Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

HAGEJA NÕUE

Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja BIG-ga käenduslepingu, millega tagas kostja laenu auto ostmiseks. Ostetud auto vormistati hageja nimele, kuid kostjaga sõlmitud kokkuleppe alusel andis hageja nõusoleku auto ümber vormistamiseks kostja nimele. Pärast seda on kostja end hageja eest varjanud ja on jätnud ka oma kohustused BIG-i eest täitmata. Hageja maksis BIG-le kogu kostja võla – summas 48 808 krooni – ära, milleks aga pidi hageja laenu võtma pangast. Hageja poolt BIG-le makstud summa ja pangalaenu intressid kokku moodustavad 55 000 krooni, mille palub hageja kohtul kostjalt välja mõista. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 444 lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt neljateistkümne päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et kostja on kohtu teate isiklikult allkirja vastu kätte saanud 24. augustil 2007. a. Samas ei ole kostja määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuste täitmise eest (VÕS § 142 lg 1). Põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale läheb rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu (VÕS § 152 lg 1 lause 1). Tulenevalt VÕS § 108 lõikest 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist (VÕS § 113 lg 1). VÕS § 115 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud käenduslepinguga (tl 10-11), tarbijakrediidilepinguga (tl 12-13), kokkuleppega (tl 14) ja maksekorraldustega (tl 19). Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega E.S. hagi T.H. vastu 55 000 krooni väljamõistmiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.