2-06-14621/12 - Võlaõigus - Muud lepingud teenuste osutamiseks - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

Kostja tellis alltöövõtu korras AS-ilt Kane Metall Laulasmaa Spa ja Konverentsihotelli peahoone hotelliosa 5. korruse metallkarkassitööd, mis seisnesid konstruktsiooni valmistamises summas 281 250 krooni ja paigaldamises summas 90 000 krooni. Konstruktsiooni valmistas AS Kane Metall, paigaldamise tellis AS Kane Metall alltöövõtulepingu nr T23LPK-16 alusel OÜ-lt Kristjan Ehitus hinnaga 70 000 krooni, millele lisandub käibemaks. OÜ Kristjan Ehitus teostas metallkonstruktsiooni paigaldamise nõuetekohaselt ja andis töö AS-ile Kane Metall üle, mida kinnitab 14.04.2003 teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt. OÜ Kristjan Ehitus väljastas ASile Kane Metall arved nr 57-59 konstruktsiooni paigaldamise eest, arved on AS-i Kane Metall poolt tasutud. Tõele ei vasta kostja väide, et AS Kane Metall ei viinud objektil töid lõpuni. AS Kane Metall esitas 13.05.2003 kostjale arve nr 2007 summas 202 075 krooni. Kostja jättis arvest tasumata 55 648 krooni. Enne arve väljastamist saatis AS Kane Metall kostjale töö üleandmisevastuvõtmise akti nr 1, kostja jättis selle õigustamatult allkirjastamata. Kostja tunnistas nõuet ja esitatud arvet, tasudes AS-ile Kane Metall osaliselt 21.05.2003 125 000 krooni ja 22.07.2003 21 427 krooni. Kostja ei põhjendanud, miks ta jättis arve osaliselt tasumata ega esitanud nõudele vastuväiteid. Kostja jättis alusetult AS Kane Metall poolt teostatud ja tööde üleandmise- vastuvõtmise akti allkirjastamata, mistõttu tuleb tööd VÕS § 638 alusel lugeda vastuvõetuks. Keeldumine tööde üleandmise-vastuvõtmise akti vormistamisest ei vabasta tellijat kohustusest tasuda tehtud tööde eest (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-35-97). AS Kane Metall täitis oma kohustuse - tegi lepingus kokkulepitud tööd ja andis need kostjale üle. Seega tekkis kostjal kohustus tasuda AS-ile Kane Metall tehtud tööde eest. Kostja ei teavitanud varasemalt AS-i Kane Metall ega hagejat lepingutingimuste mittevastavusest, vaid tegi seda alles hagi vastuses, mistõttu ei saa kostja enam lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Hageja palus kostjalt välja mõista 55 648 krooni ja seadusjärgse viivitusintressi 19 367 krooni seisuga 30.06.2006 ja alates 01.07.2006 9,75 % aastas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja on kõik lepingust tulenevad kohustused täitnud. Kostja jättis AS-i Kane Metall 13.05.2003 arvel toodud summast 55 648 krooni tasumata, sest AS Kane Metall ei ole antud summa ulatuses töid teostanud. Lepingu p 8 kohaselt leppisid pooled kokku, et lepingu täitmise käigus töö osade kaupa vastuvõtmist ei toimu ning et teostatud töö kohta koostatakse töövõtjapoolse mahu ja kvaliteedihinnangul põhinevad õiendid. Töövõtja koostab õiendid igakuiselt, kontrollides kuu jooksul tehtud töö mahtu ja kvaliteeti, ning esitab selle tellijale kooskõlastamiseks. Tellijal ei ole kohustust õiendi saamise järel vastavat tööd üle vaadata ega kontrollida ning tal on õigus usaldada õiendis olevaid andmeid. Tellijal on õigus õiendit ja tehtud töid kontrollida. Õiendi aktsepteerimine tellija poolt ei tähenda nagu oleks tellija antud töö üle vaadanud või vastu võtnud. Tellija on kohustatud õiendi aktsepteerima või sellest keeldumisest teatama. Töövõtjal on õigus arve koostada ainult siis, kui tellija on vastava õiendi aktsepteerinud. Töö vastuvõtmine toimub kogu töö valmimise järel. Vastuvõtmise akti koostamiseks teatab töövõtja tellijale töö valmimisest. Kui tellija leiab, et töö vastab lepingu tingimustele, koostab tellija töö vastuvõtmise akti.

AS Kane Metall ei esitanud kostjale kooskõlastamiseks ühtegi õiendit. Seega puudus AS-il Kane Metall õigus arvet koostada. Samuti ei toimunud töö vastuvõtmist. AS Kane Metall ei viinud lepingus kokkulepitud töid lõpule ega teatanud kostjale suutmatusest töid lõpule viia, vaid ei ilmunud enam objektile. Nõudeõiguse loovutamise leping, arve, viivisarve ega väljavõte AS Kane Metall raamatupidamisest ei tõenda hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kuna AS-il Kane Metall puudus nõue kostja vastu, ei saanud AS Kane Metall olematut nõuet hagejale loovutada. Hageja ei saa olematu nõude alusel kostjalt midagi nõuda. Alusetu on ka viivisenõue, kuna kostja ei saa sattuda viivitusse olematu nõude mittetäitmisega. Kostja ja AS Kane Metall leppisid kokku lepingu p 2.1 järgi, et AS Kane Metall kohustub teostama hotelliosa viienda korruse metallkonstruktsiooni valmistamine maksumusega 281 250 krooni ja selle paigaldamine maksumusega 90 000 krooni. Lepingu p 5.3. sätestas, et enne töö ja/või iga selle osa tegemise alustamist kohustub töövõtja piisavalt ja hoolikalt kontrollima projekti ja muud töö tegemise aluseks olevat lähtematerjali, tööfronti, tellija ja kolmandate isikute eeltöid objektil ja tellija antud juhiseid, samuti teostama vajalikud mõõtmised. AS Kane Metall lepingu p 5.3 ei täitnud. AS Kane Metall valmistas metallkarkassi objekti projekti jooniste järgi, ilma objekti enne töö alustamist üle mõõtmata. Lepingu p 5.9. kohaselt peab töövõtja teostama õigeaegselt kontrollmõõtmised, proovikatsetused ja ekspertiisid, tagamaks töö üle piisava kontrolli ja kohase teostamise. AS Kane Metall valmistas projekti jooniste järgi metallkarkassi, mille ta kohustus ka paigaldama hotelli viiendale korrusele. Selleks sõlmis AS Kane Metall alltöövõtulepingu OÜ-ga Kristjan Ehitus, kes kohustus 70 000 krooni (lepingu p 4.1) eest paigaldama AS-i Kane Metall valmistatud metallkarkassi. Kuna AS Kane Metall ei teostanud objekti ülemõõtmisi enne metallkarkassi valmistamist, ei ühtinud karkassi kinnituskohad objekti kinnituskohtadega. Samuti ei arvestanud AS Kane Metall, et karkassi paigaldamisel peab kasutama kraanateenust. Kostja teavitas suuliselt AS-i Kane Metall, et tema valmistatud metallkarkass ei vastanud lepingus kokkulepitud tingimustele ja nõudis metallkarkassi hoonele paigaldamiseks vastavusse viimist ja selle paigaldamist. AS Kane Metall keeldus ja kadus ehitusobjektilt. Kostja oli sunnitud tööd, mille teostamine oli AS Kane Metall lepingujärgseks kohustuseks, lõpetama oma jõudude ja OÜ Kristjan Ehitus abiga. OÜ Kristjan Ehitus teostas AS-iga Kane Metall sõlmitud lepingu alusel 70 000 krooni eest töid metallkarkassi paigaldamiseks, kuid selle eest metallkarkassi hoone viiendale korrusele paigaldada ei suudetud. OÜ Kristjan Ehitus teatas kostjale, et kui kostja neile täiendavate tööde eest ei tasu, lahkuvad nad ehituselt. Kostjal tuli hakata ise tasuma AS-i Kane Metall alltöövõtjale tööde eest, mille oleks pidanud teostama AS Kane Metall. Kostja tellis metallkonstruktsiooni paigaldamiseks kraanateenust OÜ-lt Darkolin summas 100 005 krooni ja OÜ-lt P.T.M Projekt summas 519 krooni. Samuti pidi kostja rentima täiendavalt tööriistu AS-i Kane Metall tööde parandamiseks ja karkassi paigaldamiseks. Kuna AS Kane Metall ei teostanud lepingu objektis olevaid töid nõuetekohaselt ning keeldus töid parandamast, keeldus kostja hinda alandades tasumast kogu AS Kane Metall esitatud arvet. Riigikohus leidis otsuses nr 3-2-1-34-06, et ainuüksi see, kui tellija võtab peatöövõtjalt ehitise vastu, ei anna alust väita, et peatöövõtja on alltöövõtja tehtud töö vastu võtnud. Sellest ei tulene aga

järeldust, et kui tellija võtab ehitise vastu, siis see ei oma alltöövõtja töö vastuvõetuks lugemisel üldse tähendust. See võib olla üheks indikaatoriks alltöövõtja töö vastuvõetuks lugemisel, kuigi mitte ainsaks. Eeltoodud Riigikohtu lahend tuleb kohaldamisele olukorras, kus kostja parandas ja paigaldas oma kohustuste täitmiseks peatöövõtja ees AS-i Kane Metall tehtud metallkarkassi. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi ja mõistis OÜ-lt Cosumelt välja 55 648 krooni Nauvitsman OÜ kasuks. Kohus mõistis OÜ-lt Cosumelt välja viivitusintressi 19 367 krooni seisuga 30.06.2006 ja alates 01.07.2006 9,75 % aastas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni Nauvitsman OÜ kasuks. Kohus jättis menetluskulud OÜ Cosumelt kanda. Vaidlus puudub, et hagi ei ole aegunud, samuti selles, et kostja ja AS Kane Metall sõlmisid 14.04.2003 alltöövõtulepingu T23LPK-16, mille kohaselt AS Kane Metall kui töövõtja kohustus valmistama 281 250 krooni maksva ja paigaldama 90 000 krooni eest Keila vallas Laulasmaa külas asuva Laulasmaa Spa ja Konverentsihotelli kompleksi ehitusel peahoone hotelliosa viienda korruse metallkarkassi. Kostja tasus AS-ile Kane Metall 13.05.2003 arvest nr 2007 summas 202 075 krooni tulenevalt 125 000 krooni ja 21 427 krooni. AS Kane Metall ja OÜ Kristjan Ehitus sõlmisid 14.04.2003 alltöövõtulepingu T23LPK-16, mille kohaselt OÜ Kristjan Ehitus kui töövõtja kohustus paigaldama Keila vallas Laulasmaa külas asuva Laulasmaa Spa ja Konverentsihotelli kompleksi ehitusel peahoone hotelliosa viienda korruse metallkarkassi ning AS Kane Metall kohustus tasuma OÜ-le Kristjan Ehitus tehtud tööde eest. Vaidlus on selles, kas AS Kane Metall on kostjale töö üle andnud, kas töö oli puudustega, kas pooled leppisid kokku lisatööde tegemises. Vaidlus on poolte vahel teostatud tööde eest tasu 55 648 krooni ja viiviste saamise üle. Nõudeõiguse loovutamise lepinguga on tuvastatud, et AS Kane Metall loovutas hagejale 14.06.2005 nõude 55 648 krooni kostja vastu (t lk 12-14). Õige on hageja seisukoht, et kostja tunnistas nõuet ja esitatud arvet, tasudes AS-ile Kane Metall 21.05.2003 125 000 krooni ja 22.07.2003 21 427 krooni. Õige on hageja osundamine, et Laulasmaa Spa ja Konverentsihotelli peahoone peatöövõtja AS FKSM jättis teatud ulatuses tasumata kostjale teostatud lisatööde eest, mida kinnitab kostja 10.07.2003 kiri AS-ile FKSM lisatööde eest tasumise kohta, mis aga ei vabasta kostjat kohustusest tasuda lepingust tulenev tasu tehtud töö eest. Kostja väited, et AS Kane Metall ei esitanud kostjale kooskõlastamiseks ühtegi õiendit ja seega puudus AS-il Kane Metall õigus arvet koostada, samuti ei toimunud töö vastuvõtmist, on meelevaldsed, kuna kostja on AS-i Kane Metall 13.05.2003 arvet nr 2007 aktsepteerinud ja osaliselt tasunud. Asjaolu, et AS Kane Metall ei viinud lepingus kokkulepitud töid lõpule ega teatanud kostjale suutmatusest töid lõpule viia ning kostja oli sunnitud tööd lõpetama oma jõududega, ei vabasta kostjat tehtud töö eest tasumisest. Põhjendatud on hageja seisukoht, et kostja jättis alusetult AS Kane Metall teostatud ja tööde üleandmise- vastuvõtmise akti allkirjastamata, mistõttu tuleb tööd VÕS § 638 alusel lugeda vastuvõetuks. Asjaolu, et kostja jättis allkirjastamata tööde teostamise akti, ei anna kostjale õigust jätta tehtud tööde eest maksmata. Riigikohus märkis 27.03.1997 otsuses nr 3-2-1-35-97, et keeldumine tööde üleandmise-vastuvõtmise akti vormistamisest ei vabasta tellijat kohustusest tasuda tehtud tööde eest. Paljasõnaline on kostja väide, et AS Kane Metall valmistas metallkarkassi vaid objekti projekti

jooniste järgi, ilma objekti enne töö alustamist üle mõõtmata. Paljasõnalised on kostja väited, et ta teavitas suuliselt AS-i Kane Metall, et metallkarkass, mille AS Kane Metall kohustus valmistama ja paigaldama, ei vastanud lepingus kokkulepitud tingimustele ning seetõttu oli kostja sunnitud tööd, mille teostamine oli AS Kane Metall lepingujärgseks kohustuseks, lõpetama oma jõudude ja OÜ Kristjan Ehitus abiga, et AS Kane Metall valmistatud metallkarkass ei vastanud kokkulepitud tingimustele, et AS Kane Metall keeldus metallkarkassi parandamast ja paigaldamast. Põhistatud on hageja seisukoht, et lepingu p-de 7.1 ja 7.2 kohaselt tehakse lisa- ja muudatustööd eraldi kirjaliku kokkuleppe alusel. Töövõtjal on õigus nõuda tellijalt lisa- või muudatustööde kohta tasu, kui tasu suuruses on eelnevalt kirjalikult kokku lepitud. Kostja ja AS-i Kane Metall vahel täiendavaid kirjalikke kokkuleppeid lisatööde tegemiseks ei ole. Seega oli kostjale siduv leping ASiga Kane Metall. Kostja väide, et ta ei ole tööde üleandmise-vastuvõtmise akti saanud, on ümber lükatud AS-i Kane Metall 28.01.2005 kirjaga, milles AS Kane Metall kohustab kostjat tasuma tööde eest summas 55 648 krooni ning allkirjastama töö üleandmise-vastuvõtmise akti, samuti Eesti Posti 28.01.2005 kviitungiga nr 330449. Õige on hageja väide, et kostjalt on varasemalt nõutud arve tasumist, mida kinnitab AS-i Intrum Justitia kiri AS-i Kane Metall järelepärimisele, mille kohaselt menetles kostja suhtes 2003.a sama nõuet inkassoettevõte. Asjaolu, et kostja on tasunud AS-ile Ehitustööriist, OÜ-le Darkolin, OÜ-le P.T.M Projekt, OÜ-le Lotos Team ja Kristjan Ehituse OÜ-le lisatööde eest, ei puutu käesolevasse vaidlusse, kuna hageja nõue tuleneb kostja ja AS-i Kane Metall vahelisest lepingust. Põhjendatud on hageja positsioon, et kostja ei ole varasemalt teavitanud AS-i Kane Metall ega hagejat lepingutingimuste mittevastavusest, vaid tegi seda alles hagi vastuses. Seega ei saa kostja enam VÕS § 644 lg 1 kohaselt lepingutingimustele mittevastavusele tugineda ega nõuda VÕS § 101 lg 1 p 5 alusel hinna alandamist. Esitatud tõenditest nähtuvalt on AS Kane Metall lepingust tulenevad kohustused täitnud ja kostja on minetanud mõistliku tähtaja tuginemiseks lepingutingimuste mittevastavusele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 55 648 krooni. Kostja viiviste arvestusele vastu ei vaielnud, kuid palus töötasu väljamõistmisel vähendada viivist tuginedes VÕS § 162. Hageja arvestas viivitusintressi lähtuvalt VÕS §-dest 113 ja § 94. Seega puudub alus viivise vähendamiseks. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista seisuga 30.06.2006 viivis kogusummas 19 367 krooni ja alates 01.07.2006 9,75% põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Apellatsioonkaebuse põhjendused OÜ Cosumelt palus apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata, samuti mõista hagejalt välja kostja kohtukulud. AS Kane Metall ei täitnud lepingu p 5.3 ja valmistas metallkarkassi vaid objekti projekti jooniste järgi, ilma objekti üle mõõtmata. Seetõttu ei ühtinud karkassi kinnituskohad objekti kinnituskohtadega. AS Kane Metall ei arvestanud, et karkassi paigaldamisel peab kasutama

kraanateenust. AS Kane Metall andis hotelliosa viiendale korrusele metallkarkassi paigaldamise ülesande töövõtulepinguga OÜ-le Kristjan Ehitus, kes teostas karkassi paigaldamise töid lepinguga ettenähtud 70 000 krooni ulatuses. Kuna karkass ei olnud valmistatud vastavalt ülemõõdetud tööfrondile, osutus selle paigaldamine keeruliseks, karkass tuli ümber teha, kuid seda viiendale korrusele paigaldada ei suudetud. OÜ Kristjan Ehitus teatas hagejale, et kui kostja neile karkassi paigaldamise jätkamise eest ei tasu, lahkuvad nad objektilt. Kostjal tuli ise hakata tasuma AS-i Kane Metall alltöövõtjatele tööde eest, mille pidi tegema AS Kane Metall. Kostja tellis karkassi paigaldamiseks OÜ-lt Darkolin kraanateenust kokku summas 100 005 krooni ja OÜ-lt P.T.M. Projekt summas 519 krooni. Kostja pidi täiendavalt rentima tööriistu AS Kane Metall tööde parandamiseks ja karkassi paigaldamiseks. Kohus hindas vääralt tõendeid. AS Kane Metall ei esitanud kostjale kooskõlastamiseks ühtegi õiendit. Seega puudus AS-il Kane Metall õigus arveid koostada. Samuti ei toimunud töö vastuvõtmist. AS Kane Metall ei viinud lepingus kokkulepitud töid lõpule ega teatanud kostjale oma suutmatusest töid lõpetada, vaid ei ilmunud objektile. Kostja oli sunnitud tööd, mille teostamine oli AS-i Kane Metall lepingujärgne kohustus, lõpetama oma jõududega. Eeltulenevalt ei muutunud tasunõue sissenõutavaks ja kostjal ei tekkinud kohustust töö eest tasuda. Nõudeõiguse loovutamise leping, arve, viivisarve ega väljavõte AS-i Kane Metall raamatupidamisest ei tõenda hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kuna AS-il Kane Metall puudus nõue kostja vastu, ei saanud AS Kane Metall olematut nõuet hagejale loovutada. AS Kane Metall teostas lepingutingimustele mittevastava töö, jättes vähemalt raskest hooletusest järgimata lepingu p 5.3. Kui AS Kane Metall oleks teostanud tööfrondi ülemõõtmised, ei oleks tekkinud selliseid raskusi karkassi paigaldamisega. Samuti ei kõrvaldanud AS Kane Metall, vaatamata kostja nõudmisele, töö puudusi. Kohus leidis vääralt, et lepingu p 7.1 ja 7.2 kohaselt tehakse lisa- ja muudatustööd eraldi kirjaliku kokkuleppe alusel, kuid kostja ja AS-i Kane Metall vahel täiendavaid kirjalikke kokkuleppeid lisatööde tegemiseks ei olnud. Kostja ei nõudnud AS-ilt Kane Metall lisatööde teostamist. Kostja nõudis kokkulepitud tööde korrektset lõpuleviimist. AS Kane Metall nõudmistele ei reageerinud ning AS-i Kane Metall töövõtja OÜ Kristjan Ehitus lubas lõpetada töö tegemise, kui kostja töö eest ei tasu. Kostja asus koos OÜ-ga Kristjan Ehitus likvideerima AS-i Kane Metall teostatud konstruktsiooni puudusi ning seejärel seda paigaldama. Nimetatud tööde teostamine oli AS-i Kane Metall kohustus. Kohus hindas vääralt asjaolusid, leides, et tehti lisatöid, mida lepingus ette ei nähtud. Kohus leidis vääralt, et kostja jättis alusetult AS-i Kane Metall teostatud tööde üleandmisevastuvõtmise akti allkirjastamata, mistõttu tuleb tööd lugeda VÕS § 638 alusel vastuvõetuks ja akti allkirjastamata jätmine ei anna kostjale õigust jätta tehtud tööde eest maksmata. Kuna AS Kane Metall ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi korrektselt, oli kostja õigustatud keelduma tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest. Kostja keeldus arve tasumisest, kuna tööd ei olnud teostatud kvaliteetselt ning kostja pidi ise viima lõpuni metallkarkassi paigaldamise. Kostja esitatud arved kraanateenuse tellimise kohta ja OÜ-le Kristjan Ehitus tasutud arved metallkonstruktsioonide paigaldamise kohta ei väljenda lisatöid. Kostja tasus AS-ile Ehitustööriist, OÜ-le Darkolin, OÜ-le P.T.M. Projekt, OÜ-le Lotos Team ja Kristjan Ehituse OÜ-le esitatud arvete alusel vaidlusaluse metallkarkassi paigaldamise eest objekti viiendale korrusele, mitte lisatööde eest, nagu kohus ekslikult leidis. Antud asjaolu kinnitas kohtuistungil ka kostja esindaja Harry Pilviste.

Riigikohus leidis lahendis nr 3-2-1-34-06, et ainuüksi see, kui tellija võtab peatöövõtjalt ehitise vastu, ei anna alust väita, et peatöövõtja on alltöövõtja tehtud töö vastu võtnud. Sellest ei tulene aga järeldust, et kui tellija võtab ehitise vastu, siis see ei oma alltöövõtja töö vastuvõetuks lugemisel üldse tähendust. See võib olla üheks indikaatoriks alltöövõtja töö vastuvõetuks lugemisel, kuigi mitte ainsaks. Viidatud Riigikohtu lahendit tuleb antud juhul kohaldada antud olukorras, kus kostja oma kohustuse täitmiseks peatöövõtja ees parandas ja paigaldas AS-i Kane Metall tehtud metallkarkassi. Kohus hindas vääralt tõendeid, hinnates AS-i Kane Metall tehtud tööd korrektselt teostatuks ning kostja kohustuse rikkujaks üksnes AS-i Kane Metall esitatud arvete alusel. Kohus ei arvestanud kostja esitatud tõendeid metallkarkassi parandamiseks ja paigaldamiseks, mis ei olnud lisatöö. Kohus ei arvestanud, et kostja viis oma vahenditega lõpule metallkarkassi paigaldamise, mille eest esitas kostjale arveid ka AS-i Kane Metall töövõtja OÜ Kristjan Ehitus. Vastus apellatsioonkaebusele OÜ Nauvitsman ei nõustunud apellatsioonkaebuse põhjendustega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, tutvunud asja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb maakohtu otsus jätta muutmata. Kuna kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, siis tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda kolleegium maakohtu otsuse põhjendusi. Kolleegium märgib, et apellant on enamuse apellatsioonkaebuse väiteid esitanud ka vastuses hagile ja maakohus on neile otsuses vastanud. Apellant on väitnud, et maakohus ei arvestanud kostja poolt esiletoodud asjaoluga, mille kohaselt AS Kane Metall ei täitnud lepingu p 5.3 ja ehitas karkassi ainult jooniste järgi ilma objekti üle mõõtmata, mistõttu ei ühtinud karkassi kinnituskohad objekti kinnituskohtadega. Seega ei olnud töö kokkulepitud kvaliteediga ja kostja pidi selle parandamiseks tegema lisakulutusi. Kolleegiumi arvates on maakohus kostja väidet õigesti hinnanud. VÕS § 644 lg 1 sätestab, et kui teostatud töö ei vastanud poolte vahel kokkulepitule, pidi sellest teada saades kostja AS-le Kane Metall mõistliku aja jooksul teatama. VÕS § 644 lg 3 järgi ei või tellija töö lepingule mittevastavusele tugineda juhul, kui ta ei teata töövõtjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda majandusvõi kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt. Maakohtu otsuse kohaselt on oluline see, et kostja ei ole õigeaegselt teatanud AS-le Kane Metall töö mittevastavusest. Lisaks sellele on õige ka maakohtu poolt tuvastatu, mille kohaselt ei olnud töö kokkulepitud omadustele mittevastavus tõendatud. Vastav tõendamise kohustus lasus TsMS § 230 lg 1 alusel kostjal. Lepingu p-s 8.1 on pooled kokku leppinud, et töö kohta koostab töövõtja lepingu jooksul tehtud töö mahu ja kvaliteedi kohta igakuiselt õiendid, mis esitatakse tellijale ja mis on aluseks arvete esitamisele. Apellant on väitnud, et õiendite mitteesitamise tõttu ei olnud AS-l Kane Metall alust arvete esitamiseks. Apellandi väide on kolleegiumi arvates ebaõige. AS Kane Metall on esitanud arve alles pärast kogu töö valmimist ja ei ole nõudnud raha maksmist igakuiste õiendite järgi. Maakohus on otsuses tuvastanud, et AS Kane Metall ja kostja vahel oli sõlmitud ainult üks leping ja lisatööde tegemiseks kokkulepet ei olnud. Eeltoodu osas ei olnud poolte vahel vaidlust, mis tõttu ei ole maakohtu poolt tuvastatu vaidluse lahendamisel olulise tähtsusega.