Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagi vaadatud läbi avalikul kohtuistungil Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungil osalesid
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Heli Käpp 05.september 2007 kell 14.00 Tallinnas, Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu 2-06-19834 EM hagi KÜ vastu 27.04.2006.a. üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. 24.04.2007; 16.08.2007 Hageja EM(isikukood XXX; elukoht XXX, Tallinn XXX); Kostja KÜ(registrikood XXX), seaduslik esindaja juhatuse liige AL (elukoht XXX, Tallinn XXX) Kostja lepinguline esindaja JB (ik XXX) Hageja EM, kostja esindaja JB
RESOLUTSIOON
1.Jätta EM hagi KÜ vastu 27.04.2006.a. üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta EM kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle läbivaatamist kohtuistungil.
HAGEJA NÕUE JA HAGIAVALDUSE PÕHJENDUSED
28.07.2007 kohtule esitatud hagiavalduses hageja EM taotleb tunnistada kehtetuks KÜ(edspidi KÜ ) 27.04.2006 üldkoosoleku otsused 2005.a. majandusaasta aruande kinnitamise, kodukorra punktide 6.1; 6.10; 8.1. kinnitamise ja sauna omanike määramise osas. Hagiavaldusest nähtuvalt kuulub hagejale korteriomand Tallinnas, aadressiga XXX, hageja on KÜ liige. 27.04.2006 toimus korteriühistu üldkoosolek. Üldkoosolek oli otsustusvõimeline, kohal oli 25 liiget või esindajat 40-st. Korteriühistu liikmetele teatati trepikodades väljapanduna üldkoosoleku päevakord, toimumise aeg ja koht õigeaegselt, 2005.a. eelarve ning 2006.a. majanduskava planeeritavad uurimis- ja remonditööd. Hageja leiab, et liikmetele tutvumiseks esitatud 2005.a. eelarve ja 2006.a. majanduskava planeeritavad uurimis- ja remonditööd ei vasta KÜS § 15 lg-1 sätestatule. Korteriühistu juhatus ei andnud hagejale enne majandustegevuse 2006.aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti (puudus 2006.a. tulude-kulude eelarve). Alles
27.04.2006 üldkoosolekul jagati liikmetele välja 2006.a. eelarve ja uus kodukorra redaktsioon. 2005.a. 9 kuu kulutuste kohta esitas A. L suuliselt üldkoosolekule ebapiisava ülevaate ja hageja küsimustele vastati ebapädevalt. Taoline teabe mitteandmine korteriühistu majandustegevuse kohta rikub oluliselt hageja kui ka teiste ühistuliikmete subjektiivseid õigusi saada teavet, et osaleda otsustamisel. Hageja hinnangul 2005.a. tehti korteriühistus kulutusi rohkem, mida ei olnud kinnitatud eelarves ette nähtud. Vaatamata hageja nõudmistele, ei väljastatud talle kuni hagiavalduse esitamiseni 2005.a. majandusaasta aruannet ega korteriühistu 27.04.2006 üldkoosoleku protokolli. Seetõttu ei ole hagejal võimalik täpseid summasid vastavalt kuludele välja tuua, mistõttu hageja vaidlustab üldkoosoleku otsuse majandusaasta aruande kinnitamise kohta. Hageja vaidlustab 27.04.2006 üldkoosoleku otsuse kodukorra punktide 6.1; 6.10; 8.1. vastuvõtmise osas järgmistel põhjustel: - kodukorra p 6.1. sõnastus „Korteriomanikel (või majaelanikel) on keelatud tekitada ajavahemikus kl 21 – 9 müra, mis häirib naabreid“ ei ole korrektne ja ei vasta õigusaktidele. Hageja leiab, et nimetatud sõnastus on mitmeti mõistetav ja sellest võib vääralt aru saada, et muul ajal võib müra tekitada, märgitud ajal võib müra tekitada, kui naabreid ei ole kodus või müra neid ei häiri. Öörahu aeg Tallinnas ning müra piirnormid eluruumides on kehtestatud Õigusaktidega. - kodukorra p 6.10. keelab korteriomanikul juhatuse kirjaliku loata ümber paigutada elektrijuhtmestikku. See piirab põhjendamatult korteriomaniku õigust teostada elektripaigaldise renoveerimist korteriomandi reaalosas, õigusaktid ei kehtesta ühistu juhatuse kirjaliku loa vajalikkust. - kodukorra p 8.1. sätestatud hooldustööde kohustuse panemine ühistu liikmele rikub selgelt korteriomaniku õigusi, ühistu liikmega vastava kokkuleppe puudumisel ja liikme nõusolekuta on liikmele kohustuste panemine lubamatu ja seadusevastane. Samuti hageja ei ole nõus 27.04.2006 üldkoosolekul kõlama jäänud seisukohaga, et elamu keldrikorrusel väljaehitatud saun kuulub võrdselt kõikidele elanikele. Hageja leiab, et selline seisukoht on väär ja faktiveaga. Saun on ehitatud 6 omaniku, s.h. hageja, vahenditega elamu omanike õiguseellase EÜ loal. Kuivõrd hagejale ei olnud hagiavalduse esitamise ajaks teada, kas üldkoosoleku otsustes on vastu võetud sauna kasutajate, omanike, valdajate suhtes üldkoosoleku otsus, mis rikub hageja ja veel viie omaniku valdusõigust, mistõttu hageja vaidlustas nimetatud otsuse tinglikult.
KOSTJA VASTUVÄITED
20.11.2006 kirjalikus vastuse kostja KÜ hagi ei tunnista. Kostja arvates oli hagejal võimalik tutvuda 2005.a. bilansiga enne üldkoosoleku toimumist. Üldkoosoleku protokolli päevakorra punktis 1 hagejale antud selgitusest nähtub, et hagejal oli võimalus majandusaasta aruandega tutvuda trepikojas väljapanduna koos üldkoosoleku teadaandega. Teistel üldkoosolekust osavõtjatel taolisi etteheiteid ei olnud. Hageja nõue tühistada majandusaasta aruande kinnitamise otsus on alusetu ja põhjendamata. Korteriühistu põhikirja p 6.2. alapunkti (ap) 9 kohaselt on kodukorra kehtestamine üldkoosoleku pädevuses, p. 3.2. ap 1 järgi on ühistu liige kohustatud täitma ühistu põhikirja, üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid, ettekirjutusi ning kodukorda. Kodukorra sisu seadus ei sätesta. Kostja leiab, et kodukord on ühistu liikmete jaoks kehtestatud reeglite kogum ühiselureeglitest ja abinõudest elamu korrashoiu tagamiseks ning rajaneb majaelanike omavahelistele heatahtlikele suhetele. Kodukorra aluseks saavad olla õigusnormid, kui ka tavadest tulenevad käitumisreeglid. Kostja leiab Tulenevalt TsÜS § 38 lg –st 4 lähtudes, et hageja on kodukorra punktide vaidlustamise õiguse kaotanud, sest ta osales üldkoosolekul ja kodukorra vastuvõtmisel.
27.04.2006 üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et hagejal oleks olnud vastuväiteid kodukorra vastuvõtmise otsusele. Hagis ei ole viidet seadusele, millega kodukorra punktid on vastuolus. Hageja väited kodukorra punkti 6.1. sõnastuse kohta on demagoogilised. Üldkoosolek on kodukorras rõhutanud ajavahemikku, mil naabrite häirimine on eriti taunitav. Kodukorra punkt ei anna majaelanikele õigust tekitada müra ja häirida keskkonda rohkem, kui õigusaktides sätestatud. Kodukorra punktis 6.10. kehtestatud keeld juhatuse kirjaliku loata elektrijuhtmestiku ümberpaigaldamise kohta on seaduslik. Samasisuline ja sarnase sõnastusega põhikirja punkt 3.2. ap 14 kehtib ja seda ei ole vaidlustatud. Elektrijuhtmestik paikneb süvistatult korteriseintes ja on osa elamu ühtsest elektrivarustussüsteemist. Elektriohutusseadusest tulenevad nõuded ja kooskõlastused elektritöödele. Teiste omanike ohutuse ja elektrisüsteemi käidukorralduse tagamiseks on elektrijuhtmete ümberpaigutamise eelduseks juhatuse luba. Kodukorra p 8.1. määrab, et elamu hooldamisel on aluseks üldkoosoleku otsusega kinnitatud hooldustööde kohustuse jaotus korteriomaniku ja ühistu vahel. Selle punktiga ei ole korteriomanikule pandud hooldustööde kohustust. Hageja nõue on ennatlik, kui üldkoosolek tegelikkuses taolise otsuse vastu võtab, tekib hagejal vastav hagemisõigus. elamus asuv sauna osas on hagi nõue kostja arvates ebaselge. Võimalikus omandivaidluses ei ole korteriühistu kohane kostja ja hagejal tuleb esitada vastav hagi kõigi korteriomanike vastu. Hageja viidatud kodukorra p 5 ei määra sauna kasutajate ringi, vaid seda, kuidas sauna kasutajad tasuvad kasutatud vee ja elektri eest ning kes vastutab sauna ruumides ohutusnõuete eest. KÜ ei ole elamuehituskooperatiivi XXX õigusjärglane. Kostja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL
24.04.2007 istungil menetlusosalised tõdesid, et vaidlus tuleneb pigem hageja ja juhatuse liikme vastuoludest, mitte niivõrd vastuvõetud otsuste õiguspärasuse tõlgendamisest. Pooled avaldasid valmisolekut lahendada asi kompromissiga, hageja taotlusel kohus lükkas asjaarutamise edasi ja määras uue istungiaja. 16.08.2007 istungil Hageja teatas, et kompromissile ei jõutud, jäi oma nõude juurde ja palus hagi täies ulatuses rahuldada. Hageja täpsustas kostja poolt vastusele lisatud koosoleku protokolli alusel oma tinglikku nõuet sauna kasutajate ringi määramise osas ning palub tühistada 27.04.2006 üldkoosoleku otsuse punkti 9 osaliselt kodukorra punktide 5, 6.1, 6.10 ja 8.1 osas. Kostja 16.08.2007 istungil jäi oma vastuväidete juurde ja palus jätta hagi rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
1.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1 sätestab, et huvitatud isik võib nõuda kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks tunnistamist. Korteriühistuseadus (KÜS) § 13 lg 3 kohaselt on igal korteriühistu liikmel õigus pöörduda üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks kohtusse kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. KÜS § 15 lg 2 sätestab, et korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. MTÜS § 36 lg 2 kohaselt esitab juhatus aruanded üldkoosolekule kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Kui mittetulundusühingul on audiitor või revisjonikomisjon, peab aruannetele lisama audiitori järeldusotsuse või revisjonikomisjoni arvamuse.
2.Hageja taotleb tunnistada kehtetuks korteriühistu üldkoosoleku otsuse p 5. 2005.a. majandusaasta aruande kinnitamise kohta, sest hagejale ei antud KÜS § 15 lg-s 2 sätestatud korras kaks nädalat enne üldkoosolekut tutvumiseks majandustegevuse aastakava projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Hageja on oma väite tõendamiseks lisanud hagiavaldusele koopia trepikoja teadetetahvlile üles riputatud üldkoosoleku toimumise teatest, majanduskavast ja 2005.a. eelarvest. Kostja väidetel oli teadetetahvlile üles pandud ka 2005.a. majandusaasta aruanne. Hageja kohtuistungil märkis, et isegi kui aruanne oleks olnud teadetetahvlil, siis oleks see üles pandud üldkoosoleku kutse avaldamiseks ette nähtud tähtajal 10 päeva enne koosolekut, mitte 2 nädalat.
3.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et paberkandjal 2005.a. majandusaasta aruannet hagejale ei antud. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal oli enne üldkoosolekut võimalik majandusaasta aruandega tutvuda trepikoja stendil. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-63-05 märkinud (viidates KÜS § 15 lg 2 ja MTÜS § 36 lg 2 sätetele):“Viidatud sätetes esitatud nõuded on kehtestatud eesmärgiga tagada ühistu liikmetele mõistlik aeg nende õigusi ja kohustusi oluliselt puudutavate ühistu tegevust kajastavate dokumentidega tutvumiseks, et kaaluda üldkoosoleku päevakorras nimetatud otsuste vastuvõtmise vajadust ja õiguspärasust. Eeltoodut silmas pidades ei ole seadusega sätestatud eesmärk täidetud, kui ühistu liikmetele võimaldatakse üldkoosolekul arutlusele tulevate materjalidega tutvuda vahetult enne üldkoosoleku toimumist või selle ajal.“
4.Nimetatud seisukoht on kohaldatav ka käesoleval juhul ning sellest juhindudes selgitab kohus esmalt välja, kas ja millises ulatuses korteriühistu rikkus ühistuliikmele teabe andmise kohustust ja seejärel hindab, kas see rikkumine tõi kaasa üldkoosoleku otsuse ebaseaduslikkuse.
5.Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et 2005.a. majandusaasta aruannet tutvumiseks teadetetahvlile ei pandud ja et hagejal ei olnud võimalik sellega enne koosolekut tutvuda. KÜS § 15 lg-st 2 ei tulene otsesõnu kohustust anda korteriühistu liikmetele aruanne paberkandjal. Viidatud sättest tulenevat teabe andmise kohustust on kohtu hinnangul võimalik täita aruandega seaduses ettenähtud tähtaja jooksul muul viisil tutvumise võimaluse tagamisega.
6.KÜ 27.04.2006 üldkoosoleku protokolli (t.l. 24 – 29) teise lehe (t.l. 25) alguses on protokollitud E. Müüri küsimus: „Miks pole majandusaasta aruannet tutvustatud igale KÜ liikmele paberkandjal 2 nädalat ette ? Miks on aruanne koostatud puudulikult ?“ Korteriühistu juhatuse liikme vastusest nähtub, et ühistu juhatusel puuduvad võimalused aruande paljundamiseks paberkandjal iga liikme jaoks ning et antud aruanne oli üleval trepikodades kõikidele tutvumiseks. Sellest kohus järeldab, et majandusaasta aruannet ei antud küll igale liikmele paberkandjal, kuid hagejal oli võimalik sellega tutvuda. Hageja kohtuistungil esitatud väide, et protokollis kajastatu on väär, on paljasõnaline.
7.Hageja sõnul ei olnud ta nõus 2005.a. majandusaasta aruande kinnitamisega, sest pidas kinnitatud eelarves ettenägemata ulatuses (näiteks palkade osas, telefoni kulude osas, elektritööde osas, fonosüsteemi osas, õigusabi teenuse osas jne) tehtud kulutusi ebamõistlikeks. Eelnev näitab E. Müür oli majandusaasta aruandega sisuliselt tutvunud.
8.Üldkoosoleku protokollist nähtub samuti (t.l 24 - 25), et korteriühistu juhatus on selgitanud tehtud kulutuste suurust ja põhjendatust. Nii on E. M küsimusele vastuseks selgitatud, et varem kokku lepitud 20 000 – 30 000 krooni asemel kulutati 50 000 krooni, sest Tehnilise Järelevalve Inspektsiooni poolt ette kirjutatud vältimatult vajalike tööde teostamine oli planeeritust kulukam, sest maja on vana ning süsteemid amortiseerunud. Samuti on ühistu teise liikme küsimusele vastuseks selgitatud fonosüsteemi paigaldamise asjaolusid. Seega ei olnud hagejal oma õiguste teostamine takistatud, ta esitas oma vastuväiteid ja ettepanekuid. Ainuüksi asjaolu, et hageja aruandes kajastatud kulutustega ei nõustunud, ei anna alust aruande kinnitamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
9.27.04.2006 üldkoosolekul kinnitati 2005.a. majandusaasta aruanne ja 2006.a. majanduskava planeeritavate remonditööde osas. Laenu võtmise otsustamiseks piisava kvoorumi puudumise tõttu jäeti kinnitamata 2006.a. eelarve. Kuivõrd hageja ei ole majanduskava kinnitamist vaidlustanud, siis kohus jätab tähelepanuta hageja väited majanduskava KÜS § 15 lg-le 1 mittevastavusest.
10.Kostja ei ole tõendanud, et majandusaasta aruanne pandi teadetahvlile KÜS § 15 lg –s 2 sätestatud tähtaega järgides. Hageja on kinnitanud, et üldkoosoleku kokkukutsumise teade pandi teadetetahvlile õigeaegselt, s.o. 10 päeva enne koosoleku toimumist. Kohus loeb tõepäraseks hageja väite, et koosolekuga seotud dokumendid pandi teadetahvlile kutsega samal ajal. Seega korteriühistu juhatus rikkus liikmetele teabe andmise kohustust majandusaasta aruande tutvumiseks esitamise tähtaja osas.
11.Kohus leiab aga, et hagejal E. Müüril oli võimalus majandusaasta aruandega tutvuda piisava aja jooksul enne üldkoosolekut trepikoja teadetetahvlil. 2005.a. majandusaasta aruande kinnitamise näol on tegemist juba tehtud kulutuste kinnitamisega, hageja küsimustele on korteriühistu juhatus kohtu hinnangul ammendavalt vastanud. Majandusaasta aruanne on kinnitatud 24 poolthäälega, vastu oli ainult 1 - hageja. Samuti kohus võtab arvesse, et korteriühistu kanti registrisse 31.03.2005.a., seega 2005.a. majandusaastas oli 9 kuud, see oli ühistule esimene majandusaasta. Märkimisväärne on, et 31.03.2005 – 30.06.2005 oli hageja korteriühistu juhatuse liige, hagiavalduses viidatud samade poolte vahelises teises tsiviilasjas nr 2-05-2076 tehtud kohtuotsuse kohaselt hageja tagandati juhatusest. Nimetatud asjaolu võib ajendada hagejat väljendama ühistu juhatuse tegevuse suhtes kriitikat, muu hulgas ka kohtuhagide kaudu. Kõiki käesolevas tsiviilasjas tuvastatud asjaolusid arvesse võttes kohus leiab, et korteriühistu poolt KÜS § 15 lg 2 sätete osaline rikkumine ei toonud käesoleval juhul kaasa üldkoosoleku otsuse ebaseaduslikkust.
12.Hageja taotleb samuti tunnistada kehtetuks korteriühistu 27.04.2006 üldkoosoleku protokollilise otsuse nr 9 kodukorra kinnitamise kohta kodukorra punktide 5, 6.1, 6.10 ja 8.1 osas. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendamata. KÜ kehtiva põhikirja punkti 6.2. ap 9 kohaselt on kodukorra kehtestamine üldkoosoleku pädevuses.
13.Kodukorra punktis 6.1. piiratakse naabreid häiriva müra tekitamise aega. Kohus leiab, et hageja ei ole toonud välja põhjendusi, kuidas nimetatud säte rikub tema kui korteriomaniku õigusi või piirab tema vabadusi. Hageja väide, et säte on vastuolus õigusaktides sätestatud öörahu kellaajaliste piirangutega ja kehtestatud müranormidega, on deklaratiivne. Õige on kostja seisukoht, et naabreid häirivat müra ei tohi asjatult tekitada ühelgi kellaajal. Teatud ulatuses on naabrid kohustatud normpiirides tasemel müra taluma. Iga korteriomaniku õigused on piiratud teiste korteriomanike õigustega, kuid inimeste huvid ja arusaamised võivad olla erinevad. On igati loogiline, kui korteriomanikud kehtestavad kõikidele võimalikult parema elukeskkonna tagamiseks ühiselureegleid. Kohus leiab, et korteriomanikest ühistu liikmed võivad leppida kokku ka seaduses sätestatust rangemate nõuete kehtestamises. Kohtuistungil hageja seletas, et õigusaktides öörahuks sätestatud ajast pikema vaikuse nõue piirab hageja õigusi. Samas hageja kinnitas, et talle on ühel korral tehtud märkus pärast kella 21.00 elektripuuri kasutamise pärast, rohkem ei ole tal kodukorra punktis 6.1 sätestatud piiranguga probleeme olnud. Kohus leiab, et kodukorra p 6.1. ei keela näiteks avarii likvideerimiseks või muude müra tekitavate remonttööde tegemiseks naabritega kokku leppimast tööde teostamiseks ka pärast kelle 21.00 ja enne kella
14.Kodukorra p 6.10. keelab omavoliliselt ümber ehitada keskküttesüsteeme ning vee- ja kanalisatsioonitorustikke, ümber paigutada elektrijuhtmestikku, kui selleks puudub ühistu juhatuse kirjalik luba. Kodukorra vastav punkt dubleerib sisuliselt KÜ põhikirja punkti 3.2. ap
14.Põhikirja vaidlustatud ei ole. Kuna konkreetse korteri elektrivarustust on võimalik välja lülitada ja ümber paigutada teiste korteriomanike elektrivarustust häirimata, siis tulenevalt korteriomandiseaduse (KOS) § 2 lg-st 1 tuleb korteri reaalosa piires asuv elektrijuhtmestik lugeda korteri reaalosa hulka kuuluvaks ja on seega korteriomaniku ainuomanduses. Kuna olemasolev elektrijuhtmestik on süvistatud korteriomandi reaalosaks mitteolevatesse paneelseintesse, on õigustatud nõue taotleda elektrijuhtmestiku ümberehitustööde tegemiseks juhatuse kirjalikku nõusolekut. Võttes arvesse, et elektrijuhtmete ümberpaigutamine ei ole igapäevane remonttöö, ei ole kirjaliku nõusoleku taotlemine kohtu hinnangul korteriomanikule liigselt koormav. Elektripaigaldise ümberehitustööde projekteerimise ja teostamise nõuded sätestab elektriohutusseadus. Kui nimetatud nõuded on täidetud, ei ole ühistu juhatusel õigust nõusoleku andmisest keelduda, keeldumist on võimalik omakorda vaidlustada. Seega ühistu
juhatuse kirjaliku nõusoleku olemasolu nõude kehtestamine ei piira korteriomaniku õigust elektrijuhtmestikku ümber paigutada. Hageja väide, et põhikirja vastav punkt on põhiseaduse vastane, on paljasõnaline. Hageja ei ole esile toonud ühtegi põhjendust, kuidas kodukorra nimetatud säte tema põhiõigusi piirab. Põhiseaduse (PS) § 32 kehtestab samaaegselt omandi vaba valdamise, kasutamise ja käsutamise õigusega ka keelu kasutada omandit vastuolus ühistele huvidele. Elektrijuhtmestiku ümberpaigutamiseks korteriühistu juhatuse kirjaliku nõusoleku vajaduse kehtestamine tagab korteriomanike ühiste huvide esindamiseks ja kaitseks moodustatud korteriühistule võimaluse saada ülevaade ja võimalus astuda õigeaegselt samme selleks, et iga korteriomanik kasutaks oma omandit kooskõlas ühiste huvidega. Eeltoodu alusel kohus leiab, et kodukorra p 6.10. ei ole seadusega vastuolus.
15.Sauna kasutamist reguleeriv kodukorra punkt 5 ei riku samuti kuidagi hageja õigusi ega ole vastuolus seadustega. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et vaidlusalune saun ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka. Seega on saun kõigi korteriomanike kaasomandis. Hageja ei ole kaasomanike vastu omandiõiguse vaidlustamiseks hagi esitanud. Tulenevalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg-st 1 kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Seega on kodukorra punkt 5 seadusega kooskõlas.
16.Samuti ei saa rikkuda hageja õigusi kodukorra punktis 8.1. sätestatud võimalus, et üldkoosolek kinnitab hooldustööde jaotuse korteriomaniku ja korteriühistu vahel, mis võetakse aluseks elamu hooldamisel. Konkreetseid kohustusi selle kodukorra punktiga kellelgi ei panda. Kui üldkoosolek peaks hooldustööde jaotuse kava kunagi kinnitama, on hagejal vastava üldkoosoleku otsuse vaidlustamise õigus.
17.Eeltoodu alusel kohus leiab, et vaidlustatud kodukorra punktid ja üldkoosoleku otsus kodukorra kinnitamise kohta on kooskõlas korteriühistu põhikirja ja seadusega ning hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.
18.Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohus selgitab, et menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldust ei esitata asja menetlenud kohtuniku nimele. Harju Maakohtus menetlevad menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldusi kohtunikuabid hagita menetluses.
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.