Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kostja ei ole täielikult täitnud üürilepingust tulenevat üüri- ja kõrvalkulude ning käibemaksu tasumise kohustust. Üürilepingu lõpetamisel sõlmisid pooled kokkuleppe võlgnevuse tasumiseks, kuid ka seda ei ole kostja täielikult täitnud. Hageja on kostjalt korduvalt nõudnud võlgnevuse tasumist telefoni teel, samuti saatnud kostjale kirjalikud teated võlgnevuse kohta 30.03.2007 ja 23.04.2007. Kostja ei ole mainitule vaatamata oma võlgnevust likvideerinud. Hageja nõuab kostjalt seisuga 15.05.2007 üürivõlgnevuse 9816.13 krooni, maksmata kõrvalkulude 931.78 krooni ja maksmata käibemaksu 1920.66 krooni, kokku 12668.57 krooni väljamõistmist hageja kasuks. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. Kostja esindaja on hagimaterjalid – hagiavalduse koos lisade ja kirjaliku vastuse nõudega – 14.07.2007 kostja äriregistrisse kantud asukohas kätte saanud. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta 20 päeva jooksul hagile ei vasta. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud üürilepingu, 28.04.2006 ruumide üleandmise-vastuvõtmise aktiga, 13.11.2006 sõlmitud kokkuleppega võlgnevuse tasumiseks, 17.11.2006 ruumide üleandmise-vastuvõtmise aktiga, Tartu Linnavalitsuse 30.03.2007 kirjaga nr 4.2-1.2/03443 ning 23.04.2007 kirjaga nr 4.2.1.2/03443, väljavõttega üüri, kõrvalkulude ning viivise arvestusest ja laekumisest, ja arvetega nr 0601540, 0601727, 0601945 ning 0602129. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 sätestab, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega. VÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja üürilepingust tuleneva võla seisuga 15.05.2007 summas 12668.57 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb hageja kohtukulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1, 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse

alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.