Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Hageja sõlmis kostja X iga 15.02.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0600418/15st, mille alusel kostjale anti laenu 20 000 krooni intressimääraga 29,31 % aastas. Tagasimaksed pidid toimuma igakuuliselt. Läbirääkimiste tulemusel sõlmisid pooled 17.02.2006 tarbijakrediidilepingu nr 0600418/15st kokkuleppe nr 1 krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Krediidisummat suurendati 30 000 krooni võrra, aastaintressiks kujunes 31,75 %. Kostja ei ole laenu tagasimaksmise kohustust täitnud, vaatamata hageja saadetud kirjalikele meeldetuletustele ja hoiatustele 18.05.2006 ja 18.07.2006.a. 08.08.2006 saadetud kirjaga ütles hageja lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt üles. Ka pärast lepingu ülesütlemist ei ole kostja asunud hageja nõudeid tasuma. Hageja nõue kostja vastu on 104 320.39 krooni, millest 49 700 krooni moodustab põhivõlg, 11 325.80 krooni on lepingu ülesütlemise hetkeks sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 9 554.59 krooni on viivis, 9 940 krooni on leppetrahv, 800 krooni on võla sissenõudmisega seotud kulu ja 23 000 krooni on hageja kahjuhüvitise nõue. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kostja on hagimaterjalid koos kohtumäärusega, milles on hoiatus tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta hagile 20 päeva jooksul ei vasta, 03.07.2007 isiklikult vastu võtnud, kuid ei ole hagiavaldusele käesoleva ajani vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud tarbijakrediidilepinguga, võlateatistega, lepingu ülesütlemise teatistega, hinnakirjaga. VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja hagiavalduses nõutud võla koos viivistega, intressiga, leppetrahviga ja kahjuhüvitisega summas 104 320.39 krooni. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb hageja kohtukulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1, 2 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.