Kohtulahend

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

piisab nõude loovutamisel ka vastava tõendi esitamisest. Kostjad on kohtule vastava tõendi esitanud. Nõude loovutamine toimus menetluse kestel 22. märtsil 2005. a. Hageja on esitanud nõude tehingu tühistamise tuvastamiseks, mis toimus hagi kättetoimetamisega kostjale OÜ Collect. Seega ei ole asjas olulised nõude ülemineku asjaolud, sest kohus tuvastab vaidluse käigus hageja poolt enne nõude üleminekut OÜ-le Collect tehtud tahteavalduse olemasolu. Nõude üleminekul jäävad kehtima nõude loovutaja poolt kuni nõude üleminekuni tehtud õigustoimingud jm. tahteavaldused, sest nõude üleminekul astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele vastavalt VÕS § 164 lõikele 3. Hageja on esitanud nõude käenduskirjade pettuse tõttu tühistamise tunnustamiseks ja alternatiivselt palub 6. septembri 2006. a. kohtuistungil hagi esitamist käsitleda käenduskirjade ülesütlemisena. Tehing on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 67 lg. 1 järgi toiming, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingu kehtivus tähendab seda, et on täidetud seadusega tehingu elementidele seatud nõuded. Tehingu kehtivuse üheks elemendiks on vorminõuete täitmine ning teiseks isiku tahtele vastava tahteavalduse olemasolu. Juhul, kui mõni tehingu elementidest ei ole seaduse nõuetele vastav, ei ole tehingu kehtivuse tingimused täidetud. Tühine tehing tähendab seda, et tehingul ei ole algusest peale teatud tehingu elementide puudumise tõttu õiguslikku jõudu. Vaieldav tehing, mida tehingu osaline saab tühistada, tähendab seda, et tehingu tegemisel on küll olemas tehingu vajalikud elemendid, kuid tehingu poole tahteavaldus ei vasta poole tahtele. Pooled ei vaidle tehingu vorminõuete üle, vaid hageja tahteavalduse üle. Hageja tugineb oma nõudes asjaolule, et kostja on teda petnud TsÜS § 94 mõttes. Hageja leiab, et poolte vahel on tegemist vaieldava tehinguga, mida saab tühistada. Tehingu tühistamiseks on vaja teha seaduses sätestatud tähtaja jooksul vormikohane tahteavaldus vastaspoolele ning tühistamiseks/ülesütlemiseks peab olema seadusega sätestatud alus. Vaidlusaluseid käenduskirju tuleb käsitleda käenduslepingutena VÕS § 142 lg. 1 mõttes, sest VÕS ei sätesta eraldi käenduskirja instituuti. Tallinna Ringkonnakohtu 6. detsembri 2006. a. määruse alusel tuleb hagiavaldust käsitleda tehingu tühistamisavaldusena TsÜS § 98 lg. 1 mõttes. Seega on täidetud tehingu tühistamiseks seadusega ette nähtud vorminõuded, s. t. hageja on teinud kostjale kirjalikus vormis tahteavalduse. Pooled ei vaidle selle üle, millises vormis pidi tühistamise avaldus olema. Kostja OÜ Collect on hagimaterjalid kätte saanud 17. septembril 2004. a. Hagiavalduse kättetoimetamist kostjale tuleb lugeda hageja tahteavalduse kostjani jõudmise ajaks. TsÜS § 99 lg. 1 p. 2 järgi on tehingu pettuse tõttu tühistamise tähtajaks kuus kuud pettusest teadasaamisest alates. Tehingu tühistamise aluseks on kostja poolt võlatunnistuste ülesütlemine 5. mail 2004. a. Järelikult on hageja tehingu tühistamise avaldus esitatud tähtaegselt. TsÜS § 94 lg. 1 järgi on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isikut tehingut tegema. Pettuseks nimetatud sätte mõttes tuleb lugeda tehingu teise poole eksimuse tahtlikku esilekutsumist või tahtlikku eksimuses hoidmist. Seega pidi kostjal olema tahte suunatus hageja tahtekujunduse mõjutamisele. Hageja peab pettuseks kostja poolt võlatunnistuste ülesütlemist enne nende tasumise tähtaega. Võlatunnistuste p. 5 järgi oli kreeditoril õigus võlatunnistus igal ajal üles öelda, teavitades sellest võlgnikku. Mingisuguseid lisatingimusi ülesütlemiseks sätestatud pole. Võlatunnistuste p. 1. 10 järgi tuli teade esitada kirjalikus vormis ning see loeti teise poole poolt kättesaaduks 7 päeva pärast postitamist võlatunnistusel märgitud aadressile. Pooled ei vaidle selle üle, et võlatunnistused öeldi üles ja sellest teatati võlgnikule vastavalt võlatunnistuste p. 1. 10 sätestatule. Hageja on käenduskirjade punktis

sätestab lepingu ülesütlemise ühe õiguskatsevahendina kohustuse rikkumise korral ja VÕS § 186 p. 6 järgi üks lepingu lõpetamise viise. Tehingus ettenähtud ja seadusega lubatud õiguskaitsevahendi või lepingu lõpetamise viisi kasutamine, eriti siis, kui selle õiguskaitsevaheni kasutamise võimalus ja lepingu lõpetamise võimalus oli tehingu poolele teada, ei ole käsitletav ebaõigete asjaolude avaldamisena või asjaoludest teatamata jätmisena. Hageja poolt väljatoodud asjaolu, et ta oli võlgadesse täiesti puutumatu isik, ei saa olla argumendiks käenduslepingu tühistamiseks. VÕS § 142 ja järgnevad ei sätesta, et käendajal peab olema seos käendatava tehingu või käenduse aluseks oleva tehingu pooltega. Samas oli hageja käendatavate tehingutega seotud äriühingute juhatuse liikme ja tehingute poole Aivi Velleste lähisugulane ning hageja väited selle kohta, et tal puudus igasugune teave võlatunnistustega seotud äriühingute kohta, s. h. nende majandustegevuse ja varalise seisundi kohta, ei ole usutav. VÕS § 195 lg. 2 järgi võib lepingu üles öelda, kui see on seaduse või lepinguga lubatud. Kohtule esitatud käenduskirjadest ei nähtu, et hagejal oleks õigus käenduskirjad üles öelda. VÕS § 153 lg. 1 sätestab käenduslepingu lõppemise võimalused ning loetelus puudub säte selle kohta, et käenduslepingut saaks käendaja algatusel üles öelda. Järelikult ei saanud hageja käenduskirju üles öelda, sest see ei olnud ei lepingu ega ka seadusega lubatud. Aivi Velleste poolt tehtud väidetav tasaarvestus ega kostja poolt AS Baltreiler omandatud aktsiad, samuti võlakirjade alusel võlgniku ja kreeditori kokkulangevus ei puutu käesoleva tuvastushagi alusesse ega esemesse ning need väited tuleb jätta tähelepanuta. Apellatsioonkaebuse nõuded ja põhjendus Apellatsioonkaebuses palub hageja maakohtu otsuse tühistada ning saata asja uueks lahendamiseks Harju Maakohtusse. Kohus ei teinud kindlaks õiget kostjat, kostjate ringi kindlaks tegemata jätmine on oluline menetlusõiguslik rikkumine TsMS § 208 mõistes. 22. veebruaril 2007. a. tegi hageja kirjaliku taotluse kohtuvigade esinemise kohta menetluses kostjate kaasamisel. Kohtuotsuses ei ole maakohus vastuseks taotlusele esitanud ühtegi õigustust või vastust kohtuvigade puudumise kohta. Apellant käendas käenduskirjadega Aivi Velleste ja AS-i Baltreiler ning OÜ Vanaküla Farm kohustusi OÜ Collect ees. Protsessi kestel vahetus võlausaldaja kostja positsioonis. Väidetavalt sai uueks võlausaldajaks OÜ Kurik ja Partnerid. Menetluse kestel ei esitanud OÜ Kurik ja Partnerid ühtegi tõendit selle kohta, et ta on omandanud võlanõuded ning nõudeõiguse hageja käenduslepingute vastu. Apellant on esitanud tõendid selle kohta, et käendatav kohustus on Aivi Velleste poolt põhikohustuse täitmise tõttu lõppenud. Kohus ei pidanud vajalikuks selle asjaolu selgitamist, kuigi alates 26. augustist 2004. a. (põhikohustuse täitmise aeg) saab ainsaks võlausaldajaks hageja vastu olla üksnes põhikohustuse täitnud isik, s. o. Aivi Velleste. Siit tulenebki vajadus kostjate ringi selgitamiseks. Kohus pidi välja selgitama isiku, kellel esineb nõudeõigus apellandi vastu ning kellele pidi apellant tühistamise avalduse tegema. Kuna kohus ei ole välja selgitanud nõudeõigust omavaid isikuid, ei ole kohtuotsus tehtud õige õigustatud isiku suhtes. Kohus pidi hindama ka esitatud tõendite alusel kohustuse täitmist. VÕS § 153 lg.1 p. 1 kohaselt lõpeb käendus tagatud kohustuse lõppemisega. Kuna käendatav kohustus oli lõppenud, pidi kohus selles võtma selge seisukoha TsMS § 436 lõike 1 mõttes, sest täidetud kohustuse korral ei oma käendajapoolne tühistamine enam õiguslikku tähendust. Põhikohustuse täitmisega lõpevad ka kõrvalkohustused. Maakohus väidab, et VÕS § 153 kajastab käenduslepingu lõpetamise ainuvõimalikke võimalusi. Tegemist on dispositiivse sättega, seega mitte ainsa võimalusega käenduslepingu lõppemiseks. Käenduslepingu ülesütlemine on võimalik TsÜS § 94 alusel. Kohus jättis

tähelepanuta Tallinna Ringkonnakohtu samas asjas 6. detsembril 2006. a. tehtud kohtumääruse punktis 4 märgitu, mille kohaselt hagiavalduse tegemisega ongi hageja juba OÜ-le Collect antud käenduslepingud tühistanud. Vastustajate seisukoht Vastuses vaidlevad kostjad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata. Kostjate ringi määratleb hageja hagiavalduses. Antud asjas oli hagejaks apellant, seega lasus vastav kohustus apellandil. Samuti on hageja kohustuseks määratleda hagi alus ja ese. Hagi esemeks oli pettuse tõttu käenduskirjade tühistamise õiguse tunnustamine, mitte käenduskirjadest tulenevate kohustuste lõppemise tuvastamine põhikohustuse lõppemise tõttu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebuse väidetega ei saa nõustuda. Põhjendatud ei ole apellandi väide, nagu võiks selle isiku kindlaks tegemata jätmine, kes materiaalõigussuhtest tulenevalt peaks hagis esitatud nõude suhtes olema kostjaks, olla käsitletav TsMS §-i 208 rikkumisena. Nii on menetlusõiguslikus mõttes kostjaks TsMS § 205 lg. 2 lause 2 kohaselt isik, kelle vastu hagi on esitatud. Juba ainuüksi sellest sättest tuleneb, et üksnes hageja on see, kes määrab, millise isiku vastu ta oma nõude suunab, ehk kes on menetlusõiguslikus mõttes asjas kostjaks. Sama tuleneb TsMS §-de 3 – 5 mõttest, mille kohaselt hagimenetlus on dispositiivne menetlus, milles menetlusõigusi käsutavad pooled. Ka TsMS § 208 lõigetest 1 ja 2 nähtub, et kostja asendamise või kaasamise otsustab kohus hageja taotluse alusel. Hageja ei ole lisaks vaidluses kostjatena käsitletud isikutele taotlenud teiste isikute kostjatena kaasamist. Olgu öeldud, et kui hageja oleks hagi esitanud kostja vastu, kes ei ole vaidlusaluse õigussuhte osaline viisil, mis tooks talle kaasa hageja poolt hagis taotletavatele õigustele vastavad kohustused, seega materiaalõiguslikus mõttes ebaõige kostja vastu, siis oleks juba ainuüksi see asjaolu aluseks hagi rahuldamata jätmisele olenemata ülejäänud hagi aluseks olevatest asjaoludest. Kui hageja suunab oma nõude ebaõige isiku vastu, siis ei ole tegemist menetlusõiguse normi rikkumisega, mida võiks kohtule ette heita. Ka Tallinna Ringkonnakohtu 6. detsembri 2006. a. määruse (II – tl. 88 – 89) põhjendavas osas märgitut ei ole apellant õigesti mõistnud. Asjaolust, kas tühistamisavalduse saab lugeda tehtuks, ei saa järeldada seda, kas tehing on ka tühistatud. See, kas tehingu teisele poolele tühistamisavalduse tegemisel on õiguslikke tagajärgi, oleneb sellest, kas esinevad asjaolud, millega seadus seob õiguse tehing tühistada. Oma määruses väljendas ringkonnakohus seisukohta üksnes tühistamisavalduse tegemise formaalsete eelduste kohta, seega selle kohta, kas hagiavaldust saab üldse käsitleda tühistamisavaldusena. Ringkonnakohus ei ole väljendanud mingit seisukohta selles osas, kas hagejal esines tehingu tühistamiseks materiaalõiguslik alus. Ringkonnakohus ei ole oma määruses märkinud, nagu saaks tühistamisavalduse tegemisega lugeda vaidlusaluse tehingu tühistatuks, nii nagu apellant väidab. Nõustuda ei saa apellandiga ka selles, nagu oleks maakohus vaidlusaluses asjas pidanud hindama seda, kas käendatav kohustus on täidetud või mitte, sest vaidlust, mille lahendamiseks kohus oleks pidanud seda hindama, ei ole lahendamiseks kohtu ette toodud. Apellandi algatatud vaidluse eesmärgiks tema poolt esitatud hagist nähtuvalt on tuvastada üksnes, kas apellant on vaidlusalused käenduslepingud kui vaieldavad tehingud tühistanud. Niisuguse vaidluse lahendamiseks pidi maakohus tuvastama, kas esines materiaalõiguslik alus tehingute tühistamiseks, ega tehingu tühistamise õigus olnud lõppenud ning kas tehingu tühistamise vorminõuded on täidetud. Neid asjaolusid maakohus oma otsuses ka hindas. Asjaoludele, mis ei olnud vaidluse lahendamiseks olulised, ei olnud maakohus kohustatud ega ka õigustatud hinnangut andma. Muuhulgas ei tulnud hinnata seda, kas käendusleping on

mingil muul alusel kui tühistamise tõttu lõppenud. Et pettust, millele hageja hagis tehingu tühistamise alusena tugines, ei olnud, tunnistas apellandi pool ka apellatsioonikohtu istungil. Samal istungil ei osanud apellandi esindaja aga mõistetavalt selgitada, millisel alusel oleks maakohus pidanud lugema tehingu tühistamise sisulised eeldused täidetuks, kui apellant isegi tunnistab selle aluse puudumist, millega ta hagi kohaselt tehingu tühistamise sidus. Kooskõlas TsMS § 162 tuleb apellatsioonimenetluse menetluskulud jätta apellandi kanda.

Margo Klaar

Urmas Reinola

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.