Harju Maakohus
Kohtunik
Jaanus Saaremõts
Määruse tegemise aeg ja koht
5. september 2007.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-9626
Tsiviilasi
AS-i hagi AP vastu 20 535,10 krooni saamiseks
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja MŠ Kostja AP(isikukood XXX, elukoht XXX)
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus
hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. TsMS § 429 lg 3 kohaselt kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kostja esitas 06.08.2007 seisukoha hagist loobumise osas, milles teatab, et on menetluse lõpetamisega nõus. Seega puudub vajadus menetluse jätkamiseks. Hageja on teadlik hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning tsiviilasja menetlus lõpetada. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastab kohus pool menetluses tagastatud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Vastavalt TsMS § 150 lg-le 3 tagastatakse riigilõiv riigilõivu tasunud isiku nõudel määrusega. Aktsiaselts JULIANUSE INKASSO AGENTUUR on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest 23.02.2007 tasunud riigilõivu 250 krooni arvelduskontolt nr XXX Sampo pangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr XXX Hansapangas, selgitusega „Riigilõiv kiirmenetluse avalduselt AP vastu”, viitenumbriga XXX. Aktsiaselts JULIANUSE INKASSO AGENTUUR on hagiavalduse esitamise eest 12.06.2007 tasunud riigilõivu 750 krooni arvelduskontolt nr XXX Hansapangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr XXX Hansapangas, selgitusega „Riigilõivu juurdemaks hagilt 2-07-9626 AP”, viitenumbriga XXX. Kokku on hageja menetluses tasunud riigilõivu 1 000 krooni. Hagejale kuulub tagastamisele pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o. 500 krooni. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kui hageja hagist loobub või võtab hagi tagasi, mõistab kohus kostja taotlusel menetluse lõpetamise või hagi läbi vaatamata jätmise määrusega kostja menetluskulud välja hagejalt, välja arvatud juhul, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Käesoleval juhul, ei ole hageja nimetatud põhjusel hagist loobunud. Kostja poolt 06.08.2007 esitatud seisukohas taotleb kostja hagejalt õigusabikulude väljamõistmist summas 9 440 krooni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 3 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr 306 § 1 lg 1 kohaselt on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosalistelt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäär tsiviilasja hinna kuni 15 000 krooni puhul 5 000 krooni. Kuivõrd hageja põhinõue moodustab 10 268,05 krooni, on käesoleva tsiviilasja hind TsMS § 133 lg 1 kohaselt 10 268 krooni. Seega on käesolevas asjas lepingulise esindaja kulude hagejalt sissenõudmise piirmääraks 5 000 krooni. Tulenevalt eeltoodust, leiab kohus, et kostja taotlus hagejalt õigusabikulude väljamõistmiseks on põhjendatud summas 5 000 krooni ja tuleb osaliselt rahuldada ning hagejalt tuleb välja mõista kostja õigusabikulud summas 5 000 krooni. Jaanus Saaremõts Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.