Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht
Piret Rõuk 24. august 2007 a Tallinnas
Tsiviilasja number
2-05-1623
Tsiviilasi
AS’i hagi MK väljamõistmiseks
vastu
võlgnevuse
5 889,85
krooni
Menetlusosalised ja nende Hageja: AS (reg kood XXX) asukoht XXX Tallinn XXX esindajad Hageja volitatud esindaja MM (XXX) Kostja: MK(isikukood XXX); faktiline elukoht teadmata
Resolutsioon
Edasikaebamise kord
Menetluse käik ja kohtuotsuse õiguslik põhjendus 03.05.2005 a esitas AS hagi MK vastu võlgnevuse 5 889,85 krooni väljamõistmiseks 21.12.2000 a poolte vahel sõlmitud Ego järelmaksukaardi kasutamise lepingu. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 420 krooni.
Vastavalt tsiviilkohtmenetluse seadustiku (TsMS) § 317 alusel on toimetatud kostjale kätte kohtudokumendid Ametlike Teadaannete kaudu 21.05.2007 a väljavõttega. TsMS § 317 lg 5 alusel loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohus on määranud kostjale vastamistähtajaks 15 päeva alates väljavõtte kättetoimetamisest alates. Kostja tähtaegselt kohtule vastanud ei ole. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse §-le 11 kohaldatakse enne 01.06.2002 a tekkinud võlasuhetele enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. Eeltoodust tulenevalt on materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel TsK § 173 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. TsK § 174 järgi ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud. TsK § 191 lg 1 sätestab, et leppetrahviks (trahviks, viiviseks) loetakse seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjalt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 420 krooni, mille hageja tasus hagi esitamisel riigituludesse ja Ametlikes Teadaannetes väljavõtte avaldamise tasu 200 krooni. Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.