2-07-6085/1 - Võlaõigus - Muud kasutuslepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

2-07-6085 kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr XXX) või Hansapangas (konto nr XXX), viitenumber mõlemal XXXX. TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Menetluse käik 21.02.2007.a esitas OÜ kohtule hagi AS`i vastu põhivõla 7 691,61 krooni ja kõrvalnõuete väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS ja kostja järelmaksulimiidilepingu, millega AS võimaldas kostjal lepingus sätestatud järelmaksulimiidisumma kasutamist ning kostja kohustus kasutatud järelmaksulimiidisumma tagastama. Kostja kasutas panga võimaldatud järelmaksulimiiti kaupade ja teenuste eest tasumiseks. Kostja kohustus tagastama pangale järelmaksulimiidi igakuiste maksetena pangakontole lepingus sätestatud summas ja kuupäevadeks. Pank arvestas vastavalt lepingus kokkulepitule järelmaksulimiidi kasutamise eest intressi 16% aastas. Kostja rikkus lepingut, jättes tagastamata järelmaksulimiidi maksed igakuiselt lepingus ettenähtud tähtajaks. AS nõudis limiidilepingu p 3.2 alusel lepingu kohasele täitmisele sundimiseks suunatud leppetrahvi summas 1 000,00 krooni, kuid kostja jättis pangale võlasummad tagastamata. AS loovutas 29.01.2007.a talle kuuluva nõude kostja vastu põhisummas 7 691,61 krooni, millele lisanduvad kõrvalnõuded OÜ`le. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja põhivõlgnevus hageja ees 7 691,61 krooni. Kostja põhivõlgnevuselt on hageja arvestanud viivist määraga 16% aastas. Seoses eeltooduga palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlg summas 7 691,61 krooni, AS poolt lepingu p 3.2 alusel nõutud ja saamata jäänud lepingu kohasele täitmisele sundimiseks suunatud leppetrahv summas 1 000,00 krooni ning viivis ajavahemiku eest 25.01.2007.a kuni 21.02.2007.a summas 92,30 krooni. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivis alates 22.02.2007.a kuni põhisumma täieliku tagastamiseni 16% aastas tagastamata laenu põhisummalt. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtukulud (hagi esitamisel tasutud riigilõiv 550,00 krooni). Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kättetoimetatuks TsMS § 322 lg 1 alusel, kuivõrd materjalid on kättetoimetatud kostja I, mida tõendab toimikus olev väljastusteade. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust kohtule esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 407 lg-s 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud puuduvad.

2-07-6085 VÕS § 164 lg 1 järgi võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooletele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 2 järgi võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 järgi on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlg 7 691,61 krooni, leppetrahv 1 000,00 krooni ja viivis ajavahemiku eest 25.01.2007.a kuni 21.02.2007.a summas 92,30 krooni. Lisaks kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis alates 22.02.2007.a kuni põhivõla täieliku tagastamiseni 16% aastas tagastamata laenu põhisummalt. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsusotsus viivitamatule täitmisele. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulud tuleb täies ulatuses välja mõista kostjalt. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.