NOÜ hagi OÜC 55 648 krooni ja viivitusintressi saamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja NOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX)
esindajad
Hageja seaduslik esindaja Tanel Kurvits Hageja lepingulised esindajad advokaat Rene Varul ja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein Kostja OÜC(registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja HP Kostja lepingulised esindajad advokaat Indrek Veso ja vandeadvokaat Mart Missik
Kohtuistungi toimumise aeg
20.märts 2007.a
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista OÜC 55 648 (viiskümmend viis tuhat kuussada nelikümmend kaheksa) krooni NOÜ kasuks.
3.Välja mõista OÜC viivitusintress 19 367 (üheksateist tuhat kolmsada kuuskümmend seitse) krooni seisuga 30.06.2006.a ja alates 01.07.2006.a. 9,75 % aastas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni NOÜ kasuks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta OÜCkanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil [tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 442 lg 6].
1.NOÜ esitas 10.06.2006.a. allkirjastamata hagi OÜC vastu 118 188 krooni saamiseks. 13.06.2006 esitas hageja allkirjastatud hagi. Hagiavalduse kohaselt on hageja omandanud 14.06.2005 AS-ilt KM nõude summas 118 188 krooni, millest võlg moodustab 55 648 krooni ja viivis 58 040 krooni ning õigusabikulu 4 500 krooni. AS KM on esitanud 13.05.2003 kostjale arve nr 2007 summas 202 075 krooni. Kostja on jätnud arvest tasumata 55 648 krooni. Kostja ei ole esitanud nõudele vastuväiteid. Hageja leiab, et hagi ei ole aegunud kuna kostja on arvet 22.07.2003 osaliselt tasunud. Hageja tugineb tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 158 ja § 146 lg 1.
2.Hageja esitas 24.01.2007 hagi täpsustuse. Kostja väiteil puudus AS-il KM(algne võlausaldaja) õigus arvet koostada kuna ei ole toimunud töö vastuvõtmist. Kostja on seisukohal, et AS KM ei viinud lepingus kokkulepitud töid lõpule ja kostja oli sunnitud tööd oma jõududega lõpetama. Kostja tellis alltöövõtu korras AS-ilt KM Laulasmaa Spa ja Konverentsihotelli peahoone hotelliosa 5. korruse metallkarkassitööd, mis seisnesid konstruktsiooni valmistamises summas 281 250 krooni ja vastava konstruktsiooni paigaldamises summas 90 000 krooni. Kui konstruktsiooni valmistas AS KM ise, siis konstruktsiooni paigaldamise tellis AS KM omakorda alltöövõtulepingu nr T23LPK-16 alusel OÜ-lt K hinnaga 70 000 krooni eest, millele lisandub käibemaks. OÜ K teostas nõuetekohaselt metallkonstruktsiooni paigaldamise ja on vastavad tööd AS-ile KM üle andnud, mida kinnitab 14.04.2003.a. teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt. Seega ei vasta tõele kostja väide, mille kohaselt ei viinud AS KM objektil töid lõpuni. OÜ K on väljastanud AS-ile KM arved nr 57-59 konstruktsiooni paigaldamise eest, mis on AS-i KM poolt ka tasutud. AS-i KM poolt 13.05.2003.a esitatud lõpparve nr 2007 summas 202 075 krooni sisaldab konstruktsiooni paigaldamise tasu. Enne arve väljastamist saatis AS KM kostjale töö üleandmise-vastuvõtmise akti nr 1, kuid kostja on jätnud selle õigustamatult allkirjastamata. Kostja on iseenesest nõuet ja esitatud arvet tunnistanud, tasudes AS-ile KM osaliselt 21.05.2003.a 125 000 krooni ja 22.07.2003.a 21 427 krooni, kuid tasumata on 55 648 krooni. Kostja ei ole esitanud põhjendusi, miks on arve osaliselt tasumata jäetud. Hageja andmetel jättis Laulasmaa Spa ja Konverentsihotelli peahoone peatöövõtja AS F teatud ulatuses tasumata kostjale teostatud lisatööde eest, mistõttu otsustas kostja teatud ulatuses jätta ma ata oma alltöövõtjatele. Hageja leiab, et kostja jättis alusetult AS KM poolt teostatud ja tööde üleandmisevastuvõtmise akti allkirjastamata, mistõttu tuleb tööd VÕS § 638 alusel lugeda vastuvõetuks. Asjaolu, et kostja on jätnud allkirjastamata tööde teostamise akti, ei anna kostjale õigust jätta tehtud tööde eest ma ata. Riigikohus on 27. märtsil 1997. a. otsuses nr 3-2-1-35-97 märkinud, et keeldumine tööde üleandmise-vastuvõtmise akti vormistamisest ei vabasta tellijat kohustusest tasuda tehtud tööde eest.
Hageja on seisukohal, et AS KM täitis oma kohustuse - tegi lepingus kokkulepitud tööd ja andis need kostjale üle. Seega tekkis kostjal kohustus tasuda AS-ile KM tehtud tööde eest. Kostja ei ole nimetatud kohustust aga täitnud. Seega rikkus kostja töövõtulepingust tulenevaid tellija põhikohustusi. Kostja ei ole varasemalt teavitanud AS-i KM ega hagejat lepingutingimuste mittevastavusest (näit. sellest, et kõiki töid ei lõpetatud), vaid teinud seda alles hagi vastuses, mistõttu on hageja seisukohal, et kostja ei saa enam lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Hageja on arvamusel, et ligi kolm aastat arve esitamisest esmakordselt pretensioon esitada, on ilmselgelt mõistliku ajakriteeriumi ületamine.
3.Hageja loobus osaliselt hagis näidatud viivistest, asudes seisukohale, et kostja viivitamisele kuulub kohaldamisele seadusjärgne viivitusintress. Alates 01.07.2002.a., mil jõustus võlaõigusseadus, tuleb seadusjärgse viivise määraks lugeda vastavalt VÕS § 113 ja § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕSRS § 14 kohaselt loeti kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liiduga VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud intressimääraks 7% aastas. Seega alates 23.05.2003.a. kuni 30.04.2004.a. (liitumine EL-iga) oli kostja rahalise kohustuse täitmisega viivituses 3 605 krooni ulatuses (55 648 * 7% * 341 päeva). Alates 01.05.2004.a. rakendub viivisemäära arvestamisele VÕS § 113 lg 1 (seitse protsenti) ja Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Vastavalt Eesti Panga teadaannetele on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 31.12.2005.a. olnud pidevalt arvestatav 2%-lisena, VÕS § 113 ja § 94 kohaselt seega kokku 9 %, alates 01.01.2006.a. kuni 01.07.2006.a. 2,25%, VÕS § 113 ja § 94 kohaselt seega kokku 9,25 % ja alates 01.07.2006.a. kuni hagiavalduse esitamiseni 2,75%, VÕS § 113 ja § 94 kohaselt seega kokku 9,75 %. Seega alates 01.05.2004.a. kuni 30.06.2005.a. oli kostja rahalise kohustuse täitmisega viivituses 5 676 krooni ulatuses (55 648*9%*425 päeva), alates 01.07.2005.a kuni 31.12.2006.a oli kostja viivituses 7 582 krooni ulatuses 55 648 * 9,25% * 545 päeva, alates 01.01.2006.a. kuni 30.06.2006.a. oli kostja viivituses 2 504 krooni ulatuses (55 648*9,25%*180 päeva). Alates 01.07.2006.a. on seadusjärgse viivitusintressi määr 9,75%, mis tähendab, et kostjal on kohustus tasuda alates 01.07.2006.a. intressi päevas 14 krooni (55 648 krooni * 9,75%). Hageja palub kostjalt välja mõista 55 648 krooni ja viivitusintressi 19 367 krooni seisuga 30.06.2006.a ja alates 01.07.2006.a. 9,75 % aastas põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Hageja tugineb võlaõigusseaduse (VÕS) § 638, § 637 lg 4 ja § 644 ning TsMS § 376 sätestatule.
4.Hageja esitas 18.02.2007 vastuse kostja taotlusele aegumise kohaldamiseks. Kostja leiab, et arve nr 2007 tasumise tähtaeg oli 22.05.2003.a., kuid hagi on esitatud alles 09.06.2006.a. ehk üle kolme aasta hiljem. Kostja viitab TsÜS § 146, mille kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat.
Hageja vaidleb vastu kostja taotlusele aegumise kohaldamiseks. TsÜS § 158 lg 1, 2 kohaselt katkeb aegumine ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside ma ises, tagatise andmises või muus teos. Antud juhul on kostja tasunud 13.05.2003.a. arvet nr 2007 osaliselt kahel korral – 21.05.2003.a. summas 125 000 krooni ja 22.07.2003.a summas 21 427 krooni, mida kinnitavad AS-i KM väljavõtted pangakontost. Eelnimetatud kahel juhul on kostja tasunud osaliselt võlgnevust, mistõttu on aegumine mõlemal tasumise korral katkenud ja uuesti alanud. Siit tulenevalt saab teha järelduse, et aegumine on alanud ka 22.07.2003.a. ja nimetatud kuupäevast saab arvestada aegumistähtaegu. Kui arvestada tehingust tulenevaks aegumistähtajaks kolm aastat, siis on hagi esitatud nimetatud nõuet järgides, sest aegumine tuleb lugeda alanuks 22.07.2003.a. ja hagi esitamine 09.06.2006.a. mahub seetõttu kolme aasta sisse. Hageja on seisukohal, et antud juhul peaks aegumise kestvus olema tegelikult 10 aastat, sest hageja hinnangul on kostja rikkunud raha tasumise kohustust tahtlikult. TsÜS § 146 lg 4 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Hageja on seisukohal, et kostja on hoidnud teadlikult kõrvale arve täielikust tasumisest, kuigi on osalise tasumisega oma võlgnevust tunnistanud. Kostja ei ole kogu võlgnetava perioodi jooksul teinud midagi, et võlgnevust ajatada, esitada põhjendusi mittema ise kohta vms, mis kinnitab kostja sihiteadlikku käitumist arve mittetasumisel. Hageja on esitanud ärakirja AS-i KM 28.01.2005.a. nõudekirjast koos tähitud kirja kviitungiga ja AS IJ vastuskirja järelepärimisele, millest nähtub, et kostja suhtes on juba 2003. aastal sama nõuet menetlenud inkassoettevõte. Kostja vastuväited ja selle põhjendused
5.Kostja vaidleb hagile vastu. 14.04.2003.a sõlmisid kostja ja AS KM alltöövõtulepingu nr T23LPK-16 (edaspidi leping), mille kohaselt AS KM kui töövõtja kohustus ehitama valmis Keila vallas Laulasmaa külas asuva Laulasmaa Spa ja Konverentsihotelli kompleksi ehitusel peahoone hotelliosa 5. korruse metallkarkassi. Kostja on kõik lepingust tulenevad kohustused täitnud. 13.05.2003.a esitas AS KM kostjale arve summas 202 075 krooni. Kostja jättis arvel toodud summast 55 648 krooni tasumata, sest AS KM ei ole antud summa ulatuses töid teostanud. Lepingu p 8 kohaselt leppisid pooled kokku, et lepingu täitmise käigus töö osade kaupa vastuvõtmist ei toimu ning et teostatud töö kohta koostatakse töövõtjapoolse mahu ja kvaliteedihinnangul põhinevad õiendid. Töövõtja koostab õiendid igakuiselt kontrollides kuu jooksul tehtud töö mahtu ja kvaliteeti ja esitab selle tellijale kooskõlastamiseks. Tellijal ei ole kohustust õiendi saamise järel vastavat tööd üle vaadata ega kontrollida ning tal on õigus usaldada õiendis olevaid andmeid. Tellijal on õigus õiendit ja tehtud töid kontrollida. Õiendi aktsepteerimine tellija poolt ei tähenda nagu oleks tellija antud töö üle vaadanud või vastu võtnud. Tellija on kohustatud õiendi aktsepteerima või sellest keeldumisest teatama. Töövõtjal on õigus arvet koostada ainult siis, kui tellija on vastava õiendi aktsepteerinud. Töö vastuvõtmine toimub kogu töö valmimise järel. Vastuvõtmise akti koostamiseks teatab töövõtja tellijale töö valmimisest. Kui tellija leiab, et töö vastab lepingu tingimustele, koostab tellija töö vastuvõtmise akti.
AS KM ei esitanud kostjale kooskõlastamiseks ühtegi õiendit. Seega puudus AS-il KM õigus arvet koostada. Samuti ei toimunud töö vastuvõtmist. AS KM ei viinud lepingus kokku lepitud töid lõpule ega teatanud kostjale suutmatusest töid lõpule viia, vaid lihtsalt ei ilmunud enam objektile. Kostja oli sunnitud tööd, mille teostamine oli AS-i KM lepingujärgseks kohustuseks, lõpetama oma jõududega. Eeltoodust tulenevalt ei muutunud tasunõue sissenõutavaks ega kostjal tekkinud kohustust töö eest tasuda. Hagiavaldusele tõendina lisatud nõudeõiguse loovutamise leping, arve, viivisarve ega väljavõte AS KM raamatupidamisest ei tõenda hagi aluseks olevaid asjaolusid. Kuna AS-il KM puudub nõue kostja vastu, ei saa AS KM olematut nõuet hagejale loovutada. Kuna nõuet ei loovutatud, ei saa hageja olematu nõude alusel kostjalt midagi nõuda. Samuti ei saa kostja sattuda viivitusse olematu nõude mittetäitmisega, mistõttu on alusetu ka esitatud viivise nõuded. Kostja tugineb VÕS § 171 ja § 637 lg 4, 5.
6.Kostja esitas 24.01.2007.a aegumise kohaldamise taotluse ja 26.02.2007 täiendava vastuse.
7.Kostja ja AS KM leppisid kokku lepingu p 2.1 järgi, et AS KM kohustub teostama järgmised tööd: hotelliosa 5. korruse metallkonstruktsiooni valmistamine maksumusega 281 250 krooni ja valmistatud metallkonstruktsiooni paigaldamine maksumusega 90 000 krooni. Lepingu p 5.3. sätestas, et enne töö ja/või iga selle osa tegemise alustamist kohustub töövõtja piisavalt ja hoolikalt kontrollima projekti ja muud töö tegemise aluseks olevat lähtematerjali, tööfronti, tellija ja kolmandate isikute eeltöid objektil ja tellija antud juhiseid, samuti teostama vajalikud mõõtmised. Selliste suurte objektide puhul, kus on palju alltöövõtjaid, on väga tähtis enne oma töö alustamist kontrollida, millises seisus on objekt. Antud juhul reguleeris sellist olukorda lepingu p 5.3, mida AS KM ei täitnud. AS KM valmistas metallkarkassi, vaid objekti projekti jooniste järgi ilma objekti, enne töö alustamist, üle mõõtmata. Lepingu p 5.9. kohaselt töövõtja peab teostama õigeaegselt kontrollmõõtmised, proovikatsetused ja ekspertiisid, tagamaks töö piisav kontroll ja kohane teostamine. AS KM valmistas projekti jooniste järgi metallkarkassi, mille ta kohustus ka paigaldama hotelli viiendale korrusele. Selleks sõlmis AS KM alltöövõtulepingu OÜ-ga K. OÜ K kohustus 70 000 krooni (lepingu p.4.1.) eest paigaldama AS KM poolt objekti projekti jooniste järgi valmistatud metallkarkassi. Kuna AS KM ei teostanud objekti ülemõõtmisi enne metallkarkassi valmistamist, siis ei ühtinud karkassi kinnituskohad objekti kinnituskohtadega. Samuti ei olnud AS KM arvestanud, et karkassi paigaldamisel peab kasutama kraanateenust. Kui tööde käigus selgus, et AS-i KM poolt valmistatud metallkarkass ei vasta peahoone hotelliosa 5. korruse paigalduseeldustele, siis nõudis kostja metallkarkassi hoonele paigaldamiseks vastavusse viimiseks ja selle paigaldamist. Sellest AS KM keeldus ja kadus ehitusobjektilt, mille peale ei jäänud kostjal muud üle kui jätkata tööd AS KM alltöövõtja OÜ-ga K. OÜ K teostas AS-iga KM 70 000 krooni eest töid metallkarkassi paigaldamiseks, kuid selle eest ei suudetud paigaldada veel metallkarkassi hoone 5. korrusele. OÜ Kteatas kostjale, et kui kostja neile täiendavate tööde eest ei tasu, siis lahkuvad ka nemad ehituselt. Selle peale ei jäänud kostjal muud üle kui hakata ise tasuma AS-i KM alltöövõtjale tööde eest, mille oleks AS KM pidanud ise teostama. Samuti tellis kostja OÜ-lt D kraanateenust kokku summas 100 005 krooni eest ja OÜ-lt P.T.M P kraanateenust 519 krooni eest. Kraanateenus telliti kostja poolt, paigaldamaks
metallkonstruktsioon hoone 5. korrusele, kus üks kraana pidi hoidma karkassi ja teisest kraanast keevitati konstruktsiooni hoone külge. Samuti pidi kostja rentima täiendavalt tööriistu AS-i KM tööde parandamiseks ja karkassi paigaldamiseks. Kostja teavitas suuliselt AS-i K, et metallkarkass, mille AS KM kohustus valmistama ja paigaldama, ei vastanud lepingus kokku lepitud tingimustele. Seetõttu oli kostja sunnitud tööd, mille teostamine oli AS KM lepingujärgseks kohustuseks, lõpetama oma jõudude ja OÜ K abiga. Antud juhul ei vastanud AS-i KM poolt valmistatud metallkarkass kokkulepitud tingimustele. Samuti keeldus AS KM metallkarkassi parandamast ja paigaldamast nagu lepingus kokku lepitud. Kostja osundab VÕS § 642 lg 1, § 76 lg 1 ja 2, § 100, § 101 lg 1 p 1,
2.Poolte vahel ei toimunud lepingu objektiks olnud töö vastuvõtmist. AS KMei viinud lepingus kokkulepitud töid lõpule ega teatanud kostjale suutmatusest töid lõpule viia, vaid lihtsalt ei ilmunud enam objektile. Kuna AS KMei teostanud lepingu objektis olevaid töid nõuetekohaselt ning keeldus töid parandamast, siis hinda alandades keeldus kostja tasumast kogu AS KMpoolt esitatud arvet. Riigikohus on oma otsuses nr 3-2-1-34-06 leidnud, et ainuüksi see, kui tellija võtab peatöövõtjalt ehitise vastu, ei anna alust väita, et peatöövõtja on alltöövõtja tehtud töö vastu võtnud. Sellest ei tulene aga järeldust, et kui tellija võtab ehitise vastu, siis see ei oma alltöövõtja töö vastuvõetuks lugemisel üldse tähendust. See võib olla üheks indikaatoriks alltöövõtja töö vastuvõetuks lugemisel, kuigi mitte ainsaks. Eeltoodud Riigikohtu lahend tulebki kohaldamisele antud olukorras, kus kostja oma kohustuste täitmiseks peatöövõtja ees parandas ja paigaldas AS-i KM poolt tehtud metallkarkassi. Kohtu põhjendused
8.Kohtuistungil jäi hageja esindaja hagi juurde. Kostja esindajad vaidlesid hagile vastu.
9.Vaidlus puudub poolte vahel selles, et hagi ei ole aegunud. Vaidlus puudub selles, et kostja ja AS-i KM vahel oli 14.04.2003.a sõlmitud alltöövõtuleping T23LPK-16 (edaspidi leping), mille kohaselt AS KM kui töövõtja kohustus valmistama 281 250 krooni ja paigaldama 90 000 krooni eest asuva Laulasmaa Spa ja Konverentsihotelli kompleksi ehitusel peahoone hotelliosa 5. korruse metallkarkassi (t lk 26-36). Vaidlus puudub selles, et kostja on tasunud AS-ile KM 13.05.2003 arvest nr 2007 summas 202 075 krooni tulenevalt 125 000 krooni ja 21 427 krooni (t lk 6-7, 90-91, 97-98). Vaidlus puudub selles, et AS-i KM ja OÜ K vahel oli 14.04.2003.a sõlmitud alltöövõtuleping T23LPK-16, mille kohaselt OÜ K kui töövõtja kohustus paigaldama asuva Laulasmaa Spa ja Konverentsihotelli kompleksi ehitusel peahoone hotelliosa 5. korruse metallkarkassi ja AS KM on tasunud OÜ-le K tehtud tööde eest (t lk 59-79).
10.Vaidlus on selles, kas AS KM on kostjale töö üle andnud, kas töö oli puudustega, kas pooled on kokku leppinud lisatööde tegemises. Vaidlus on poolte vahel teostatud tööde eest tasu 55 648 krooni ja viiviste saamise üle.
11.Kohus asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
12.VÕS § 171 lg 1 järgi võlgnik võib uue võlausaldaja nõude vastu lisaks vastuväidetele, mis tal on uue võlausaldaja vastu, esitada kõiki vastuväiteid, mis tal olid senise võlausaldaja vastu nõude loovutamise ajal. Nõudeõiguse loovutamise lepinguga on tuvastatud, et AS KM on loovutanud hagejale 14.06.2005 nõude 55 648 krooni kostja vastu (t lk 6-7, 10-12). Argumenteeritud on hageja seisukoht, et kostja on iseenesest nõuet ja esitatud arvet tunnistanud, tasudes AS-ile KM osaliselt 21.05.2003.a 125 000 krooni ja 22.07.2003.a 21 427 krooni, kuid tasumata on 55 648 krooni (t lk 6-7). Õige on hageja osundamine asjaolule, et Laulasmaa Spa ja Konverentsihotelli peahoone peatöövõtja AS F jättis teatud ulatuses tasumata kostjale teostatud lisatööde eest, mida kinnitab kostja 10.07.2003 kiri AS-ile F lisatööde eest tasumise kohta, mis aga ei vabasta kostjat kohustusest tasuda lepingust tulenev tasu tehtud töö eest (t lk 81). Asjakohane on kostja viide lepingu p 8, mille kohaselt leppisid pooled kokku, et lepingu täitmise käigus töö osade kaupa vastuvõtmist ei toimu ning et teostatud töö kohta koostatakse töövõtjapoolse mahu ja kvaliteedihinnangul põhinevad õiendid. Töövõtja koostab õiendid igakuiselt kontrollides kuu jooksul tehtud töö mahtu ja kvaliteeti ja esitab selle tellijale kooskõlastamiseks. Tellijal ei ole kohustust õiendi saamise järel vastavat tööd üle vaadata ega kontrollida ning tal on õigus usaldada õiendis olevaid andmeid. Tellijal on õigus õiendit ja tehtud töid kontrollida. Õiendi aktsepteerimine tellija poolt ei tähenda nagu oleks tellija antud töö üle vaadanud või vastu võtnud. Tellija on kohustatud õiendi aktsepteerima või sellest keeldumisest teatama. Töövõtjal on õigus arvet koostada ainult siis, kui tellija on vastava õiendi aktsepteerinud. Töö vastuvõtmine toimub kogu töö valmimise järel. Vastuvõtmise akti koostamiseks teatab töövõtja tellijale töö valmimisest. Kui tellija leiab, et töö vastab lepingu tingimustele, koostab tellija töö vastuvõtmise akti. Kostja väited, et AS KM ei esitanud kostjale kooskõlastamiseks ühtegi õiendit ja seega puudus AS-il KM õigus arvet koostada; samuti ei toimunud töö vastuvõtmist, on meelevaldsed kuna kostja on AS-i KM13.05.2003 arvet nr 2007 aktsepteerinud ja osaliselt tasunud. Asjaolu, et AS KM ei viinud lepingus kokkulepitud töid lõpule ega teatanud kostjale suutmatusest töid lõpule viia ning kostja oli sunnitud tööd lõpetama oma jõududega, ei vabasta kostjat tehtud töö eest tasumisest. Asjakohane on hageja viide VÕS § 638, mille kohaselt on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Põhjendatud on hageja seisukoht, et kostja on jätnud alusetult AS KM poolt teostatud ja tööde üleandmise- vastuvõtmise akti allkirjastamata, mistõttu tuleb tööd VÕS § 638 alusel lugeda vastuvõetuks. Asjaolu, et kostja on jätnud allkirjastamata tööde teostamise akti, ei anna kostjale õigust jätta tehtud tööde eest ma ata. Riigikohus on 27. märtsil 1997. a. otsuses nr 32-1-35-97 märkinud, et keeldumine tööde üleandmise-vastuvõtmise akti vormistamisest ei vabasta tellijat kohustusest tasuda tehtud tööde eest. Iseenesest on õiged kostja viited lepingu p 5.3. ja 5.9, mille kohaselt enne töö ja/või iga selle osa tegemise alustamist kohustub töövõtja piisavalt ja hoolikalt kontrollima projekti ja muud töö tegemise aluseks olevat lähtematerjali, tööfronti, tellija ja kolmandate isikute eeltöid
objektil ja tellija antud juhiseid, samuti teostama vajalikud mõõtmised. Lepingu p 5.9. kohaselt töövõtja peab teostama õigeaegselt kontrollmõõtmised, proovikatsetused ja ekspertiisid, tagamaks töö piisav kontroll ja kohane teostamine. Paljasõnaline ja tõendamata on kostja väide, et AS KM valmistas metallkarkassi, vaid objekti projekti jooniste järgi ilma objekti, enne töö alustamist, üle mõõtmata. VÕS § 644 lg 1 tulenevalt peab tellija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kostja väited, et ta teavitas suuliselt AS-i K, et metallkarkass, mille AS KM kohustus valmistama ja paigaldama, ei vastanud lepingus kokku lepitud tingimustele ning seetõttu oli kostja sunnitud tööd, mille teostamine oli AS KM lepingujärgseks kohustuseks, lõpetama oma jõudude ja OÜ K abiga; antud juhul ei vastanud AS KM poolt valmistatud metallkarkass kokkulepitud tingimustele; samuti keeldus AS KM metallkarkassi parandamast ja paigaldamast nagu lepingus kokku lepitud, on paljasõnalised ja tõendamata. Põhistatud on hageja seisukoht, et lepingu p 7.1 ja 7.2 kohaselt igasugused lisa- ja muudatustööd tehakse eraldi kirjaliku kokkuleppe alusel. Töövõtjal on õigus nõuda tellijalt lisa- või muudatustööde kohta tasu, kui tasu suuruses on eelnevalt kirjalikult kokku lepitud. Kostja ja AS-i KM vahel täiendavaid kirjalikke kokkuleppeid lisatööde tegemiseks ei ole. Seega oli kostjale siduv leping AS-iga K. VÕS § 76 lg 1 ja 2 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest, võttes arvesse tavasid ja praktikat. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 637 lg 4 sätestab, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. VÕS § 637 lg 5 kohaselt tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või ma ise tingimused ei anna talle selleks võimalust. VÕS § 642 lg 1 sätestab, et töövõtja vastutab töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda. Kostja väide, et ta ei ole tööde üleandmise-vastuvõtmise akti saanud, on ümber lükatud AS-i KM28.01.2005 kirjaga, milles AS KM kohustab kostjat tasuma tööde eest summas 55 648 krooni ning allkirjastama töö üleandmise-vastuvõtmise akti, ja Eesti Post 28.01.2005 kviitungiga nr 330449 (t lk 80, 92-93, 99-100). Õige on hageja väide, et kostjalt on varasemalt nõutud arve tasumist, mida kinnitab AS-i IJ kiri AS-i KM järelepärimisele, mille kohaselt on kostja suhtes 2003.a sama nõuet menetlenud inkassoettevõte (t lk 94, 101).
Asjakohane on hageja seisukoht, et asjaolu, et kostja on tasunud AS-ile E, OÜ-le D , OÜ-le P.T.M P, OÜ-le LT, samuti KE OÜ-le lisatööde eest, ei puutu käesolevasse vaidlusse kuna hageja nõue tuleneb kostja ja AS-i KM vahel sõlmitud lepingust (t lk 107-120). VÕS § 101 lg 1 p 5 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja alandada hinda. Põhjendatud on hageja positsioon, et kostja ei ole varasemalt teavitanud AS-i KMega hagejat lepingutingimuste mittevastavusest (näit. sellest, et kõiki töid ei lõpetatud), vaid teinud seda alles hagi vastuses. Seega ei saa kostja enam lepingutingimustele mittevastavusele tugineda ega nõuda hinna alandamist. Kohus asub seisukohale, et esitatud tõenditest nähtuvalt on AS KM lepingust tulenevad kohustused täitnud ja kostja on minetanud mõistliku tähtaja tuginemiseks lepingutingimuste mittevastavusele. 13.05.2003.a esitas AS KM kostjale arve summas 202 075 krooni, millest on kostja jätnud 55 648 krooni tasumata. Kohus leiab, et kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 55 648 krooni. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
13.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Lähtudes Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 29. juuni 2000. a direktiivi nr 2000/35/EÜ äritehingutes hilinenud ma isega võitlemise kohta art 3 lõike 1 punktidest c-ii liikmesriigid tagavad, et võlausaldajal on õigus saada hilinenud makse eest intressi, kuivõrd ta on täitnud oma lepingulised ja juriidilised kohustused ja ta ei ole saanud makstavat summat õigel ajal. Kostja viiviste arvestusele vastu ei vaielnud, küll aga palus töötasu väljamõistmisel vähendada viivist tuginedes VÕS § 162. Kohus asub seisukohale, et hageja on viivitusintressi arvestanud lähtuvalt VÕS § 113 ja § 94 sätestatust. Seega puudub alus viivise vähendamiseks. TsMS § 376 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus asub seisukohale, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista seisuga 30.06.2006 viivis kogusummas 19 367 krooni ja alates 01.07.2006 9,75% põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni.
14.TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindla ääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Viivi Villemson kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.