Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1, 2). Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Tartu linna ja N. T vahel sõlmiti 21. märtsil 2006. a sotsiaaleluruumi üürileping, mille kehtivuse tähtajaks oli kuus kuud, s.o kuni 20. septembri 2006. aastani. Eelmainitud üürilepingu lühikese tähtaja põhjuseks oli asjaolu, et N. T rikkus üürikorteris juba eelnevate üürilepingute kehtivuse ajal pidevalt ühiselureegleid. 11. septembril 2006. a esitas N. T koos I.P. taotluse sotsiaaleluruumi üürilepingu pikendamiseks. Tartu Linnavalitsuse elamukomisjoni koosolekul otsustati mitte pikendada üürilepingut, sest kostjate üürilepingu pikendamise taotlemisele eelneva kuue kuu keskmine netosissetulek ei jäänud pärast elamukomisjoni poolt põhjendatuks hinnatud miinimumnõuetele vastava eluruumi üürihinna mahaarvamist alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud toimetulekupiiri. 16. novembril 2006. a esitas N. T vaide Tartu maavanemale Tartu Linnavalitsuse elamukomisjoni otsuse tühistamiseks. Tartu maavanem otsustas vaiet mitte rahuldada. Sotsiaaleluruumi üürilepingu kohaselt on üürnik lepingu lõppemisel kohustatud eluruumi vabastama, mida kostjad teinud ei ole. Lisaks ei ole N. T täitnud sotsiaaleluruumi kasutamisega seonduvaid kohustusi. N. T hooldus- ja kommunaalteenuste võlgnevus on tekkinud alates 2006. a märtsikuust. N. T ja Tartu linna vahel sõlmiti võlatunnistuskokkulepe, millega N. T tunnistas 2 905,45 kroonist võlgnevust Tartu linna ees. N. T ei täitnud võlatunnistuskokkuleppe tingimusi, mistõttu otsustati algatada kohtumenetlus kostjate väljatõstmiseks ja N. T 4 141,75 (võlgnevus 1. veebruari 2007. a seisuga) krooni väljamõistmiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 444 lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 21 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Toimiku materjalidest nähtub, et kohtu teade koos hagimaterjalidega on 16. mail 2007. a kostjatele kätte toimetatud. Määratud tähtajaks kostja kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri) (VÕS § 271). Lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega (VÕS § 292 lg 1). Leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus (VÕS § 30 lg 1). VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse

täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele (VÕS § 334 lg 1). Asjaõigusseaduse (AÕS) § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud sotsiaaleluruumi üürilepinguga(tl 7-10), Tartu linnavalitsuse elamukomisjoni 22. septembri 2006. a protokolliga nr 31 (tl 15), Tartu linnavalitsuse elamukomisjoni 3. novembri 2006. a protokolliga nr 36 (tl 16), väljavõttega üüri ja kõrvalkulude arvestusest (tl 22) ja võlatunnistuskokkuleppega (tl 20-21). Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega Tartu linn hagi N.T. vastu 4 141,75 krooni nõudes ning N.T. ja I.P. vastu eluruumi väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostjad võrdsetes osades.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.