lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-10329/2

Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 08.08.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-17-10329/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
08.08.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1753
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-17-10329

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kruusel

Kohtujurist

Gerli Võimre

Määruse tegemise aeg ja koht

8. august 2017, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-10329

Tsiviilasi

Xxxxtaotlus riigi õigusabi saamiseks

Menetlustoiming

Riigi õigusabi andmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende esindajad

Taotleja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Xxxx taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
2.Toimetada kohtumäärus taotluse esitajale kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik (Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu) esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Xxxx(taotleja) esitas 05.07.2017 Harju Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks ja taotleja majandusliku seisundi teatise. Taotluse kohaselt soovib taotleja riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus, õigusdokumendi koostamiseks ning isiku muuks õigusnõustamiseks või esindamiseks. Probleemi kirjelduseks, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse, on taotleja märkinud: 1) abi abielu lahutamise, elatise nõude ja lapse hooldusõiguse määramisega; 2) abi võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks koos nõustaja teenusega; 3) advokaadi abi võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks dokumentide koostamisega. Taotleja on põhjendanud, et ta vajab riigi õigusabi, kuna ta elab munitsipaalkorteris, kasvatades üksinda kolme alaealist last. Taotleja viibib hetkel lapsehoolduspuhkusel ja ei ole seetõttu majanduslikult võimeline ilma abita oma probleeme lahendama. Asjast taotlejale tulenevaks võimalikuks kasuks on taotleja märkinud, et kuna võlgade tõttu on kohtutäitur arestinud tema arvelduskontod, on tal käesoleval hetkel väga raske lastega koos toime tulla. Võlgade ümberkujundamisega on taotlejal võimalik edasi oma elu

Sarnased lahendid

Õigusabi ja notaritasud
  • 17.02.20262-25-17136/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.02.20262-25-18034/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 28.01.20262-25-20625/9Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.01.20262-25-15740/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 21.10.20252-25-11281/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.10.20252-25-13192/4Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

2-17-10329 planeerida. Samuti aitab lahutuse, elatise ja hooldusõiguse küsimuste lahendamine pakkuda lastele stabiilsemat ja kindlamat elu.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2.Kohus leiab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks tuleb jätta rahuldamata.
3.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 sätestab riigi õigusabi saamise tingimused. Nimetatud sätte kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 p 1 järgi ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Seejuures on Riigikohus 11.03.2008 määruses nr 3-2-1-7-08 (p 13) leidnud, et RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaldamisel tuleb arvestada ka vaidluse ja kohtumenetluse keerukust. Lihtsamates vaidlustes suudab menetlusosaline eeldatavasti ise oma õigusi kaitsta, keerukamate vaidluste korral aga vajab menetlusosaline tõenäoliselt kvalifitseeritud õigusabi oma õiguste paremaks kaitsmiseks.
4.Asja materjalidest nähtuvalt soovib taotleja esmalt riigi õigusabi seoses abielu lahutamisega. Kohus selgitab, et perekonnaseaduse (PKS) § 64 kohaselt võib abikaasade vastastikusel kokkuleppel abielu lahutada perekonnaseisuasutuses abikaasade ühise kirjaliku avalduse alusel. Perekonnaseisuasutus võib abielu lahutada juhul, kui mõlema abikaasa elukoht on Eestis ja abielu lahutamisele kohaldatakse Eesti õigust. Tulenevalt PKS § 65 lg-st 1 võib abielu lahutada ka kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Sama paragrahvi lg 2 järgi lahutatakse abielu kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. Seejuures sätestab PKS § 67 lg 1, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 37 lg 1 teine lause sätestab seejuures, et abikaasa võib kohtule esitada ühisvara jagamise taotluse juba koos abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise hagiga või koos varaühisuse lõpetamise hagiga. Kohus on käesoleval juhul seisukohal, et taotlejale ei ole abielu lahutamiseks hagiavalduse kohtule esitamiseks vajalik määrata professionaalset esindajat, kuivõrd taotleja on võimeline kaitsma oma õigusi iseseisvalt. Taotleja probleemi on võimalik lahendada kõige otstarbekamalt taotlejal endal, esitades selleks kohtule hagiavalduse abielu lahutamise nõudes (või nt hagiavalduse abielu lahutamiseks koos ühisvara jagamise nõudega). Kohus leiab, et nimetatud nõudes menetlusdokumendi koostamine ei nõua taotlejalt juriidilisi eriteadmisi. Antud hagiavalduse kohtule esitamiseks on taotlejal vaja täita vastav hagiavalduse vorm, mis on taotlejale avalikult http://www.kohus.ee/et/kohtumenetlus/dokumentidekättesaadav kohtu veebilehel: vormistamisest. Vormile tuleb lisada taotleja seisukohti põhistavad tõendid.
5.Täiendavalt soovib taotleja riigi õigusabi lapse hooldusõiguse määramise ja lapsele elatise väljamõistmiseks. Seoses eeltooduga peab kohus vajalikuks taotlejale selgitada järgmist. Vanema õiguste äravõtmist reguleerib PKS § 135. Antud paragrahvi lg 2 kohaselt võib kohus hooldusõiguse vanemalt täielikult ära võtta üksnes juhul, kui teised abinõud ei ole tulemusi andnud või kui on põhjust eeldada, et nende rakendamisest ei piisa ohu ärahoidmiseks. Kohus selgitab siinkohal, et olukorras, kus lapse isa ei võta nt osa lapse elust ega ole teda materiaalselt toetanud, ei tähenda seda, et sellega oleks lapsele (PKS § 135 tähenduses) reaalselt ohtu põhjustatud. Sellisel juhul lapse isalt hooldusõiguse äravõtmiseks seega seaduslik alus puudub. Samas on taotlejal võimalik taotleda kohtult ühise hooldusõiguse lõpetamist. Seoses eeltooduga

2-17-10329 juhib kohus taotleja tähelepanu, et Riigikohus on 07.06.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-45-11 (p-s 21) selgitanud, et vanemate lahuselu korral võiks (otsustusõiguse üleandmise asemel) vaadata vanemate ühise hooldusõiguse tervikuna ümber ja muuta seda vastavalt sellele, milliseid õigusi kumbki vanem lahuselu korral lapse suhtes tegelikult teostab ja milliseid kohustusi täidab ning milline õiguste ja kohustuste jaotus tagab vanemate lahuselu korral lapse huvides parima lahenduse. Selleks on kummalgi hooldusõigust omaval vanemal PKS § 137 lg 1 järgi õigus taotleda lahuselu korral kohtult hagita menetluses seda, et lapse hooldusõigus antaks talle osaliselt või täielikult üle. Kohus selgitab siinkohal, et kui kohus annab ühele vanemale ainuhooldusõiguse, ei ole teisel vanemal enam lapse hooldusõigust, sh õigust määrata lapse viibimiskohta ega otsustada lapse elu puudutavaid olulisi küsimusi ega esindada last neis küsimustes. PKS § 137 lg 3 järgi lähtub kohus ühise hooldusõiguse lõpetamise korral hooldusõiguse ühele vanemale andmise otsustamisel eeskätt lapse huvidest, arvestades muu hulgas kummagi vanema vaimset ja majanduslikku valmisolekut last kasvatada, hingelist seotust lapsega ja senist pühendumist lapse eest hoolitsemisele ning lapse tulevasi elamistingimusi. Maakohus on seisukohal, et ka hooldusõiguse määramise küsimust on võimalik lahendada kõige otstarbekamalt taotlejal endal, esitades selleks kohtule avalduse lapse hooldusõiguse (osaliseks või täielikuks) lõpetamiseks (või hooldusõiguse täielikuks äravõtmiseks). Kohus leiab, et nimetatud menetlusdokumendi koostamine ei nõua taotlejalt juriidilisi eriteadmisi. Seejuures on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 550 lg 1 p 2 kohaselt vanema õiguste määramine lapse suhtes, muu hulgas vanemalt vanema õiguste äravõtmine, ja lapsega suhtlemise korraldamine (hooldusõiguse asjad) hagita menetluses lahendatavad perekonnaasjad. Hagita menetluses on kohtul suurem aktiivsus ja asjade selgitamise kohustus. Seega on vastav menetlus õigusnormidega taotluslikult kujundatud selliseks, et igaüks oleks võimeline oma õigusi kohtumenetluses isiklikult kaitsma. Samuti, kui avalduses on menetlemist takistavad puudused, siis kohus viitab neile ning selgitab, kuidas avalduses esinevaid puudusi kõrvaldada.

6.Seejuures ei ole ka lapsele elatise välja nõudmiseks lapse isalt kohtu hinnangul vajalik määrata taotlejale professionaalset esindajat. Taotlejal on võimalik antud probleemi lahendada kõige otstarbekamalt endal, esitades kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse lapse elatisenõudes või hagiavalduse lapse isa vastu lapse kasuks elatise väljamõistmiseks. Kohus selgitab, et maksekäsu kiirmenetluse avaldust saab esitada kohtule üksnes elektrooniliselt portaalis E-toimik (https://www.e-toimik.ee/) või infosüsteemide andmevahetuskihi X-tee (https://www.ria.ee/x-tee/) kaudu. Samas ei või aga maksekäsu kiirmenetluses nõuda elatise maksmist tagasiulatuvalt (TsMS § 491 lg 1). Samuti ei toimu maksekäsu kiirmenetlust olukorras, kus igakuine nõutav elatis ületab PKS § 101 lg-s 1 nimetatud määra üle 1,5 korra (TsMS § 491 lg 2). PKS § 101 lg 1 sätestab nimelt, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Muu hulgas ei toimu maksekäsu kiirmenetlust ka juhul, kui võlgnik ei ole kantud lapse vanemana lapse sünniakti (TsMS § 491 lg 11). Kohus juhib tähelepanu, et kui maksekäsu esitamise eeldused ei ole täidetud, tuleb elatise nõudmiseks esitada kohtule hagiavaldus. Seejuures ei nõua ka nimetatud elatishagi koostamine taotlejalt juriidilisi teadmisi. Kohus selgitab, et elatise väljamõistmise hagi lahendamiseks on kohtul vajalik hinnata ühelt poolt hageja (lapse) põhjendatud vajadusi ning teiselt poolt kostja (isa) varalisi võimalusi. Nimetatud asjaolude väljatoomiseks ei ole kohtu hinnangul vajalik kvalifitseeritud esindaja abi. Elatishagi esitamiseks on taotlejal vaja täita vastav hagiavalduse vorm, mis on taotlejale avalikult kättesaadav kohtute veebilehel: http://www.kohus.ee/et/kohtumenetlus/dokumentide-vormistamisest. Vormile tuleb lisada seisukohti põhistavad tõendid.

2-17-10329

7.Lisaks eeltoodule ei ole kohtu hinnangul vajalik taotlejale määrata professionaalset esindaja ka võlgade ümberkujundamise avalduse kohtule esitamiseks. Taotlejal on võimalik antud probleemi lahendada kõige otstarbekamalt endal, võttes arvesse järgnevat. Kohus selgitab, et võlgade ümberkujundamist võib taotleda võlgnik, kelle elukoht on Eestis ja on seda olnud vähemalt kahe aasta jooksul enne võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist (võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadus (VÕVS) § 4 lg 2). Avaldus esitatakse võlgniku enda elukoha asukohajärgsele maakohtule (VÕVS § 9). Abikaasad võivad esitada võlgade ümberkujundamiseks ühise avalduse. Kui avalduse esitab üks abikaasa, peab ta avalduses esitama teise abikaasa andmed ning teada andma, kas makseraskused on ka teisel abikaasal ja põhjendama, miks ei esitata avaldust ühiselt. See kehtib ka juhul, kui abielu on lahutatud, kuid ühisvara on jäänud jagamata (VÕVS § 10 lg 4). Kohus selgitab, et üldjuhul on abikaasade vahel tegemist varaühisuse põhimõttega (ühisvara) ning perekonna huvides võetud kohustuste eest vastutavad abikaasad ühiselt. Kohus juhib tähelepanu, et võlgade ümberkujundamise avalduse esitamiseks on taotlejal vaja täita avalduse vorm, mis on taotlejale avalikult kättesaadav http://www.kohus.ee/et/kohtumenetlus/dokumentidejärgmisel kohtu veebilehel: vormistamisest. Kohus peab vajalikuks siinkohal selgitada, et üldjuhul peaks võlgnik võlgade ümberkujundamise menetluses hakkama saama nõustajat kaasamata. Kui aga ilmneb, et võlgnik ei suuda nt võlausaldajate ja kohustuste paljususe tõttu iseseisvalt ümberkujundamiskava koostada, siis on tal võimalus võlgade ümberkujundamise avalduses märkida seisukoht nõustaja määramiseks kohtu poolt. Sellisel juhul ei pea võlgnik võlgade ümberkujundamise avaldusele ümberkujundamiskava lisama, sest selle koostamist taotletakse nõustaja kaasabil. Täiendavad selgitused avalduse täitmise ja seal nõutavate andmete kohta on taotlejale kättesaadavad järgmisel veebiaadressil: http://www.juristaitab.ee/et/juhendid/volgade-umberkujundamise-avaldus. Muu hulgas peab kohus vajalikuks märkida, et VÕVS § 5 kohaselt võlgade ümberkujundamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Kohus rõhutab, et hagita menetluses on kohtul suurem aktiivsus ja asjade selgitamise kohustus, mistõttu on vastav menetlus õigusnormidega taotluslikult kujundatud just selliseks, et igaüks oleks võimeline oma õigusi kohtumenetluses isiklikult kaitsma. Olukorras, kus avalduses on menetlemist takistavad puudused, siis kohus viitab neile ning selgitab, kuidas avalduses esinevaid puudusi kõrvaldada.
8.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-st 1, jätab kohus taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata, kuna isik on ise võimeline oma õiguseid kaitsma. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei nähtu kohtule avaldatust ka RÕS § 7 lg-s 3 sätestatud olukorda, kus õigusabi võib anda ilma RÕS § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud piiranguta, nimelt et advokaadi abi oleks asja õigeks lahendamiseks ilmselt vajalik poolte võrdsuse tagamiseks või arvestades asja keerukust.
9.Kuna käesoleval juhul esinevad riigi õigusabi seaduses sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei pea kohus põhjendatuks analüüsida taotleja majanduslikku seisundit. Kui edaspidises tsiviilasja menetluses selgub siiski õigusabi vajadus (ilmneb menetluse komplitseeritus), on taotlejal õigus esitada vastava tsiviilasja raames kohtule uus põhistatud taotlus riigi õigusabi saamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.09.20252-25-13188/6Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.08.20252-25-9921/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium