Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Peet Teidearu Jane Oidsalu
Sekretär Otsuse tegemise aeg ja koht
20 . septembril 2007
Tsiviilasja number
2- 06-25361
Tsiviilasi
Ü.K. hagi KÜ X 47 vastu võlgnevuse puudumise tuvastamiseks
Kohtuistungi toimumise aeg
10. september 2007
Menetlusosalised ja nende
Hageja:Ü.K. Hageja lepingulised esindajad: Antonina Neumann Advokaat Valli Murde
esindajad
Kostja : Korteriühistu X 47 Tartus Kostja esindaja: juhatuse esimees P.T. Kostja lepinguline esindaja: advokaat Andres Veski
Resolutsioon Jätta rahuldamata Ü.K. hagi KÜ X 47 vastu võlgnevuse puudumise tuvastamises Menetluskulud panna TsMS § 162 lg. 1 alusel hagejale Ü.K.. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Edasikaebe kord Menetluspooled võivad kohtuotsusele esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Ü.K. on esitanud hagi KÜ X 47 vastu võlgnevuse puudumise tuvastamiseks. Hageja on korteriomanik KÜ X 47 majas . Temale kuulub 373/45232 mõttelist osa ja reaalosa korterile 66 / registriosa nr. 653803/ . Hageja ei nõustu KÜ-le X 47 Tartus tasuma võlgnevust 4967, 72 krooni .Hageja leiab , et tema vannitoas ei ole soojavee siugtoru ning hageja ei tarvita sooja vett- on esitanud „o“näidud. Radiaatorikütet ta kasutab. Vannitoast on eemaldatud looklev siugtoru ja asendatud sirge soojavee toruga läbi vannitoa alt üles. Tulenevalt sellest hageja ei ole nõus maksma ka soojaveetorude soojakadusid. Hageja on seisukohal, et tema peab maksma selle teenuse eest, mida ta tarvitab. KÜ-s võivad olla soojakaod, kuid need peavad olema täpselt arvestatud. KÜ üldkoosoleku otsus ei saa olla aluseks hagejalt soojakadude kulu nõudele. Siugtoru kütte eest vannitoas ei tohiks tema käest raha küsida. Soojakadude arvestus on juhatuse poolt esitamata ning seega on alusetu hagejalt nõuda soojakadude kompenseerimiseks igakuiselt vastavalt 30 ja 50 krooni. Korteriomandiseaduse § 13 lg. 3 kohaselt korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõusunud
Kostja esindajad hagi ei tunnista ning peavad seda põhjendamatauks. Korteriühistus X 47 Tartus on kõikidele korteriomanikel kehtestatud ühetaoline igakuine maks soojavee torustikes tekkiva soojusenergia kao kompenseerimiseks. Vastavalt 10.detsembril 2002 vastu võetud KÜ X 47 üldkoosoleku otsuse p.4.1-le , on kütteperioodi ajal see maks 50 krooni kuus , suveperioodil 30 krooni kuus igale korterile. Seda maksu maksavad kõik X 47 maja korteriomanikud , olenemata sellest, kas neil on olemas korterite sansõlmedes siugtoru või mitte. KÜ X 47 on korteriomandile 66 esitanud arveid sooja vee tarbimise kohta vastavalt selles korteris paigaldatud soojaveemõõturi näidule. Alates soojaveemõõtri paigaldamisest kuni hagi esitamiseni on selle mõõturi näiduks olnud 4 kuupmeetrit sooja vett. Kostja esindajad taotlesid jätta hagi rahudamata ja kohtukulud panna hagejale.
Jätta rahuldamata Ü.K. hagi KÜ X 47 vastu võlgnevuse puudumise tuvastamises. Asjaõigusseaduse § 72 lg. 1 kohaselt kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Sama paragrahvi lg.4 kohaselt on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. AÕS § 75 lg.1 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Korteriomandiseaduse § 13 lg. 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt on korteriomanik kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses. Korteriühistuseaduse § 151 lg.1 kohaselt on majandamiskulud seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise
tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt loetakse eluruumi hoolduseks töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. KÜ X 47 kõrgeim juhtimisorgan üldkoosolek on 10.detsembril 2002 otsustanud (üldkoosoleku protokolli p. 4. 1) kehtestada kõigile korteritele keldrites ja püstakute sahtides oleva sooja tarbevee isoleerimata torustikest soojakaost tulenev igakuine tasu 30 krooni kütteperioodi ajal ja 50 krooni suveajal iga korteri kohta. See üldkoosoleku otsus on jõus ning seda ei ole seaduses ettenähtud korras vaidlustatud. Seega on see otsus täitmiseks kõigile KÜ X 47 korteriomanikele, ka hagejale Ü K. Hageja on vaielnud sisuliselt korteriomanikuna eelnimetatud KÜ X 47 üldkoosoleku otsuse vastu, kuid ei ole seda teinud seaduses ettenähtud korras. Hageja väited selles, et temal ei ole vannitoas siugoru( on sirge toru vannitoa põrandast laeni) ning tema kasutab minimaalselt sooja vett ,ei anna hagejale õigust keelduda täitmast üldkoosoleku otsust. Hageja kaasomanikuna peab võtma osa kortermaja sootrasside soojakadudest tingitud kulutuste katmisest. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kohtukulud panna TsMS § 162 alusel hagejale, sest hagi jäetakse täies ulatuses rahuldamata. Kohtunik :
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.