2-07-22388
Tagaseljaotsus
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Reena Undrest
Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
21. september 2007.a. Kuressaare
Tsiviilasi
AS If Eesti Kindlustus hagi K.K. vastu kahju 34 464 krooni ja viiviste nõudes Hageja AS If Eesti Kindlustus (registrikood 10100168, asukoht Pronksi 19 Tallinn), hageja lepinguline esindaja volikirja alusel Eerika Erlach (Lindorff Eesti AS, Rävala pst 5 Tallinn 10143), kostja K.K. (isikukood , elukoht )
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
2-07-22388
Kirjalik menetlus
2-07-22388
Esitatud hagis taotleb hageja kostjalt välja mõista 34 464,00 (kolmkümmend neli tuhat nelisada kuuskümmend neli) krooni ja viivised 0,027% päevas väljamaksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva kohta, arvestusega alates 13.10.2004. Hagiavalduse kohaselt 20.06.2004.a. toimus Kuressaares Raekoja 8 juures liiklusõnnetus, milles said kannatada J.T.le ja R.T.le kuuluvad sõidukid. Väärteoasjas nr 2740,04,001089 tehtud otsuse kohaselt põhjustas liiklusõnnetuse ja selle tagajärjel tekkinud varalise kahju oma õigusvastase ning süülise käitumisega K.H. (lisa 121.10.2004 otsus väärteoasjas nr 2740,04,001089). Kannatanutele liiklusõnnetusega tekitatud liikluskahju oli kokku 31 824,00 (kolmkümmend üks tuhat kaheksasada kakskümmend neli) krooni, (lisa 2-kahjuteade; lisa 3- sõiduki ülevaatuse akt; lisa 4- eelkalkulatsioon nr 605; lisa 5- arve nr 637; lisa 6- pakkumine nr 37,46; lisa 7- arve nr 402542). Hagejaga kui kindlustusandjaga oli õnnetuse hetkel õnnetuse põhjustanud auto suhtes sõlmitud kehtiv liikluskindlustuse leping (lisa 8- koopia 19.06.2003 välja antud poliisist), siis hüvitas hageja õnnetusega tekkinud liikluskahju. Lisaks kandis hageja õnnetusjuhtumi käsitluskulud summas 2 640,00 (kaks tuhat kuussada nelikümmend) krooni (lisa 9- Juhtumi liikluskahjuks tunnistamise ja kahju hüvitamise otsus E16040065L; lisa 10- maksekorraldus nr 40535, 41001; lisa 11 pretensioon). Liikluskindlustuse seaduse (LKS) alusel tekkis hagejal tagasinõude õigus kostja vastu, siis esitas hageja 01.10.2004 kostjale pretensioonid, kus palus kostjal tasuda hagejale kõik hageja poolt seoses kahjujuhtumiga kantud kulutused kokku summas 34 464,00 (kolmkümmend neli tuhat nelisada kuuskümmend neli) krooni. Hageja esindaja Lindorff Eesti AS on üritanud kostjaga telefoni teel ühendust saada, kuid ühenduse saamine ei ole õnnestunud. Liikluskahju hüvitamise alused on ära toodud LKS §-s 44. Vastavalt LKS § 44 lõikele 2 hüvitatakse liikluskahju kannatanule. Hageja on 21.07.2004 ja 26.07.2004 liiklusõnnetuse tagajärjel kostja poolt tekitatud kahju hüvitanud. Väärteoasjas tehtud otsusega on tuvastatud, et kahju tekitamise eest on kogu ulatuses vastutav Kuldar Hein. Vastavalt LKS § 48 lg 2 punktile 4 on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki omaniku vastu, kui sõidukijuht ei omanud vastava kategooria sõiduki juhtumise õigust. Väärteoasjas nr 2740,04,001089 tuvastati, et K.H. põhjustas sõidukijuhina liiklusõnnetuse ning ei omanud vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Liikluskindlustuse seaduse § 48 lõike 3 kohaselt nõutakse tagasinõudega sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu. Võlaõigusseaduse §-s 492 lg 1 alusel läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Kuna hageja palus kostjale 01.10.2004 saadetud pretensiooniga kostjal teostada tagasimakse hiljemalt 12.10.2004, muutus kostja kohustus teostada tagasimakse sissenõutavaks hiljemalt 13.10.2004. Seega on seisuga 01.06.2007.a kostja viivisevõlgnevus hageja ees 9 474,84 (üks tuhat seitsesada kakskümmend üheksa krooni ja viiskümmend seitse senti) krooni (Viivisearvestus: 0,029% x 948 päeva x 34 464,00 krooni/100 = 9 474,84). Lähtuvalt eeltoodust nõuab hageja lisaks kindlustushüvitise väljamaksmata osale kostjalt viivist 0,027% päevas väljamaksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva kohta. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel
2-07-22388 sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kohtul mõista kostjalt viivise summa välja kuni nõude täitmiseni. Hageja, AS If Eesti kindlustus, on 31.05.2007 tasunud riigilõivu summas 2 000,00 krooni Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 märkides viitenumbriks 2900072369. Maksekorralduse selgitusse on märgitud If Eesti kindlustus AS VS K.K.. Lähtuvalt eeltoodust ning juhindudes VÕS §§-st 76 lg 1,113 lg 1, 422 lg 1 ja 2; 492 lg 1, LKS §§-st 26,28,38 lg-d 1,2 ja 3,44 lg 1,44 lg 3 p 2,48 lg 2 p 4, ning TsMS §§-st 2,3 lg 1,9 lg 1,11 lg 1,79 lg 1,162 lg 1 ja 2,163 lg 1,173 lg 1 ja 3,174,362 lg 1,367 palub hageja:
Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 40-41, 43, 44/.
Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 21.06.2007.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 40-41/. Kostjale on menetlusdokument postiasutuse poolt kätte toimetatud edasiandmiseks 22.06.2007.a. /t.l. 43, 44/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele.. TsMS § 162 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
2-07-22388 Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud. TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast (TsMS § 176 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1). TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Reena Undrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.