Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

Kohus edastas kostjatele hagiavalduse materjalid ja andis tähtaja vastuse esitamiseks.

2-06-10083

07.03.2007.a esitas hageja kohtule avalduse asjas menetluse lõpetamiseks, kuna kostja on hagejale põhivõla tasunud. Hageja loobub ka intresside nõudest. Hageja on teadlik hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest. Hageja taotleb kohtult tagastada hagejale 1⁄2 hagi esitamisel tasutud riigilõivust ja välja mõista kostjalt menetluskulud. Kohtumääruse põhjendused Kohus asub seisukohale, et hageja hagist loobumine tuleb vastu võtta ja menetlus tsiviilasjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kooskõlas TsMS § 429 lg 1 sätestatuga on hagist loobumine käeolevas asjas lubatud ega ole vastuolus seadusega. Hageja nõude, kostja poolt raha kasutamise käigus saadud tulu hagejale väljamõistmiseks, jätab kohus tähelepanuta, kuna tegemist on uue iseseisva nõudega, millel on uus hagi alus, kuid sellist hagi (alus, ese), mis on vormistatud hagiavaldusena kohtule esitatud pole, taotluse raames ei ole võimalik seda küsimust lahendada. Nimetatud nõuet hageja esialgses hagiavalduses esitanud ei ole. Õigusabi ja kohtukulude hüvitamine ei ole mitte lahendatav kahju väljamõistmist reguleerivate sätete järgi vaid menetlusseaduses sätestatu järgi. TsMS § 174 lg 4 võib kohus asja menetluse lõpetamisel hagist loobumise tõttu menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse. Juhindudes TsMS § 168 lg 5, kui hageja hagist loobub või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, võib kohus hageja taotluse alusel menetluse lõpetamise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt. Hageja palus kohtukulud välja mõista kostjalt vastavalt 5500 krooni õigusabi eest. Kohus väljastas kostjale hageja õigusabi kulude hüvitamise taotluse, millele kostja omapoolseid seiskohti avaldanud ei ole, üksnes hagile vastuväiteid esitades palus jätta menetluskulud hageja kanda. Hageja on tasunud lõivu asjas 500 krooni vastavalt kohtu määrusele. Vastavalt TsMS § 169 lõikele 1 kannab menetlustoimingu tegemise tähtaja mööda lasknud või vastuväite või tõendi hilisema esitamisega või muul viisil menetlustoimingu aja muutmise, asja arutamise edasilükkamise või tähtaja pikendamise põhjustanud pool sellest tulenevad täiendavad menetluskulud. Eeltoodud sätetest tulenevalt ja arvestades asja mahukuse ning keerukuse astet ning asjaolu, et tsiviilasja menetleti lihtsustatud menetluses, et hageja keeldus menetluse ajal kostjale arveldusarve numbri teatamisest, mistõttu puudus kostjal võimalus varem võlg tasuda, ja et kostja sai hageja konto kohtu abil, siis peab kohus mõistlikuks kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna riigilõivu 250 krooni ja hageja esindaja kulud summas 5000 krooni. Siinjuures on kohus arvestatud ka seda, et esialgselt keeldus kostja hagejale raha vabatahtlikult tagastamast, mille kohta on esitatud ka vastav kostja kiri hagejale 17.11.04 ja selle tõttu oli hageja õigustatud ka vastava hagiga kohtusse pöörduma ja saama vastavalt õigusnõustamist. Väljamõistatav õigusabikulu vastab ka TsMS § 175 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valituses 15.12.2005 määrusele nr 306, millega on kinnitatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirimäärad ja mille kohaselt on piirmääraks hagihinna puhul kuni 15000 krooni vastav piirmäär 5000 krooni. Kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p 2 sätestatuga kuulub hagejale tagastamisele pool hagi esitamisel riigituludesse tasutud riigilõivust. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 500 krooni, mistõttu kuulub hagejale tagastamisele riigilõiv summas 250 krooni riigituludest. Kooskõlas TsMS § 179 lg 1 järgi tasumata või vähem tasutud riigilõivu ja muude

2-06-10083 menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, riigile tasumist võib nõuda kohtumääruse alusel ja lg 2 järgi lahendab kohus kulude küsimise pärast asjas lõpplahendi jõustumist, küll aga võib kulude suuruse kindlaksmääramise teha kooskõlas § 174 järgi ja asja menetlust lõpetavas määruses kui hageja loobub hagist. Hageja oleks pidanud hagilt tasuma lõivu 1000 krooni, kohus vabastas hageja osaliselt so 500 krooni ulatuses ning hageja tasuski selles osas. Hagist loobumise korral tagastatakse 1/2 menetluses tasutud lõivust, seega jääks riigile nõutavast 1000 kroonist (antud nõude suuruse puhul ettenähtud lõiv) järgi vaid 500 krooni. Kuivõrd hageja saab tema poolt tasutud osast (500 kr) 1⁄2, so 250 krooni tagasi riigilt, siis tuleb vastavas osas e. 250 kostjalt riigituludesse nõuda. Kooskõlas TsMS § 179 lg 5 järgi tuleb riigituludesse tasuda riigilõiv 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.