2-05-14395
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Kohtunik
Katre Poljakova
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-05-14395 (endine number 2/35-7504/05)
Tsiviilasi
hageja EÜ (pankrotis) hagi TS vastu 3950,81 krooni võlgnevuse ja kohtukulude välja mõistmise nõudes;
Menetlusosalised ja nende hageja EÜ (pankrotis) (registrikood XXX); esindajad
hageja volitatud esindaja: SM, ik. XXX (OÜ XXX Tallinn); kostja TS(isikukood: XXX, rahvastikuregistri andmete kohaselt kostja elukohaks märgitud XXX, Tallinn, kohtule kostja reaalne asu – ja elukoht teadmata)
Juhindudes TsMS § 162 lg 1 §-st 317 lg. 1 p. 1, lg. 3, lg. 4 p. 3 ja lg. 5, § - de 413 lg 1, 415, 420 ja TsÜS §-st 58 lg 1 ning TsK §-st 173, 174, 190, 192 kohus otsustas:
30.06.2005.a. esitas EÜ(pankrotis) Tallinna Linnakohtule (praegune Harju Maakohus) hagi TS vastu 3950,81.- krooni saamiseks, paludes ühtlasi esitatud hagis vabastada hageja riigilõivu tasumisest nii hagiavalduse esitamisel kui ka juhul, kui hagiavaldus jääks rahuldamata ning jätta kohtukulud kostja kanda. Tallinna Linnakohtule (praegune Harju Maakohus) esitatud hagiavalduse kohaselt korraldas hageja elamu XXX Tallinnas haldamist, sh. elamu hooldamist ja elamu varustamist kommunaalteenustega. Nii sõlmis hageja soojusettevõttega soojusenergia müügilepingu, AS hoolduslepingu ja elektrivarustuse kokkuleppe. Kostja, olles majaelanikuks, on olnud hageja poolt pakutud teenuste tarbijaks. Kostja omab XXX, Tallinnas eluruumi sissekirjutust alates 06.09.1985.a. Hageja raamatupidamise andmete kohaselt on kostjal hageja ees tasumata võlgnevus, mis tuleneb 1998.a. novembrist määratud maksetest kommunaalteenuse pakkujate poolt 1998.a oktoobris faktiliselt osutatud kommunaalteenuste eest, milliste maksetähtajaks oli 02.12.1998.a. ning kostja poolt eelnevate kuude eest tasumata jäetud maksete võlgnevusest. Seisuga 02.12.1998.a. moodustas kostja võlgnevus hageja ees viivisteta 3950,81.- krooni. Kohtule esitatud hagiavalduses asus hageja seisukohale, et kuna kostja võlgnevus on tekkinud 1998.a. siis kuulub hageja ja kostja vaheliste võlasuhete osas kohaldamisele enne 01.07.2002.a. kehtinud seadusandlus sh. tsiviilkoodeks ja tsiviilseadustiku üldosa seadus. Hageja on märkinud hagiavalduses, et juhindudes TsK § 447 lg 1 on isik, kes on ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandanud vara teise arvel, kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. TsK § 477 lg 6 kohaselt laienevad alusetust rikastumisest tulenevad sätted ka juhtudele, mil vara säästetakse teise isiku arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta. Seetõttu Tallinna Linnakohtule (praegune Harju Maakohus) esitatud hagiavalduses on hageja asunud seisukohale, et kostjal puudus alus hageja poolt kostjale osutatud/vahendatud kommunaalteenuste eest tasumisest keelduda, kuna kostja, elades alaliselt ülaltoodud aadressil paiknevas korteris, on reaalselt tarbinud kommunaalteenuseid, jättes nimetatud teenuste eest hagejale tasumata. Hageja arvamuse kohaselt on kostja alusetult säästnud hageja arvel oma vara summas 3950,81.- krooni. Alusetust säästmisest tulenevalt on kostja kohustatud hagejale tagastama alusetult säästetud vara nimetaud võlgnevuse näol. Kohtu seisukoht: Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kostjale loeti menetlusdokumendid avalikult kättetoimetatuks; kohtuteade ilmus väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ 14.05.2007.a. Kostja kohtu poolt määratud ajaks hagile vastuväiteid ei ole esitanud. Kostjat on hoiatatud, et kohtu poolt määratud tähtajaks vastamata jätmisel võidakse asjas teha tagaseljaotsus. Kohus uurinud toimiku materjale leiab, et hagi tuleb rahuldada hageja poolt esile toodud asjaolude põhjal.
Kohtule hageja poolt esitatud tõendistest nähtub, et kostja TS on sissekirjutatud Tallinnas, XXX olevasse eluruumi. Samuti nähtub kohtule esitatud materjalidest, et hageja korraldas XXX Tallinnas haldamist. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et seega on kostja olnud ka hageja poolt ostutud teenuste tarbijaks ning kostjal on puudunud alus hageja poolt kostjale osutatud teenuste tasumisest keelduda. Seetõttu kuulub hagi rahuldamisele tagaseljaotsuse tegemisega eelmenetluses ilma kohtuistungit pidamata TsMS § 407 lg 3 alusel. Hagi rahuldamise materiaalõigusliku alusena kuulub kohaldamisele Tsiviilkoodeksi § 173 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. TsK § 477 lg 1 järgi on isik, kes ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. TsK § 477 lg 6 kohaselt laienevad alusetult rikastumisest tulenevad sätted ka juhtudele, mil vara säästetakse teise isiku arvel ilma seaduse või tehinguga kindlaksmääratud aluseta. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 3950,81.- krooni tasumata reaalselt tarbitud kommunaalteenuste eest. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku § -st 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes eeltoodust kuuluvad hageja kasuks kostjalt väljamõistmisele kohtukulud nimelt: hageja poolt väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ kohtuteadete avaldamise eest tasutud riigilõiv 100,00.- krooni. Katre Poljakova /allkiri/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.