Asjaõigus › Omandiasjad

Eesti Vabariigi nimel

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 29.08.2007, Rapla Tsiviilasja number 2-07-23959 Tsiviilasi EV RM kaudu hagi M T vastu kohustuse täitmiseks, kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad hageja EV RM kaudu (reg.nr xxxxxxxx, xxxxx xxxxxxxx mnt xx), hageja esindaja L V, kostja M T ( isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxx, xxxxx mnt xxx-x) Resolutsioon Välja mõista M Tlt 3971,10 krooni ning viivis alates 23.06.2007 0,1% põhinõudest, s.o 1,346 krooni päevas kuni kohustuse kohase täitmiseni EV kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud Kostja on korteri asukohaga xxxxxxxx, xxxxx mnt xxx-x omanik. Korteriomandi kohta avatud kinnistusregistriosa kolmandasse jakku kanti 28.05.2001 reaalkoormatis EV kasuks summas 1346.- kr intressiga 10% aastas tasumisele kuuluvast summast ja tähtajaga 1 aastat kinnistusraamatusse sissekandmisest. Kostja reaalkoormatisest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt täitnud ei ole ja 22.juuni 2007 seisuga võlgneb hagejale 1346.-kr tähtaegselt tasumata võla põhiosa ja 135.- kr intressi. Kostja kohustus reaalkoormatise tasuma 28.05.202. Hageja arvestuste kohaselt on kosjta olnud võla tasumisega viivituses 1850 päeva, viivis päevas 0,1% põhinõudelt, s.o 1346.- kr. Seisuga 22.06.2007 on viivis 2490,10 kr. Kostjale on mitmel korral saadetud tähitud kirjaga meeldetuletused võla seisu ja tasumise kohustuse kohta ning antud täiendav tähtaeg maksete sooritamiseks. Kostja käesoleva ajani võlga tasunud ei ole, samuti ei ole ta teatanud hagejale asjaoludest, mis takistavad kohustuse täitmist. Hageja nõue ja põhjendused

Hageja esindaja L.V palub Eluruumide erastamise seaduse § 215 lg 1, Maareformi seaduse § 223 lg 1, Korteriomandi seaduse § 13 lg 1, AÕS § 229 lg 1; VÕS §-de 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 108 lg 1; 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista võla 1346.- kr, intressi 135.- kr, viivise 2490,10 kr ning viivise alates 23.06.2007 0,1% põhinõudest, s.o 1,346 kr päevas kuni kohustuse kohase täitmiseni Kostja vastuväited Kostja hagile vastu ei vaidle ning nõustus kirjaliku menetlusega. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Eluruumide erastamise seaduse § 215 lg 1 sätestab, et eluruumi vallasasjana omandanud isikule kuuluva korteriomandi registriosa avamisel koormatakse korteriomand avalik-õigusliku reaalkoormatisega riigi kasuks osas, mis korteriomandite maa mõtteliste osade summana ületab selle ehitise aluse maa ulatust, välja arvatud, kui maa mõttelise osa hind on tervikuna tasutud. Reaalkoormatise rahaliseks väärtuseks on korteriomandi mõtteliseks osaks oleva maa mõttelise osa hind, mis määratakse maa maksustamishinna alusel, arvestades maareformi seaduse § 223 1.lõikes sätestatud erisusi ja § 223 2.lõikes sätestatud koefitsienti. Korteriomandi omanik maksab reaalkoormatise eest tasumisel intressi 10% igal aastal tasutavalt summalt ja viivist tähtaegselt tasumata summalt 0,1 protsenti iga viivitatud päeva eest. Korteriomandiseaduse § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. AÕS § 229 lg 1 sätestab, et kinnisasja võib koormata selliselt, et kinnisasja igakordne omanik peab tasuma isikule, kelle kasuks reaalkoormatis on seatud, perioodilisi makseid rahas või natuuras või tegema teatud tegusid. AÕS § 239 lg 1 sätestab, et reaalkoormatisest tulenevate üksikkohustuste täitmise eest vastutab omanik koormatud kinnisasjaga. Kolme aasta möödumisel nõudeõiguse tekkimisest muutub iga üksikkohustus omaniku isiklikuks võlaks. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-d 1, 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse