Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

(Tagaseljaotsus) Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Taimi Kollom

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. august 2007.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-07-12543

Tsiviilasi

AS hagi RD vastu 22 439,70 krooni ja viiviste saamiseks.

Menetlusosalised ja nende esindajad

hageja AS (registrikood XXX, asukoht XXX) hageja volitatud esindaja EL kostja RD(isikukood XXX, elukoht XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

Rahuldada tagaseljaotsusega AS-i hagi RD vastu 22 429,70 (kakskümmend kaks tuhat nelisada kakskümmend üheksa krooni ja 70 senti) krooni ja viiviste väljamõistmiseks.

Edasikaebamise kord Hageja võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest TsMS § 415 ja 416 sätestatud alusel ning korras. Kajalt tuleb tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr XXX AS-s SEB Eesti Ühispangas või XXX AS-s Hansapangas, mõlemal viitenumber XXX. Asjaolud ja menetluse käik AS esitas 29.03.2007.a kohtule hagi RD’i vastu 17.02.2005.a sõlmitud laenulepingu nr XXX alusel tekkinud põhivõla 19 304,15 krooni, intressivõlgnevuse 2209,75 krooni, leppetrahv 215,14 krooni ja viivis 710,66 krooni, kokku 22 439,70 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivis protsendina põhinõudest 19 304,15 kroonilt hagi esitamisest alates kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kohus saatis kostjale hagiavalduse ning selle lisade ärakirjad kohustusega kirjalikult kohtule vastata 20 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest. Kostja, olles hagimaterjalid kätte saanud , kohtule kirjalikult vastanud ei ole. Kostjat on hoiatatud, et hagile tähtaegselt vastamata jätmisel võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja, vaatamata kohtu nõudmisele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus juhindub esitatud hagi läbi vaatamisel võlaõigusseaduse (VÕS) ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätetest. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagiavaldus edastatud koos nõudega kirjalikult vastata hiljemalt 20 päeva jooksul alates hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostja kirjalikku vastust esitanud ei ole. Tagaseljaotsuse tegemist välistavate asjaolude esinemist kohus ei tuvastanud. Tulenevalt TsMS § 444 lg 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 2 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada. VÕS § 101 lg 6 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 22 439,70 krooni ja viivis protsendina põhinõudest 19 304,15 kroonilt hagi esitamisest alates kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.