Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

tsiviilkantselei kaudu.

Hagi aluseks olevad asjaolud ning hageja nõuded Harju Maakohtule 03.04.2006.a. esitatud hagiavalduse kohaselt toimus Saksamaal Essenis liiklusõnnetus, kus AM, juhtides kostja valduses olevat sõidukit XXX registrimärgiga XXX sõitis otsa sõidukile, millega tekitas varakahju sõiduki omanikule SÖ. AÕS § 33 lg. 3 kohaselt ei ole valdajaks isik, kes teostab tegelikku võimu asja üle teise isiku korralduste kohaselt tema majapidamises või ettevõttes. Seega oli liiklusõnnetuse toimumise hetkel nimetatud sõiduki valdajaks kostja, kuna sõidikit juhtinud AM täitis õnnetuse toimumise hetkel kostja poolt antud tööülesandeid. Kuna kostja tsiviilvastutus oli avarii toimumise hetkel kindlustatud EKAS-i poolt liikluskindlustuse lepinguga (poliis nr. L0503612), siis selle alusel tekkis EKAS-il liikluskahju hüvitamise kohustus kannatanute ees. Kahjujuhtumist käsitles Saksamaa kindlustusselts V V AG, kes on rahvusvahelise liikluskindlustuse süsteemi haldamise ja juhtimise eest vastutava büroo Council of Bureaux poolt kinnitatud reeglistiku International Regulations kohaselt volitatud isik käsitlema välisriigis toimunud liiklusõnnetust. Hageja poolt on liikluskahju kannatanule hüvitatud varakahjuna summas 159 132.18 krooni, millele lisanduvad hageja poolt kantud käsitluskulud summas 12 500 krooni. Liikluskindlustuse seaduse §-i 38 lg. 2 kohaselt kohustab liiklusõnnetuses kahju tekitanud isikut teatama liiklusõnnetusest oma kindlustusandjale või garantiifondile esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 5 päeva jooksul. Samuti tuleb sama tähtaja jooksul esitada kindlustusandjale kirjalik seletus toimunud liiklusõnnetuse kohta ning ülevaatuseks sõiduk, mis osales liiklusõnnetuses. Kohustus liiklusõnnetusest kindlustusandjale teatada on liiklusõnnetuses kahju tekitanud isikul sõltumata sellest, kas kindlustusandja saadab talle sellekohase kirja või mitte. Antud juhtumil saatis hageja kostjale kirja, milles teavitati kostjat juhtunud liiklusõnnetusest ning paluti tulla hageja juurde sõidukit näitama ning kirjalikku seletust andma. Kostja toimunud liiklusõnnetusest hagejat ei teavitanud ning sõidukit näitama ja kirjalikku seletust andma ei ilmunud. Liikluskindlustuse seadus sätestab järgmist: § 48 lg. 2 p. 8 – kindlustusandjal või Garantiifondil on õigus esitada regressnõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu 30 % ulatuses hüvitisest, kuid mitte enam kui 7 000 krooni, kui valdaja ei teatanud liiklusõnnetusest kindlustusandjale või Garantiifondile käesolevas seaduses ettenähtud tähtaja jooksul; § 48 lg. 2 p. 9 – kindlustusandjal või Garantiifondil on õigus esitada regressnõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu 30 % ulatuses hüvitisest, kuid mitte enam kui 7 000 krooni, kui valdaja ei esitanud sõidukit kindlustusandja või Garantiifondi nõudel ülevaatuseks, samuti siis kui ei esitatud liikluskahju asjaolude tuvastamiseks kirjalikult nõutud dokumente või teavet; § 48 lg. 3 – käesolevas paragrahvis sätestatud regressnõudega nõutakse sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu (15 % kannatanule väljamakstud hüvitisest, kuid mitte vähem kui 400 krooni ja mitte rohkem kui 12 500 krooni). Hageja poolt liikluskahju kannatanule hüvitatud varakahju summast 30 % on rohkem kui 7 000 krooni, seega hageja nõue on tulenevalt seadusest 7 000 krooni, millele lisanduvad hageja poolt kantud käsitluskulud summas 12 500 krooni ning kogu hageja nõu on seega 19 500 krooni. Hageja esitas kostjale 26.01.2006.a. tagasinõude, mille kostja jättis rahuldamata. Eeltoodu alusel ja juhindudes Liikluskindlustuse seaduse § 48 lg. 2 p.-dest 8 ja 9 ning lg.-st 3 palub hageja kohtul välja mõista kostjalt hageja kasuks liikluskahju summas 19 500 krooni ning kohtukulud riigilõivuna summas 1 250 krooni ja tõlketöödele tehtud kulutused summas 5 977.57 krooni.

Kostja vastuväited hagile Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu alljärgnevalt. Kostja on nõuetekohaselt täitnud hagejaga sõlmitud kindlustuslepingust tulenevad kohustused ning hageja nõuded on alusetud. Nimetatud väidet soovib kostja tõendada kostja seadusliku esindaja ja tunnistajate ütlustega. Samuti väärib kostja arvates tähelepanu asjaolu, et hageja käsutuses oli kogu

kahju käsitlemiseks vajalik teave ning hagejal ei tekkinud mingeid täiendavaid kulutusi ega kahju tulenevalt kostja poolsest väidetavast kohustuste mittetäitmisest. Kostjale on arusaamatu, millisel materiaalõiguslikul alusel nõuab hageja kostjalt liikluskahjuna väidetavad käsitluskulud summas 12 500 krooni, mis on ka tõendamata. Liikluskindlustuse seaduse § 28 sätte kohaselt on liikluskahjuks isikukahju ja/või varakahju. Tõendamata on hageja väidetavad tõlkekulud summas 5 977.57 krooni. Esitamata on tõlkebüroo arve ja selle tasumist tõendav dokument. Kostja palub kohtul jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja enda kanda.

Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt, ja seda alljärgnevatel põhjendustel. Pooltel puudub vaidlus selles, et neid mõlemat puudutav liiklusõnnetus kahjujuhtumina leidis aset 10.01.2005.a. Saksamaal Essenis. Samuti puudub vaidlus selles, et hageja on selle kindlustusjuhtumi puhul kostja kindlustusandjaks. Asja materjalide kohaselt (vt. tlk. 78) on 06.01.2006.a. antud juhtum tunnistatud hageja poolt kindlustusjuhtumiks. Liiklusõnnetuse põhjustas selle otsuse kohaselt sõiduk XXX registrimärgiga XXX AMe juhtimisel, ning kostja kui antud sõiduki valdaja tsiviilvastutus on kindlustatud EKAS-is. Sama otsuse kohaselt otsustati liiklusõnnetuses kannatanule SÖile hüvitada liikluskahju. Hageja poolt asjas esitatud liikluskahju väljamaksu otsuse nr. 1 kohaselt (vt. tlk. 79) on hüvitis summas 159 132 krooni EK AS-i poolt kannatanule välja makstud 19.01.2006.a. Seega on hageja kannatanule liikluskahju summas 159 132 krooni hüvitanud. Asja materjalide kohaselt esitas hageja kostjale tagasinõude nr. 4563 summas 19 500 krooni 26.01.2006.a., milles kostjal paluti hagejale tasuda 19 500 krooni hageja näidatud arvelduskontole või võtta hagejaga ühendust arutamaks võlasumma tasumist. Kostja juhatuse liige HK oma kirjalikus vastuses (vt. tlk. 83) teatab hagejale, et käsitletava liiklusõnnetuse kohta puudub neil igasugune teave, kuna autojuht jättis kostjale sellest teatamata ja kostjal puudus vastav teatis ka hagejalt. Sellest tulenevalt ei nõustu kostja hageja tagasinõudega. Liikluskindlustuse seaduse § 48 lg. 2 p. 9 kohaselt on kindlustusandjal tagasinõudeõigus kahju tekitanud sõidukivaldaja vastu 30 % ulatuses hüvitisest, kuid mitte enam kui 7 000 krooni, kui valdaja ei teatanud liiklusõnnetusest, ei esitanud sõidukit ülevaatuseks ega kirjalikku seletust kindlustusandjale või Garantiifondile Liikluskindlustuse seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Vastavalt sama seaduse § 48 lg.le 3 nõutakse koos tagasinõudega sisse ka juhtumi käsitluskulud 15 % ulatuses kannatanule välja makstud hüvitisest, kuid mitte vähem kui 400 krooni ja mitte rohkem kui 12 500 krooni. Ülaltoodust lähtuvalt on hageja õigustatud esitama kostja kui liikluskahju tekitanud sõidukivaldaja vastu tagasinõude, kuna kostja ei ole asjas tõendanud kohtule, et ta teatas kindlustusandjale liiklusõnnetusest (kindlustusjuhtumist) Liikluskindlustuse seaduse §-s 38 lg. 2 sätestatud tähtaja jooksul ning esitanud sama tähtaja jooksul kindlustusandjale kirjaliku seletuse toimunud liiklusõnnetuse kohta. Asjaolu, et kostja töötaja jättis kostjale liiklusõnnetusest teatamata, asjas kohtu arvates õiguslikku tähendust ei oma, sest kindlustusandjaga sõlmitud lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest on vastutavaks ainuüksi kostja. Samuti oli kostja sama seadusesätte kohaselt kohustatud esitama kindlustusandjale ülevaatuseks sõiduki, mis osales liiklusõnnetuses. Seaduse mõtte kohaselt on hageja õigustatud esitama regressnõuet kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu 30 % ulatuses hüvitisest, kuid mitte enam kui 7 000 krooni, samuti nõuet kahjujuhtumi käsitluskulude hüvitamiseks summas 12 500 krooni. Antud nõudeid on hageja esitanud kohtule kostja vastu õiguslikult põhjendatud hagi, milline kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Kostja poolt ülaltoodud nõuete osas esitatud vastuväiteid hindab kohus kui paljasõnalisi ning need tuleb jätta tähelepanuta. Hageja nõue kostja vastu tõlkekulude hüvitamiseks summas 5 977.57 krooni tuleb jätta rahuldamata, kuna asjas hageja esitatud dokumentide tõlked on tõlget teostanud tõlkebüroo poolt tõestamata, seega pole hageja käesolevas asjas kohtule veenvalt tõendanud ka asjaolu, et just LT OÜ on asjas esitatud dokumentide tõlked teostanud. Kostja sellekohased vastuväited tõlkekulude hüvitamise nõude osas on asjakohased ja põhjendatud.

Asja menetluskulud tuleb jätta kostja kanda aluseks võttes TsMS § 172 lg. 1 sätteid. Sama seaduse § 174 lg. 1 kohaselt võib selleks õigustatud menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Osaliselt tühistatud. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 31.08.2007.a.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.