Võlaõigus › Muud

maksekorraldusega nr. XXX - 11 300 krooni. OÜ on 28.veebruaril 2006 esitanud OÜ-le XXX.

kreeditarve 5.detsembri 2005 arvele nr.

hageja nõue Hageja esitas 7.veebruaril 2007 Harju Maakohtule hagi 1) kostjalt kohustuse täitmiseks 42 600 krooni väljamõistmises 2) kostjalt viivitusintressina 12 542 krooni väljamõistmiseks 3) kostjale kuni põhivõla täitmiseni viivise tasumise kohustuse panemises 4) menetluskulude jaotuse määramises ning kulude jätmises kostja kanda. Hageja väidab, et on 22.veebruari 2006 kokkuleppe täitnud ning tasunud OÜ-le OÜ-le esitatud arve nr. XXX. Hageja ja OÜ kokkulepe (võlatunnistus) ei saa olla deklaratiivne kuna hageja poolt esile toodud iseseisev kohustus (OÜ ja OÜ vahel) on tekkinud teiste isikute vahel. OÜ on jätnud täitmata oma kohustused hageja ees. 22.veebruari 2006 kokkuleppes on uus sisu. Hageja oli tasunud OÜ-le mööbli soetamise eest ettemaksuna 19 906.50 krooni. 22.veebruari 2006 kokkuleppega loobus hageja oma mööbli tellimuse nõudest OÜ vastu. Kokkuleppe kohaselt pidi OÜ tagastama hagejalt saadu ning hüvitama mööbli hankimata jätmisega põhjustatud kahju. 22.veebruari 2006 kokkulepe on iseseisev kohustus. ka juhul, kui 22.veebruari 2006 kokkulepe oleks deklaratiivse iseloomuga võlatunnistus, ei vabaneks kostja vastutusest. Kostja pole tõendanud, et oleks hageja ees esialgse, s.o. mööbli hankimise kohustuse täitnud. OÜ poolt kreeditarve esitamine ei mõjuta hageja ja kostja vahelist suhet. hageja ei rikastu kostja arvel alusetult. Hageja on tasunud mööbli eest 62 506.50 krooni, mis on 19 906.50 krooni võrra kokkulepitust rohkem. Mööbli sai hageja kätte teiselt isikult ja peaaegu aasta lubatust hiljem. kostja vastutab käendajana OÜ kohustuse täitmise eest. kostja on kohustuse täitmisega põhjendamatult viivitanud ja peab tasuma viivitusintressi. kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Kostja väidab, et hageja sõlmis OÜ-ga mööbli tellimise lepingu, kuid leping ei jõustunud, kuna hageja ei teinud nõutud ettemakset. hageja eksitas OÜ-t ja kostjat 22.veebruari 2006 kokkuleppe sõlmimisel ebaõige teabega väites, et on ettemaksu tasunud. Kostja oli 22.veebruari 2006 kokkuleppe sõlmimisel emotsionaalse surve all ja tundis end vastutavana oma venna antud lubaduste eest. OÜ ostis mööbli valmistamise teenust OÜ-lt . Hageja on oma mööbli OÜ-lt kätte saanud ning neile ka mööbli eest tasunud; OÜ-l puudus võlg OÜ ees. OÜ on esitanud OÜ-le kreeditarve, millega tühistas 5.detsembri 2005 arvest nr. 34 tulenenud kohustuse. 22.veebruari 2006 kokkuleppe täitmine viiks hageja aluseta rikastumisele. Kokkulepe on tühine, kuna selle aluseks olnud põhikohustus on kreeditarve esitamisega ära langenud. Poolte tahe 22.veebruari 2006 kokkuleppe sõlmimisel ei olnud suunatud uue, iseseisva kohustuse tekitamisele. võlgniku kohustuse tühisus toob kaasa ka käenduse tühisuse. kohtu hinnang Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p. 1 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest.

Hageja on esitanud nõude tuginedes 22.veebruari 2006 kokkuleppele ja sellele antud käendusele. Vaidlust ei ole selles, et osundatud kokkulepe on sõlmitud hageja ja OÜ vahel. OÜ poolt on kokkuleppele alla kirjutanud kostja äriühingu seadusjärgse esindajana. Kohus leiab, et kostja poolt tehingu tühisusele suunatud vastuväited ei ole põhjendatud ega anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Poolte vahel on õiguslik vaidlus 22.veebruari 2006 kokkuleppe olemuse üle. Hageja väidab, et tegemist on konstitutiivse võlatunnistusega, millest tekkis uus iseseisev kohustus. Kostja väidab, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega, mis on tühine senise põhikohustuse (OÜ võlg OÜ ees) äralangemise tõttu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg. 7 järgi ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Kohus leiab, et 22.veebruari 2006 võlaõigusseaduse § 578 tähenduses.

kokkulepe

on

hinnatav

kompromissilepinguna

VÕS § 578 järgi on kompromissileping lepinguks, mis on sõlmitud õiguslikult vaieldava või ebaselge õigussuhte vaieldamatuks muutmise kohta poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Eeldatakse, et kompromisslepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromisslepingu alusel uued õigused. Kompromisslepingus sisalduvad mõlema poole kohustused, millele vastavad nõudeõigused. Kompromissleping erineb võlatunnistusest eelkõige oma kahekülgsuse poolest. Pooled andsid kohtus selgitusi, millest saab järeldada, et hageja ja OÜ vahelises magamistoa mööbli ostmise (tellimise) lepingus puudus selgus nii sõlmimise kui ka täitmise asjaoludes. Hageja väidab, et sõlmis lepingu ja tasus nõutud ettemaksu. Kostja väidab, et leping küll sõlmiti, kuid see ei jõustunud ettemaksu tasumata jätmise tõttu. Kumbki pool ei ole kohtule esitanud ettemaksu tasumist kinnitavat dokumenti; mõlemad kinnitasid kohtus, et ettemaksu tasumine võis toimuda hagejaga seotud äriühingute vahendusel kostjaga seotud isikule. Mööbli ostmise (tellimise) lepingu täitmisele asumist kinnitab OÜ poolt OÜ-le mööbli tellimuse esitamine ja viimase poolt vastava arve esitamine. Seega oli poolte vahel tegemist ebaselge õigussuhtega, mille täitmine oli kujunenud problemaatiliseks (ettemaksu laekumine, OÜ-l käibevahendite puudumine, tähtaegade ületamine jmt). Kohus leiab, et ebaselgus eelmärgitud õigussuhtes ja ebakindlus sissenõutavuses on lõpetatud 22.veebruari 2006 kokkuleppe (kompromissi) saavutamisega. Kompromissiga on pooled kujundanud omavahelise õigussuhte ümber. Kompromissist tulenev OÜ kohustus RR’i ees on rahalise sisuga ja selge. Kokku on lepitud tasumisele kuuluv summa ja maksmise viis. Kompromissi sisuks on muu hulgas kohustuse mittetäitmisega põhjustatud kahju katmiseks leppetrahvi tasumine. 22.veebruari 2006 kokkuleppe kohase täitmisega saanuks OÜ selles sisalduva leppetrahvi nõude (15 400 krooni) ära hoida. Kohase täitmise korral oleks OÜ kohustus piirdunud 27 200 krooni tasumisega, mis ei ole tasutud ettemaksu suurust (19 906.50 kr.) arvestades ebamõistlik ega koorma võlgnikku ülemääraselt. Eelneva alusel leiab kohus, et 22.veebruari 2006 kokkuleppe sõlmimine tõi kaasa sisulise muudatuse samade isikute vahelises varasemas õigussuhtes. Võlaõigusseaduse § 5 järgi on

võlasuhte pooled õigustatud sõlmima mistahes kokkuleppeid, mis ei ole vastuolus avaliku korra või heade kommetega või rikuks isiku põhiõigusi. Asjas esile toodud ja tõendatud asjaoludel ei ole 22.veebruari 2006 kokkulepe vastuolus avaliku korra või heade kommetega. Kostja väited, mis on suunatud OÜ u nõude äralangemisega ei ole 26.veebruari 2006 kompromissi tühisuse aluseks. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Võlasuhe on suhteline ja määratud subjektidega. OÜ-l ja RR kujundasid ümber omavahelise varasema õigussuhte. Kostja väited aluseta rikastumisest ei ole tõendatud. Ettemaksu tasumata jätmise väide on paljasõnaline ja tõendamata. Hageja tugineb vaidluses kompromissile; hagejal puudus vajadus tõendada kompromissiks ümberkujundatud suhte asjaolusid. Nii kompromissist enesest kui ka mööbli tellimise asjaoludest, saab järeldada ettemaksu tasumist. Vastupidist pidanuks tõendama kostja. Kohus leiab, et OÜ nõude hilisem äralangemine OÜ vastu ei mõjuta iseenesest hageja ja OÜ vahelisi õigussuhete sisu või püsivust. 22.veebruari kokkuleppest tuleneb äriühingu kohustus maksta tarbijalt saadud ettemaksu ja kohustuse täitmisega viivitamise eest tarbijale kokkulepitud tingimustel kokkulepitud summa, millega äriühing vabanes mööbli valmistamise/üleandmise kohustusest. Selle kohustuse püsivuse suhtes ei oma OÜ Kreeditarve õiguslikku tähendust. Hageja väidab, et kokkulepe on sõlmitud poolte vaba tahte alusel. Kostja väidab, et oli 22.veebruari 2006 kokkuleppe sõlmimisel emotsionaalse surve all; hageja eksitas kostjat ebaõigete andmete esitamisega. Kohus leiab, et kostja poolt tahte puudumisele suunatud vastuväited ei ole õiguslikult arvestatavad ega anna alust nõude rahuldamata jätmiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 92 lg. 1 ja 2 järgi on eksimus ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks tehingu teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. Kostja on 22.veebruari 2006 tehingutele alla kirjutanud olles võlgniku juhatuse liige. TsÜS § 35 järgi peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Äriseadustiku §-st 183 tuleneb osaühingu juhatuse kohustus korraldada osaühingu raamatupidamist. Raamatupidamise korraldamine eeldab ülevaadet äriühingu õigustest ja kohustustest, s.h. lepingute sõlmimisest ja täitmisest. Juhatuse liikme hoolsuskohustusega on hõlmatud äriühingu kasuks tehtavate maksete laekumise kontrollimine enne äriühingule sellega seonduvate kohustuste võtmist. Kohus leiab, et iga mõistlikult käituv juhatuse liige oleks tarbijalepingu sõlmimisel kontrollinud tarbijalt saadud äriühingut puudutava info tegelikkusele vastavust (küsinud ettemaksu tasumist tõendavat dokumenti, kontrollinud laekumist jmt.). Seega pole õige kostja väide selles, et hageja eksitas kostjat 22.veebruari 2006 kokkuleppe sõlmimisel. Hagejal puudus tõsiseltvõetav võimalus eksitada äriühingu juhatuse liiget äriühingule maksete laekumise osas. Kostja väidab, et oli 22.veebruari 2006 tehingute tegemisel emotsionaalse surve all.

TsÜS § 97 järgi saab füüsiline isik tühistada tema poolt äärmiselt ebasoodsatel tingimustel tehtud tehingu, mille tegemisel teine pool kasutas ära tema erakorralisi vajadusi, sõltuvussuhet, kogenematust või muid selliseid asjaolusid. Kostja on 22.veebruaril 2006 andnud käenduse enda juhitava äriühingu kohustuse täitmise tagamiseks. Tekkinud kohustus ei ole sisult hinnatav tavapärases majandustegevuses äärmiselt ebasoodsaks. Kostja väide emotsionaalsest survest on paljasõnaline ja tõenditega kinnitamata. Kostja on äriühingu osanik ning juhatuse liige. Seega pole alust hinnata teda tehingute sõlmimisel kogenematu isikuna. Kohus peab vajalikuks märkida, et tahte või tahteavalduses puudustega sõlmitud tehingu võib tehingu teinud isik seaduses sätestatud aja kestel tühistada (TsÜS § 99). Kostja ei ole tehingu tühistamise avaldust teinud; seega on 22.veebruari 2006 tehingud kehtivad ning pooltele siduvad. Võlaõigusseaduse § 76 lg. 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vaidlust ei ole selles, et OÜ 22.veebruari 2006 kokkulepet ei täitnud. VÕS § 101 lg. 1 p. 1, järgi on võlausaldajal õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 82 lg. 1 järgi tuleb määratud tähtajaga kohustus täita kokkulepitud tähtpäeval. Lepingus määratud tähtajad on lõppenud. VÕS § 82 lg. 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Tähtaja saabumisega on kohustus muutunud sissenõutavaks ja hageja täitmisnõue on põhjendatud. Hageja on esitanud viivitusintressi nõude. VÕS § 101 lg. 1 p. 6 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 järgi võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse seadusjärgse intressi määr, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled on 22.veebruari 2006 kokkuleppes ette näinud viivise määraks 0,1% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud kalendripäeva eest. Kostja ei esitanud vastuväiteid viivise arvestusele ja suurusele ega kasutanud õigust taotleda viivise vähendamist. Hageja viivitusintressi nõue põhineb seadusel ja lepingul. Kostja on intressita rahalise kohustuse täitmisega viivitanud rohkem kui aasta. Seega on hageja nõue viivitusintressi tasumises põhjendatud ja tuleb rahuldada. VÕS § 142 järgi kohustub käendaja vastutama võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuste täitmise eest. VÕS § 145 järgi vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse täitmise eest solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole kokku lepitud täiendavas vastutuses. 22.veebruari 2006 käenduslepingust tuleneb, et käendus on antud solidaarvastustuse põhimõttel ja tingimusteta. VÕS § 65 lg. 1 järgi võib võlausaldaja nõuda solidaarkohustuses kohustuse täielikku täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seega on võlausaldaja õigustatud esitama nõude üksnes käendaja vastu. menetluskulud Hageja on 5.veebruari 2007 maksekorraldusega nr. 42 tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 2 500 krooni. Pooled ei esitanud õigusabi kulude nimekirja.

TsMS § 162 lg. 1 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162 lg. 1; 230; 436 ja 442; TsÜS §-st 5; 35; 92 lg. 1 ja 2; 97; 99 ja VÕS §-st 3 p. 1; 65 lg. 1; 76 lg. 1; 82 lg. 1 ja 7; 101 lg. 1 p. 1 ja p. 6; 113; 142; 145; 578 ja äriseadustiku §-st 183 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada. Mõista välja PR’alt RR’i kasuks 55 142.00 (viiskümmend viis tuhat ükssada nelikümmend kaks) krooni, s.h. 42 600.00 krooni põhikohustusena ja 12 542.00 krooni viivitusintressidena. Mõista PR’alt RR’i kasuks välja viivis 0,1% ulatuses maksmata põhikohustusest iga viivitatud kalendripäeva eest alates 1.veebruarist 2007 kuni põhikohustuse täitmiseni. Jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.