Tsiviilasi nr 2-06-22292
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise koht ja aeg
Tallinn, 30.augustil 2007
Kohtunik
Imbi Sidok
Kohtuasi
NA’i (isikukood XXX, elukoht: XXX Tallinnas) avaldus Harju tööpiirkonna kohtutäitur Urmas Tärno (asukoht: XXX Tallinnas) 28.07.2006 otsuse seadusevastaseks tunnistamiseks.
Resolutsioon Kaebus rahuldada. Tühistada Harjumaa tööpiirkonna kohtutäituri Urmas Tärno 28.07.2006 otsus täiteasjas nr 052/2006/13527. Kohtutäitur Urmas Tärno ́l tagastada NA ́ile, a/arve nr XXX AS-s Hansapank, AS-i poolt tema ametialasele arveldusarvele 12.07.2006 laekunud summa 240.00 (kakssada nelikümmend) krooni. AS-il tagastada NA ́ile, a/arve nr XXX AS-s Hansapank, kohtutäituri poolt 28.06.2006 NA ́i arveldusarvel täiteasja nr XXX menetluse käigus arestitud ülejäänud rahasumma suuruses 1103.50 – 240.00 = 863.50 (kaheksasada kuuskümmend kolm krooni 50 senti) krooni. Menetluskulud jäävad puudutatud isiku AS-i kanda. Määrusele saavad menetlusosalised ja kohtutäitur esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul, arvates määruse kättetoimetamisest, määruse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule (TMS § 218 lg 3, TsMS § 661 lg 2). Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on NAi (edaspidi avaldaja) avaldus Harju tööpiirkonna kohtutäitur Urmas Tärno (edaspidi kohtutäitur, tsiviilasjas puudutatud isik) toimingu seadusevastaseks tunnistamiseks täiteasjas nr 052/2006/13527. Avalduse kohaselt võeti 28.06.2006 avaldaja pangakontolt AS kui sissenõudja (tsiviilasjas puudutatud isik) 21.11.2005 kiirmenetluse otsuse alusel ja kohtutäituri poolt rahasumma 1 103.50 krooni õigusvastaselt. Nimelt vähendas Tallinna Linnakohus oma 13.12.2005 otsusega rahatrahvi suurust 480.00 kroonilt 240.00 kroonini, mille avaldaja maksis ära juba 20.12.2005. Avaldaja teavitas sellest 09.01.2006 saadetud e-kirjaga ka kohtutäiturit. Samuti on avaldaja esitanud kohtutäiturile vastavasisulise kaebuse, mille kohtutäitur jättis rahuldamata.
Kohtutäitur on seisukohal, et esitatud avaldus on alusetu ja põhjendamatu. AS esitas 14.12.2005 kohtutäiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks avaldaja suhtes rahatrahvi sissenõudmiseks väärteoasjas. Kohtutäitur algatas täiteasja ning edastas avaldajale täitekutse koos täitekulu väljamõistmise otsuse ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega. Avaldaja sai nimetatud dokumendid kätte. Kuna seisuga 27.06.2006 ei olnud kohtutäiturile laekunud ei nõudesummat ega kaebust täitemenetluse algatamise suhtes, siis koostas kohtutäitur vara hoiusel või arvelduskontol arestimise akti. Peale nõude summas 1 103.50 krooni laekumist lõpetas kohtutäitur antud täiteasjas täitemenetluse. Esimene info täitedokumendi tühistamise kohta jõudis kohtutäiturini avaldaja vahendusel alles 04.07.2006, mitte 09.01.2006. Avaldaja poolt kohtutäiturile 06.07.2006 esitatud kaebuse rahuldamata jätmise otsus on aga tehtud kehtiva seadusega kooskõlas ja puudub alus selle tühistamiseks. Kohtutäitur leiab, et esitatud avaldus on sisuliselt uus kaebus kohtutäituri tegevuse peale, mida kohus ei saa menetleda. Avaldajal ei ole vaja pöörduda kohtusse, et saada lahendus tasutud täitekulude tagastamisel. Eeltoodu alusel palub kohtutäitur jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Täiendavas selgituses teatas kohtutäitur, et ei ole avaldaja 09.01.2006 e-kirja teadmata põhjusel kätte saanud. Samas ei oleks sellist digitaalselt allkirjastamata kirja saanud käsitleda kui täitemenetlust muutva, lõpetava või peatava dokumendina. Talle ei esitatud kohtuotsuse kohtu poolt tõestatud jõustumismärkega ärakirja. Kohtutäitur ei ole täitemenetluses kummagi poole (ei sissenõudja ega võlgniku) esindaja. Puudutatud isikuna sissenõudja AS kohtule seisukohta ei esitanud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud ja analüüsinud avaldust ja kohtutäituri vastust ning muid asjas kogutud tõendeid, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Kaebus on esitatud kohtutäituri otsuse peale 28.07.2006, millega täitur lahendas avaldaja (täitemenetluses võlgniku) kaebuse täituri tegevuse peale. Nimetatud kaebuses palus võlgnik tagastada tema arveldusarvelt 28.06.2006 täituri poolt ekslikult maha võetud rahasumma suuruses 1103.50 krooni põhjusel, et sissenõudja AS-i poolt väärteoasjas nr F0111083456 21.11.2005 tehtud kiirmenetlusotsus oli Tallinna Linnakohtu 13.12.2005 otsusega tühistatud. Nimetatud kohtuotsusega määratud vähendatud rahatrahvi suuruses 240.00 krooni oli aga võlgnik tasunud ära 20.12.2005. Otsusega 28.07.2006 jättis kohtutäitur võlgniku kaebuse rahuldamata järgmistel põhjendustel: sissenõudjana AS esitas 14.12.2005 täiturile avalduse täitemenetluse algatamiseks N.A suhtes rahatrahvi sissenõudmiseks väärteoasjas nr F0111083456; algatamise avaldusele lisatud täitedokument vastas täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) nõuetele; peale menetluse algatamist edastas kohtutäitur võlgnikule täitekutse koos täituritasu ja täitekulu väljamõistmise otsustega, mille viimane ka kätte sai; kuna seisuga 27.06.2006 ei olnud võlgnik nõuet rahuldanud, pööras täitur selle võlgniku arvelduskontode ja töötasu vastu; 28.06.2006 laekus täituri ametialasele arveldusarvele 1103.50 krooni, millest sissenõudjale kandis täitur 30.06.2006 edasi nõudesumma 480.00 krooni; samal kuupäeval lõpetas täitur seoses nõude rahuldamisega täitemenetluse; 04.07.2006 sai täitur võlgniku kaudu teada täitedokumendi tühistamisest; 12.07.2006 kandis sissenõudja täituri ametialasele arveldusarvele üle 240.00 krooni; võlgniku reageering 04.07.2006 oli täitemenetluse seisukohalt hilinenud, kuna selleks ajaks oli täitur juba nõudesumma kandnud üle sissenõudjale; kuna kaebus on esitatud sisuliselt täitemenetluse algatamise peale, siis ei ole
selle esitamisel järgitud TMS-s sätestatud 10-päevast kaebetähtaega ning kaebuse sisuks on hoopis arestimistoimingu tegemine. Kohus ei nõustu täituriga, et võlgniku 16.07.2006 kaebust tuleb käsitleda kui kaebust täitemenetluse algatamise peale. Nagu täitur on ka otsuses märkinud, oli sisult tegemist kaebusega 28.06.2006 tema arveldusarvelt rahasumma kinnipidamise (arestimistoimingu) peale. Nimetatud asjaolule viitab üheselt kaebuses esitatud nõue --- tagastada ekslikult võetud rahasumma. Kohtumenetluses leidsid tõendamist järgmised asja lahendamisel tähtsust omavad faktilised asjaolud: 14.12.2005 esitas AS sissenõudjana U.Tärnole avalduse täitemenetluse algatamiseks N.A võlgnikuna suhtes kiirmenetlusotsuse nr F0111083456 alusel; tegelikkuses oli selleks ajaks (eelmisel päeval) juba Tallinna Linnakohtus toimunud kohtuistung, millel oli arutatud N.A taotlust kiirmenetlusotsusega määratud rahatrahvi suuruse vähendamiseks; 16.12.2005 tehti avalikult teatavaks kohtuotsus, millega täitedokument, mille alusel oli täitemenetlus algatatud, tühistati ja vähendati trahvi suurust 240.00 kroonini; 20.12.2005 tasus võlgnik rahatrahvi vähendatud suuruses kohtuotsuses märgitud arveldusarvele, märkides maksekorraldusele kohtuotsuses märgitud viitenumbri (t lk 19); 28.06.2006 kanti võlgniku arveldusarvelt üle kohtutäituri ametialasele arvele 1103.50 krooni, millest 480.00 krooni kandis täitur 30.06.2006 üle sissenõudja arvele; 30.06.2006 lõpetas täitur täitemenetluse seoses nõude rahuldamisega; 12.07.2006 kandis sissenõudja täiturile tagasi 240.00 krooni. Lisaks eeltoodule asub kohus avaldaja esitatud tõendi (arvuti väljatrükk e-kirjast, t lk 17) ja Justiitsministeeriumi Registrite ja Infosüsteemide Keskuse vastuse (k 69) kohtu järelpärimisele (t lk 66) alusel seisukohale, et tõendatud on avaldaja väide, et 09.01.2006 ta tõepoolest saatis täiturile oma täiteasja puudutava e-kirja koos kahe lisaga. Arvuti väljatrükilt on näha nimetatud kirjal kahe lisa olemasolu. Kohtutäitur eitab üldse võlgnikult kirja saamist. Kohtul puuduvad tõendid, millede alusel lükata ümber avaldaja väide, et kirjale olid lisatud skaneeritud vormis nimelt kohtuotsus ja maksekorraldus 20.12.2005. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et võlgniku N.A suhtes ei ole sissenõudja AS konkreetses täitemenetluses käitunud õiguspäraselt ning on kohustatud avaldajale tagastama kõik temalt ebaõigesti arestitud rahasummad. Sissenõudja pidi olema juba 14.12.2005 täiturile avaldust esitades teadlik, et see täitedokument ei ole jõustunud, vaid et see oli mitte ainult kohtus vaidlustatud, vaid et sissenõudja enda esindaja P.P osavõtul oli eelmisel päeval toimunud juba ka kohtuistung ning et kohtuotsus tehakse teatavaks mõne päeva pärast (otsusest nähtuvalt avaldati 16.12.2005). Puuduvad andmed, et sissenõudja oleks kohtuotsust vaidlustanud. Seega jõustus see peale 30-päevase kassatsioonitähtaja möödumist ning sissenõudja oli kohustatud jõustunud kohtulahendist (menetluses oleva täitedokumendi) tühistamisest kohtutäiturit teavitama ning esitama avalduse täitemenetluse lõpetamiseks, kuna võlgnik oli nõude vastavalt kohtuotsusele täitnud. Kuna aga sissenõudja õiguspäraselt ei käinud, vaid lasi kohtutäituril täitemenetlust jätkata ja täita tühistatud täitedokumenti, tuleb sissenõudjal hüvitada kõik võlgnikule nimetatud menetlusega tekitatud kahjud (temalt saadud summa + temalt kinnipeetud täituritasu). Sissenõudja oli esitanud kohtutäiturile jõustumata täitedokumendi ega teinud midagi selleks, et selle alusel algatatud täitemenetlust lõpetada. Võlgnik täitis kohtuotsuse juba enne jõustumist. Kohtul puuduvad tõendid, et täitemenetluse algatamise hetkel täitur oleks olnud teadlik asjaolust, et talle esitatud täitedokument on kohtus vaidlustatud ega ole seeläbi jõustunud. Küll aga on võlgniku 09.01.2006 e-kirjaga tõendatud, et täitur pidi selle lisadest saama info,
mis oleks pidanud tekitama temas põhjendatud küsimusi menetluse edasise jätkamise õiguspärasuse suhtes. Täiturile ei esitatud jõustumismärkega Tallinna Linnakohtu otsust ja sellest tulenevalt puudus tal tõepoolest võimalus omal algatusel menetlust lõpetada. Küll aga oli täituril võimalus pöörduda vastavate selgitavate järelepärimistega nii sissenõudja kui võlgniku poole. Võlgnikul, olles koheselt peale kohtuotsuse saamist tasunud ära selles märgitud arveldusarvele ja viitenumbriga trahvisumma, saates 09.01.2006 täiturit informeeriva kirja ja nähes, et kuude kaupa menetluses mingeid toiminguid ei tehta (vähemalt ei teatatud temale neist), oli tekkinud mõistlik arusaam, et menetlus ongi lõppenud. Võlgnik oli e-kirjaga kohtuotsuse ja maksekorralduse saatmisega teinud omalt poolt võimalikuks, et täitur saaks teada tegelikest asjaoludest. Täitur ei ole täitemenetluses kummagi poole esindaja, kuid peab järgima, et kummagi poole õigused ei saaks rikutud. Konkreetses täitemenetluses toimus aga võlgniku õiguste rikkumine. Võlgniku arveldusarve arestimise ajaks 28.06.2006 kujunenud faktilises olukorras ei olnud nimetatud toiming seaduspärane, kuna täitedokument oli tühistatud ja vastava kohtuotsuse oli võlgnik juba täitnud. Kohtule jääb arusaamatuks, miks ei kandnud ega ole senini kandnud kohtutäitur talle sissenõudjalt tagastatud 240.00 krooni tagasi võlgnikule. Kohtule ei ole teada mingeid seaduslikke aluseid, miks on kohtutäitur oma ametialasel arveldusarvel hoidnud juba üle aasta avaldajale kuuluvat rahasummat. Avaldaja arveldusarve rekvisiidid on arestimistoimingu kaudu täiturile teada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud reeglina isik, kelle huvides lahend tehakse; kui aga menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus on antud asjas seisukohal, et menetluskulud tuleb antud asjas kanda AS-il kui juriidilisel isikul, mille esindajate ebaõigest tegevusest ja hilisemalt tegevusetusest sissenõudja esindajatena täitemenetluses oligi tingitud olukord, mis tõi kaasa kohtutäituri poolt ebaõige arveldusarve aresti ja võlgnikule vajaduse kaitsta oma õigusi lõppastmes kohtus. TsMS § 173 lg-de 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtulahendis ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Imbi Sidok (allkiri) kohtunik
I.Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.