Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud esitatud avalduse ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele ja menetlus antud tsiviilasjas lõpetamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 4 alusel ei võta kohus hagist loobumist vastu, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi. Antud tsiviilasjas ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi ja seega puuduvad takistused selle vastu võtmiseks. TsMS § 428 lg 1 p 5 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui asjas poolena osalev juriidiline isik lõpeb õigusjärgluseta. TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 150 lg 2 p 2 ja lg 3 alusel tagastatakse riigilõivu tasunud isiku nõudel pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Seega kuulub hagejale tagastamisele pool antud tsiviilasjas tasutud riigilõivust summas 3 875.00 krooni. TsMS § 168 lg 4 alusel kui hageja hagist loobub, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 174 lg 4 alusel asja menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu võib kohus menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse. TsMS § 175 lg 1 alusel kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus esindaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostja 2 palub hagejalt välja mõista menetluskulud (õigusabikulud) summas 25 488.00 krooni, s h käibemaks summas 3 888.00 krooni. Hageja leiab, et taotletav summa on ülemäära suur. Nimetatud taotlusele lisatud arve kohaselt kulus kostja 2 lepingulisel esindajal vandeadvokaat Tambet Mullari’l antud tsiviilasjas osalemise, s h kostja vastuse koostamise peale, kokku 12 tundi, hinnaga 1 800.00 krooni 1 tund. Kohus on seisukohal, et arves toodu ei vasta toimiku materjalidest nähtuvale. Arvestades antud tsiviilasja mahtu, keerukust ja kestvust ei ole kostja 2 õigusabikulud summas 25 488.00 krooni põhjendatud. Kohus lähtub põhjendatud ja vajaliku kulu suuruse määramisel järgmistest asjaoludest: kostja esindajana pidi vandeadvokaat tõepoolest tutvuma hagimaterjalidega (millest hagiavaldus oli vormistatud 2-l lehel, nõude aluseks olev liisingleping 12-l lehel koos maksegraafiku ja üldtingimustega; tarbijakäendusleping 3-l lehel; lisaks veel teatised lepingu ülesütlemiseks ja käendatava kohustuse täitmiseks, kumbki 1-l lehel); samuti koostas ta kirjaliku vastuse (t lk 40-42), milline oma üldmahult sisaldab sisulisi vastuväiteid kohtu hinnangul 1/3 ulatuses (ülejäänud osas on tegemist TsMS-i sätete tsiteerimisega) ja taotluse kohtukulude välja mõistmiseks. Eeltoodu alusel kohus leiab, et

antud juhul on mõistlikuks kostja 2 menetluskulude suuruseks tasu õigusabile 4 tunni eest, mis arvestades toodud tunnitasu on kokku 8 496.00 krooni, s h käibemaks summas 1 296.00 krooni.

Imbi Sidok (allkiri) kohtunik

ÄRAKIRI ÕIGE:

I.Sidok

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.