Muud › Muud hagiasjad

Hagi on esitatud kostjate vahel sõlmitud võlaõigusliku müügitehingu ja asjaõiguslepingu tühisuse tunnustamise ning tehingute täitmise järgi saadu tagasitäitmiseks kohustamiseks. Nimetatud alusel võib hageja pöörduda kohtu poole vaid juhul, kui vaidlustatud tehing rikub õigusi, mis omavad absoluutset kehtivust kõigi isikute suhtes. Hageja vaidlustamata eesmärgiks käesolevas menetluses on üksnes muuta Märt Velleste varalist seisu. Hageja ei taha saada ise müüdud kinnistu omanikuks, samuti ei riiva vaidlustatud tehing ka muul viisil hageja absoluutseid õigusi. Sellest tulenevalt ei kuulu hagejale kaitstavat õigust, mis annaks hagejale voli nõuda vaidlusaluste lepingute tühisuse tuvastamist ja toetuda sellele oma õiguse kaitsmisel. Kuna hagejal ei ole vaidlustatud tehingute kehtivuse ning tehingute tagasitäitmise suhtes õigustatud huvi, ei ole vajalik hinnangu andmine vaidlusaluste tehingute kehtivusele ning kostja Silvia Sireli väidetavale pahausksusele ja Märt Velleste võimalikule eesmärgile muuta ennast varatuks. Õigusliku huvita esitatud hagi suhtes tuleb teha hagi rahuldamata jättev otsus. Hagejale võib kuuluda õigus saada oma nõuetele rahuldust, kuid hageja ei saa panna oma õigusi maksma vaidlustades tema jaoks võõrast tehingut hagimenetluse korras. Hageja poolt taotletud tulemuseni on võimalik jõuda läbi Märt Velleste pankrotimenetluse. Juhul kui hagejal on oma võlgniku vastu rahalisi nõudeid, mida tal ei õnnestu realiseerida võlgniku varatuse tõttu, on hagejal võimalik esitada oma rahalist kohustust mittetäitva võlgniku suhtes pankrotiavaldus ning selle rahuldamisel on juba pankrotihalduril võimalik võlgniku tehinguid, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustavad võlausaldajate huve, vaidlustada tagasivõitmise korras. Apellatsioonkaebus Apellant palub tühistada Harju Maakohtu otsuse täies ulatuses ning saata see esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud apellandil õigustatud huvi puudumise kinnistu võõrandamise tehingu tühisuse tuvastamiseks ja kohtuotsus on vastuolus TsMS § 438 ja §

Apellatsioonkaebuses on apellant korranud oma varem esitatud seisukohti, kaebus ei sisalda aga põhjendust, millest võiks järeldada, nagu põhineks esimese astme kohtu otsus menetlusõigusnormi rikkumisel või nagu tuleks apellatsioonimenetluses arvestamisele kuuluvate asjaolude ja tõendite kohaselt apellatsioonimenetluses teha esimese astme kohtu otsusest erinev otsus (TsMS § 631 lg 1). Kaebus ei sisalda ka vaidluse lahendamiseks olulisi väiteid, millele maakohus oma otsuses juba ei oleks vastanud. Kolleegiumi arvates leidis maakohus õigesti, et nimetatud alusel võib hageja pöörduda kohtu poole vaid juhul, kui vaidlustatud tehing rikub õigusi, mis omavad absoluutset kehtivust kõigi isikute suhtes ja õigusliku huvita esitatud hagi suhtes tuleb teha hagi rahuldamata jättev otsus. Kolleegium ei nõustu apellandi väitega nagu oleks maakohus ebaõigesti tuvastanud apellandil õigustatud huvi puudumise ja kohtuotsus on vastuolus TsMS §§-des 438 ja 442 sätestatuga. Maakohus on otsuses küll möönnud hagejale kuuluvat õigust saada oma nõuetele rahuldust, kuid samas ka selgitanud, et hageja ei saa panna oma õigusi maksma, vaidlustades tema jaoks võõrast tehingut hagimenetluse korras. Kolleegium selle seisukohaga nõustub. Juhul kui hagejal esineb sissenõutavaks muutunud rahaline nõue kostja Märt Velleste vastu, mida ei õnnestu realiseerida võlgniku varatuse tõttu, on võimalik esitada oma rahalist kohustust mittetäitva võlgniku suhtes pankrotimenetlus. Nagu nähtub tsiviilasja materjalidest, on hageja juba esitanud samas nõudes Harju Maakohtule pankrotiavalduse kostja Märt Velleste vastu ja mille kohus 29.novembri 2004.a. otsusega (nr 2/1-1418/04/04) on jätnud rahuldamata. Nimetatud kohtuotsusega on maakohus tuvastanud, et hagejal puudub nõue Märt Velleste vastu nn alusetult omandatud hagejale kuuluvate varade osas (tl 57-59). Apellant kohtuotsust vaidlustanud ei ole. Kolleegium leiab, et eeltoodu kinnitab maakohtu järeldust selles, et hageja vaidlustamata eesmärgiks on üksnes muuta kostja Märt Velleste varalist seisu, kuna hageja esitatud viited oma nõude olemasolule ja sissenõutavusele on käesolevas hagis oletuslikud ja põhistamata. Seadusest ei tulene hagejale õigust ilma lepingu pooleks olemata taotleda tehingu tühisuse tunnustamist ja tagasitäitmist. Maakohus on kolleegiumi arvates õigesti leidnud, et hagejal vaidlustatud tehingute kehtivuse ning tagasitäitmise suhtes õigustatud huvi puudumisel ei pea kohus andma hinnangut vaidlusaluste tehingute kehtivusele ning kostjate väidetavale pahausksusele ja võimalikule eesmärgile muuta ennast varatuks. Apellant ei ole tuginedes TsÜS §-le 87 viidanud, milles seisnes kostjate vahelise tehingu seadusevastasus ning millisel moel rikkus kostjate vaheline tehing 13.07.2004.a. seisuga hageja subjektiivseid (oletatavaid) õigusi. Hageja kasuks ei olnud ostu-müügitehingu hetkel seatud ühtegi asjaõigust, mistõttu tuginemine üldsõnaliselt TsÜS § 138 lõikele 2 ei ole põhjendatud. Kostjate vahelise tehinguga endale kahju tekitamist apellant kolleegiumi arvates põhjendanud ei ole. Tehingut ei tee heade kommetega vastuolevaks ka asjaolu, et kostjad olid omavahel tööalaselt suhelnud ja tuttavad. EV põhiseadus ega asjaõigusseadus ei piira isiku vabadust võõrandada oma vara oma äranägemise järgi. Seadusest tulenevaid piiranguid vara võõrandamiseks vaidlusaluse tehingu puhul ei esine. Seega ei anna ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel tuleb apellandi menetluskulud jätta tema enda kanda.

Urmas Reinola

Gaida Kivinurm

Mare Merimaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.