Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

31.05.2002 sõlmitud kahest mobiilside liitumislepingust. Hageja osutas kostjale mobiilside teenuseid, esitas arved BO2052139127,VO2062281576,VO2062142359 kokku summas 2823,85 krooni. Hagi esitamise seisuga oli kostja võlg 2699,12 krooni. Kohtuväliselt ei ole kostja võlga ära tasunud. Viivis on arvestatud kostjale viimase arve maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni hagi koostamise kuupäevani 20.10.06 ja see on 1498 päeva summas 6066,90 krooni. Viivise arvestus lähtub järgmisest arvestusest:0,15%*2*699,12=4,05 krooni päevas, 4,05*1498=6066,90. Hageja nõuab viivist põhivõlast väiksemas ulatuses so 2698,12 krooni. Hageja tugineb lepingu lisaks olevate üldtingimuste p 5.1.1, 5.1.2, 8.10, 8.7. Viivise määr on kokku lepitud lepinguga 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summast ja makse loetakse tasutuks arvel esitatud summa laekumisel hagejale. Kohtukulud palus jätte kostja kanda. 06.06.07.a kohtumäärusega määras kohus kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamise viisiks avaliku kättetoimetamise. Teade kostjale menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise kohta on väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud 08.06.2007.a. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse. Hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning puuduvad TsMS § 413 lg-s 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on VÕS RakS § 12 lg 1, mille kohaselt kohaldatakse alates 01.07.2002 kestvuslepingule võlaõigusseadust ja vastavalt VÕS § 76 lg 1, mis sätestab kohustuse täitmise vastavalt lepingule või seadusele ja sama seaduse § 101 lg 1 p 1, 108 lg 1, mis sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub. VÕS § 113 lg 1 ja § 101 lg 1 p6 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine, sh mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb välja mõista hagetav võlg 2699,12 krooni ja viivis 2698,12 krooni. Kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p 2 tuleb tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohtukulud Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja kohtukulud täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.