Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Ajutise halduri esialgsel hinnangul viis maksejõuetuseni nõrk äriplaan ja võlgniku suutmatus kohaneda turutingimuste ja konkurentsiga. Käibe kahanemine tõi kaasa kahjumi ja käibevahendite nappuse, sellest omakorda tekkisid maksuvõlad ning kohustused töötaja ees. Kahjum muutis omakapitali negatiivseks. PankrS §§ 109-113 sätestatud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta andmed seni puuduvad. Kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Ajutisel halduril puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Tuleks kaaluda käesoleva menetluse lõpetamist raugemisega PankrS § 29 alusel, sest senistel andmetel puudub võlgnikul igasugune vara, puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ning võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu, kui keegi maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa, mis käesolevas menetluses võiks olla xxxx eurot. Võlgniku dokumentatsiooni hoiustajaks palun määrata juhatuse liige.

Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku võlgade suuruseks enam kui 41 427 eurot. Vara võlgnikul puudub. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Ajutisel halduril puuduvad seni andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Alalise maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 30.06.2017 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole xxxx eurot hiljemalt 14.07.2017. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Samuti ilmneb ajutise halduri ettekandest, et puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise osas, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. Tähtaja pikendamisel määrab kohus kindlaks summa, mille taotluse esitanud isik peab tasuma likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks ning mis ei ole suurem kui 396,25 eurot. Eesti Vabariik (Maksu- ka Tolliameti kaudu) on esitanud kohtule 11.07.2017 taotluse võlgniku äriregistrist kustutamise tähtaja edasilükkamiseks, kuna Maksu- ja Tolliamet on alustanud võlgniku maksuvõla eest vastutavate isikute väljaselgitamiseks menetlust. Kuna maksuvõla kolmandalt isikult sissenõudmiseks vajaliku vastutusotsuse koostamise eeltingimuseks on

juriidilise isiku õigusvõime olemasolu, siis palub Maksu- ja Tolliamet pikendada võlgniku äriregistrist kustutamise tähtaega kolme kuuni. Enne kolme kuu möödumist lubada esitada võlgniku äriregistrist kustutamise avaldus üksnes Maksu- ja Tolliameti eelneval kirjalikul nõusolekul. Kohus on seisukohal, et taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus määrab, et enne kolme kuu möödumist lubada ajutisel halduril esitada Xxxx OÜ äriregistrist kustutamise avaldus üksnes Maksu- ja Tolliameti eelneval kirjalikul nõusolekul, juhul, kui Maksu- ja Tolliamet tasub hiljemalt 5 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamisest likvideerija ülesannetes tegutseva ajutise halduri tasu ja likvideerimiskulutuste katteks 396,25 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 (SEB pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank), nr EE513300333522160001 (Danske Bank) või nr EE221700017003510302 (Nordea Bank), märkides selgitusse: „tsiviilasja numbri 2-17-8806 ajutise halduri tasu.“ Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks Xxxx. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 540 eurot käibemaksuga. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja kulutused on põhjendatud. Võlgnik ajutise halduri tasule ja kulutustele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui xxxx eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Võlgnikul vara puudub, seega kuulub riigi arvelt ajutisele haldurile hüvitamisele ajutise pankrotihalduri tasu xxxx eurot + käibemaks 79,40 eurot, kokku xxxx eurot. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.