimetatud paragrahvi viiendast lõikest tuleneb samas, et kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul arvates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg 2).
Indrek Parrest Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.