Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Menetluskulude jaotus

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada 30 päeva jooksul, alates määruse kättetoimetamisest, määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Määruskaebuse

2-05-17640/34 esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 200 krooni. Menetluse käik maakohtus, määruse põhjendused ja kohaldatav seadus Harju Maakohtu menetluses on OÜ-u hagi AK vastu 1952 krooni saamiseks ja AK vastuhagi OÜ-u vastu arve ja sellest tulenevate viiviste õigustühiseks tunnistamiseks ja 1600 krooni saamiseks. 28.08.2007 kohtuistungil loobusid pooled oma nõuetest, nii põhi- kui vastuhagist loobumine protokolliti. Pooled kinnitavad, et on teadlikud hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest. Hageja taotleb poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist, poole riigilõivu ning põhihagi ja vastuhagi õigusabikulude väljamõistmist kostjalt. Kostja taotleb vastuhagilt tasutud riigilõivu tagastamist pooles ulatuses. Vastavalt TsMS § 428 lg-le 1 p 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Kohus leiab, et puuduvad TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks hagist loobumist vastu võtta. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 kuulub menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele seoses hageja loobumisega põhi- ja kostja loobumisega vastuhagist. Menetluskulude jaotus

2-05-17640/34 määruse § 2 kohaselt võib kohus asja keerukuse või mitme esindaja menetluses osalemise korral (näiteks kui menetluse käigus on esitatud määruskaebusi, asjas on toimunud tavalisest rohkem kohtuistungeid või aeganõudvaid menetlustoiminguid, asjas käsitletavate asjaolude ja tõendite maht on tavapärasest suurem, poolel on olnud vaja esindajat vahetada), samuti kui osa kuludest on põhjustatud menetluse venimisest või menetlusõiguse kuritarvitamisest, rakendada kulude sissenõudmise kõrgendatud piirmäära, mis saadakse §-s 1 toodud tsiviilasja hinnale vastava piirmäära korrutamisel koefitsiendiga 1,3. Kohus, tutvunud vastuhagis kostja taotlusega kohtukulude vastuhagis hagejalt väljamõistmiseks summas 3 540 krooni, leiab, et kantud kohtukulude määr ei ole põhjendatud. Nähtuvalt toimiku materjalidest on kostja tasunud menetluse käigus hagejale põhivõla. Selle kohased kohtu kirjalikud tähelepanekud on hageja jätnud tähelepanuta ning sisuliselt põhjustanud oma käitumisega vaidluse jätkumise. Arvestades eelnevat ning samas arvestades asja mahtu ning keerukusastet, kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis õigustaks õigusabikulude täielikku või suuremas osas väljamõistmist. Kohus peab võimalikuks vastuhagis kostja õigusabikulude väljamõistmist vastuhagis hagejalt hagihinnast 10% ulatuses, s.o 160 krooni. Riigilõivu tagastamine TsMS §-st 150 lg-st 2 p-st 2 ja 3 järgi kuulub hageja ja kostja esindajatele tagastamisele pool nende poolt hagi ja vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust alljärgnevalt: - 70 krooni MP ́e arveldusarvele nr XXX Sampo Pangas. Riigilõiv tasutud 29.09.2005, kogusummas 470 krooni, Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX, viitenumbriga XXX selgitusega „oü hagi kohtusse MK 50.-; AK 140.-; OÜ 280.-”. - 125 krooni OÜ arveldusarvele nr XXX Hansapangas. Riigilõiv tasutud 12.04.2006, kogusummas 250 krooni, Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX, viitenumbriga XXX, selgitusega „AK-Vastuhagi”. Vabariigi Valitsuse 11.04.2001.a määruse nr 140 § 14 kohaselt teeb tagastamise otsuse alusel lõivu võtnud asutuses selleks volitatud ametnik riigilõivu tagasikande Riigikassas avatud vastavalt riigilõivude kontolt.

Maire Lukk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.